Sa oled siin

Raha taotlemine kultuuri ja spordi abipaketist

5. mai 2020 - 10:00

Taotlusi kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketi voorudesse võetakse vastu alates reedest, 8. maist. Tutvuge iga vooru tingimustega! Info võib olla täienev ning küsimuste korral palume pöörduda vastava valdkonna sisunõuniku poole.

Kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketi suurus on kokku 25 miljonit eurot 

 

Eesmärk on anda koroonakriisist tingituna erakorralist abi järgmiselt:

  • organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulude ja eesolevate möödapääsmatute kulude kompenseerimiseks taotlusvoorudest ning muud kulud, sh kirjandus ja kirjastamine, reserv, toetus rahvusringhäälingule jm – ligi 20 miljonit eurot;
  • toetada vabakutselisi loovisikuid, treenereid ning laulu- ja tantsupidude liikumises osalevate kollektiivide juhte – üle 5 miljoni euro.

Maksimaalselt suurele ringile taotlejatele on loodud võimalikult sarnased kriteeriumid ja nõuded. Meetmeid luues püüti katta võimalikult suurt osa loomesektorist, et hõlmatud oleks maksimaalselt lai osa loomemaastikust, arvestades seejuures sektorite eripäradega. Toetusvõimalused on loodud laiale asutuste ja tegijate ringile alates mäluasutustest ja etenduskunstidest, muusikavaldkonna korraldajatest ja tugistruktuuridest ning lõpetades kujutava kunsti näituseasutuste ja teenusepakkujate või disainivaldkonna mikroettevõtetega. Kaasatud on loomesektori väärtusahelate kaugemaid osi, tugistruktuure, muusika valdkonnas, mis annab tööd muudele sektoritele. Toetused on mõeldud väga laiale ringile taotlejatele, nii riiklikule kui ka munitsipaal- ja erasektorile. Palume tutvuda täpsete tingimustega iga valdkonna taotlusvooru juures.

Valdkonnad, nende abimeetmete mahud ja lingid täpsete tingimuste juurde:

Taotluste vastuvõtmine käib Toetuste Menetlemise Infosüsteemi kaudu, kui ei ole ette nähtud teisiti (loometoetused). Vooru tingimuste ja muude sisuliste küsimustega palume pöörduda sisunõunike poole.

 

Füüsilised isikud – vabakutselised loovisikud, laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhendajad ning treenerid 

 

Toetus peab tagama loovisikute toimetuleku koroonapandeemiast tingitud kriisi ajal. Kultuuriministeerium taotles loometoetuste maksmiseks täiendavalt 4,2 miljonit eurot. See võimaldab 2020. aastal maksta loometoetust kokku umbes 1200 loovisikule. Seaduse ajutine muudatus näeb ette mitmeid pehmendusi. Loomeliitu mittekuuluvate vabakutseliste loovisikute taotlusi menetleb Kultuuriministeerium, vaata tingimuste kohta lähemalt siit. Loomeliitudele suunatakse eriolukorrast tingitult vajaduspõhiselt raha ka loometoetuste täiendavateks makseteks, kui nende eelarve on ammendunud.  

Toetust makstakse kollektiivile, kes sai 2019. aastal Kultuuriministeeriumi eelarvest laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kooride, orkestrite ja rahvatantsurühmade programmist tegevustoetust ja kes kasutas tegevustoetust sihipäraselt. Taotleja võib olla juriidilise isikuna tegutsev kollektiiv või muu juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kui kollektiiv tegutseb juriidilise isiku või kohaliku omavalitsuse üksuse või tema ametiasutuse hallatava asutuse juures. Taotlusi menetleb Eesti Rahvakultuuri Keskus, vaata tingimuste kohta lähemalt siit. Taotlusi võetakse vastu Toetuste Menetlemise Infosüsteemi kaudu. 

Toetus on ette nähtud spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile lapsi ja kuni 24-aastaseid (kaasa arvatud) noori ettevalmistavas astmes, treeningastmes ja meisterlikkuse astmes töölepingu alusel juhendava treeneri tööjõukulu katmiseks. Taotlusi menetleb Spordikoolituse ja -teabe SA, vaata tingimuste kohta lähemalt siit. Taotlus täiendava toetuse saamiseks tuleb esitada Treenerite tööjõukulude toetuse E-keskkonna kaudu. 

 

Selgitused eelarve koostamise kohta 

 

Taotlusele lisatakse taotleja kriisi/eriolukorra eelne 2020. aasta eelarve ning võrdlusena kriisi/eriolukorra mõjusid arvestav korrigeeritud eelarve. Eelarved peavad olema esitatud kogu 2020. aasta kohta, mitte üksnes eriolukorra aja piires.

Eelarvetes peavad olema välja toodud kõik taotleja tulud ja kulud. Nende esitamise detailsus on vaba, kuid peab olema piisav, et asutuse spetsiifikast tuleneval oleks arusaadav tema tulude ja kulude struktuur.

Näidisloetelu (pole täielik ega lõplik ning iga asutus võib seda täiendada):

TULUD

  • Majandustegevusest laekuva tulu liigid (sealhulgas näiteks piletitulu, renditulu, trükiste müük, toitlustus, loominguline tegevus, tulu honoraridest jne)
  • Saadud toetused (Kultuuriministeeriumilt, Kultuurkapitalilt, KOV-idelt jne)
  • Toetused erasektorilt ehk sponsorlus

KULUD

  • Tööjõukulud
  • Kinnistukulud (rent, elekter, küte, valve jne)
  • Inventarikulud
  • Transport
  • Ürituste, näituste, etendus- ja kontserttegevuse korraldamise kulud (materjal jne)
  • Investeeringud (pole sisult kulu, vaid vara soetus, aga tuua eelarvepildis välja kui kulu)
  • Muud kohustused, mis pole sisult kulu (näiteks laenu tagasimaksed), kuid vajavad likviidseid vahendeid.

Riigi sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud võivad kasutada eelarve formaati, mida on kinnitanud nõukogud.

Eelarve juurde lisatakse seletuskiri, milles käsitletakse:

  • muutused tulude struktuuris (kui majandustegevusest laekuva tulu langus on üheselt põhjendatav eriolukorraga, siis lisada juurde  info näiteks sponsorluse ja muude toetuste muutuses/ärajäämises, kui see peaks juhtuma);
  • tulude juures välja tuua summaliselt, mis on hinnanguline tulude langus kitsalt eriolukorra ajal;
  • tulude puhul selgitada tulude taastumise loogikat peale eriolukorra lõppu (näiteks kuidas, millisel perioodi jooksul ning mahus nähakse külastatavuse taastumist);
  • kulude struktuuris (ülevaade kokkuhoiukohtadest ja muudest kulude muutustest);
  • sisuline ülevaade tegevusplaani muutusest ja selle mõjust eelarvele;
  • teave Töötukassa meetmesse pöördumise kohta. Kui Töötukassa meetmesse kvalifitseeruti, siis esitada, milline oli saadud hüvitise suurus ehk kulude kokkuhoid (sest Töötukassa maksab toetuse töötajale ja see avaldub eelarves mitte tulude poolel, vaid kulude poolel kokkuhoiuna). Välja tuleb tuua ka lühipõhjendus, kui Töötukassaasse ei pöördutud või sinna ei kvalifitseerutud;
  • info muude abimeetmete kohta.

Erasektori ja KOV-i asutused (erateatrid, eramuuseumid) peavad esitama info/tõenduse, kui suur oli 2019. aastal majandustegevusest laekuv tulu kogutuludest. Tõendada saab nii:

  • raamatupidamisprogrammi väljavõt;
  • majandusaasta aruanne või selle projekt, kui see on koostatud;
  • Käibemaksukohustuslased – tõend maksuametist;
  • statistikabaasi info (teatrivaldkonnas).
 

Olulised viited

 

 

Vajalikke kontakte vahendab Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus, 520 2318, meelis.kompus@kul.ee

Veel uudiseid samal teemal

21.05.2020|Kultuuriministeerium

Valitsus täpsustas eriolukorrajärgseid leevendusi

Valitsus täpsustas neljapäeval, 21. mai 2020 toimunud istungil eriolukorrajärgseid leevendusi. Uued leevendused puudutavad otseselt kultuurivaldkonda – nii kinosid, teatreid, kontsertorganisatsioone kui ka näiteks muuseume.

Tehvandi staadion. Foto: Kultuuriministeerium
18.05.2020|Kultuuriministeerium

Eriolukord on lõppenud, piiranguid leevendatakse samm-sammult

Valitsuse 16. mai otsuse kohaselt lõppes pühapäeva, 17. mai keskööl eriolukord Eestis. Eriolukorra ajal kehtestatud piirangud leevenevad samm-sammult. Kehtima jääb kõige olulisem liikumispiirang ehk 2+2 reegel. Tutvu kitsendustega kultuuri- ja spordivaldkonnas.