Sa oled siin

Huvitegevuse toetuse kontseptsioon

Kultuuriministeerium töötas välja noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsiooni (PDF), mis rakendus 1. septembrist 2017. Kultuuriministeeriumis välja töötatud kontseptsiooni rakendajaks jääb Haridus- ja Teadusministeerium.

 

Milline on eellugu?

Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Erakonna Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioonileppe üks olulisemaid eesmärke oli laste vaesuse kaotamine ning võrdsete võimaluste loomine huvitegevuses osalemiseks. Väljatöötatud kontseptsioon põhineb kokkuleppe „Valitsuse moodustamise ja valitsusliidu tegevusprogrammi põhialused“ (08.04.2015) sisaldava punkti 1.5 elluviimisel.

See näeb ette igale noorele võimaluse kindlustamise osalemiseks spordi- ja huvitegevuses, mistarvis ongi vaja luua selleks terviklik riiklik sihtotstarbeline huvitegevuse toetussüsteem.

Huvitegevuse kontseptsiooni ettevalmistuse eest vastutas Kultuuriministeerium, elluviijaks aga jääb Haridus- ja Teadusministeerium.

Kontseptsiooni koostamine ei alanud n-ö nullist, oluline on teada:

  • aastatel 2007-2008 töötas Kultuuriministeerium välja nn ringiraha toetussüsteemi ja esitas Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule ettepanekud ning eelnõud rakendusaktide muutmiseks toetuse määras 2000 EEK lapse kohta. Noorsootöö seaduse ja Huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu langes toona Riigikogu menetlusest välja koosseisu lõppemise tõttu. Oma osa tegevuste rakendamata jätmises mängis 2008. aastal saabunud suur majanduskriis,
  • 5. märtsil 2015 esitas Haridus- ja Teadusministeerium valitsusele noorte huvitegevuse toetamise kontseptsiooni. Selles toodi välja kolm erisugust rahastusmudelit – universaalne, vajaduspõhine ja tulemuspõhine. Valitav toetusmudel peaks eelkõige suurendama noorte huvitegevuses osalemist nende seal, kes seni erinevatel põhjustel ei ole osalenud ja rakendatav toetus peaks vastama kolmele kriteeriumile: suurendama kättesaadavust, valikute mitmekesisust ja parandama kvaliteeti.

Mida me tegime?

Kontseptsiooni väljatöötamine koosnes mitmest etapist.

2015. aasta teises pooles täpsustasime koostöös partnerite ja sidusorganisatsioonidega lähteülesande, kus:

  • koostasime kontseptsiooni väljatöötamise ajakava ning kaasatavate ringi;
  • selgitasime välja suuremad sekkumist vajavad kitsaskohad;
  • täpsustasime täiendava riigipoolse toetuse rakendamise eesmärgi;
  • töötasime välja võimalikud toetusmehhanismid.

Lisaks - korraldasime kaks ümarlauda huvitegevusega seotud partnerorganisatsioonidele. Esimesel kohtumisel tutvustasime huvitegevuse kontseptisooni juhtgrupi välja töötatud lahendust. Ümarlaua järgselt kogusime tagasiside arutelus osalenutelt. Teisel ümarlaual andsime tagaside laekunud ettepanekute kohta. Paralleelselt kontseptsiooni väljatöötamisega kohtusime erinevate maakondade huvitegevusega seotud organisatsioonide esindajate ning spordi- ja kultuuritöötajatega.

Märtsis esitatasime kontseptsioon valitsuskabineti nõupidamisele koos memorandumiga, milles oli lühikokkuvõte lähteülesandest, olulisematest asjaoludest ning põhjendused ja ettepanekud valitsuskabinetile otsusteks.

10. märtsil 2016 andis valitsuskabinet andis huvitegevuse täiendava toetuse kontseptsioonile oma heakskiidu.

Toetussüsteem rakendus 1. septembrist 2017.

Kontseptsiooni rakendajaks jääb Haridus- ja Teadusministeerium.

 

Huvitegevus – mis see täpselt on?

Kultuuriministeerium lähtub huvitegevuse defineerimisel allolevast, Haridus- ja Teadusministeeriumi 5. märtsil 2015 valitsusele esitatud materjali määratlusest:
Huvitegevuse täpset definitsiooni Eestis ei ole. Sisuliselt on huvitegevus noore mitmekülgseks arenguks võimaluste loomine süsteemse, juhendatud mitteformaalse õppimise kaudu. See on tähenduselt sama nagu noorsootöö definitsioon ning samasisuline on ka huvihariduse mõiste. Kontseptsioonis aga on tulenevalt valitsusliidu programmi sõnastusest kasutatud terminit huvitegevus nii huvihariduse kui huvitegevuse kohta.

 

Uuringid

 

Artiklid ja ettekanded

 
 
Viimati uuendatud: 14. mai 2019