Sa oled siin

Etendusasutuste tegevustoetus

Taotlusvooru eesmärk on toetada Eesti etenduskunstide valdkonna kunstilist ja institutsioonilist mitmekesisust ning etenduskunstide kättesaadavust erinevatele sihtgruppidele üle Eesti.

Taotlusvooru aluseks on kultuuriministri 22.09.2020 käskkiri nr 141 (406.21 KB, PDF), muudetud kultuuriministri 12.10.2020 käskkirjaga nr 147 (377.96 KB, PDF).

 

Taotluste esitamine ja aruandlus:
 

Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt elektrooniliselt tegevustoetuse taotlusvormil Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas. Taotleja peab esitama koos taotlusega etendusasutuse arengukava (Lisa 1 (85 KB, DOC)) ja taotletava aasta repertuaariplaani, eeldatava uuslavastuste-, etenduse- ja publiku arvu (Lisa 2 (50 KB, DOC)).

2021. aasta taotluste esitamise tähtpäev oli 16. oktoober 2020.

Repertuaaristatistika (etendustegevus ja lisategevused, külastajate arv) aruande esitamise tähtpäev on 15. veebruar 2022. Majandusstatistika esitamise tähtpäev on 1. aprill 2022. Aruanded esitatakse Eesti Teatri Agentuuri teatristatistika andmebaasi kaudu.

Tegevustoetuse aruande esitamise tähtpäev on 1. aprill 2022. Aruanne tuleb esitada Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas www.toetused.kul.ee. Aruande lisana tuleb esitada Eesti Teatri Agentuuri teatristatistika andmebaasi esitatud majandus- ja repertuaaristatistika andmete väljavõtted.

Taotlusi vaatab läbi komisjon koosseisus:
 

  • Taaniel Raudsepp – kunstide asekantsler, kultuuriministeeriumi esindaja
  • Katre Väli – teatrinõunik, kultuuriministeeriumi esindaja
  • Madli-Liis Parts – muusikanõunik, kultuuriministeeriumi esindaja
  • Tiina-Mae Kuusik – rahandusministeeriumi esindaja
  • Ain Lutsepp – Teatriliidu esindaja
  • Juta Saarevet – Eesti Etendusasutuste Liidu esindaja
  • Külli Reinumägi – Väike-ja Projektiteatrite Liidu esindaja
  • Madis Kolk – teatrikriitik
  • Heidi Aadma – teatriuurija
 

Taotluste hindamine:
 

Toetuse maksimaalne toetuse määr määratakse etendusasutuse seaduse § 16 lõigete 1 ja 2 alusel. Komisjon arvestab tegevustoetuse summade ettepanekute tegemisel etendusasutuse külastaja teenindamise tegelikku kulu ja arvestusliku piletihinna vahet tuginedes eelarves ja repertuaariplaanis toodud andmetele. Arvestusliku piletihinna arvutamisel lähtutakse etendusasutuse asukohast, Statistikaameti andmetest kohalike elanike keskmise sissetuleku kohta ning külastajate peamistest planeeritud sihtrühmadest.

Lisaks hindab komisjon munitsipaal- ja eraetendusasutusele toetuse määramisel ka etendusasutuse tegevuse rahvuskultuurilist ning regionaalset tähendust.

Etendusasutuse rahvuskultuuriline tähendus
Komisjon arvestab rahvuskultuurilist tähendust hinnates etendusasutuse uudsust, valdkondlikku eripära, Eesti dramaturgia ja algupärandite kasutamist, etendusasutuse planeeritavaid
populariseerivaid tegevusi (dramaturgia arendamine, töötoad, vestlused vmt), etendusasutuste rahvusvahelist tegevust Eesti rahvuskultuuri tutvustamisel ja teisi rahvuskultuurilisele
tähendusele iseloomulikke asjaolusid.

Etendusasutuse regionaalne tähendus
Komisjon arvestab regionaalset tähendust hinnates rahvuskultuuri vaimse rikkuse suurendamist läbi teatrikunstile ja kontserttegevusele ligipääsu tagamise ehk siis rahvuskultuuriliselt oluliste külalisetenduste andmist üle Eesti ning etendusasutuse muid tegevusi (festivalide, arutelude jm sündmuste korraldamist) erinevates Eesti piirkondades, etendusasutuse statsionaarse saali/etenduspaiga asukohta ja teisi regionaalsele tähendusele iseloomulikke asjaolusid.

Tingimused taotlejale:


Taotleja peab olema etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses.

Etendusasutus on asutus:
  • kes regulaarselt korraldab autorite ning esitajate loomingu avalikke esitusi etenduste ja kontsertide näol;
  • kes on töösuhtes loominguliste töötajatega;
  • kellel on loominguline juht ja loomenõukogu;
  • kes teavitab avalikkust etenduse või kontserdi toimumisest.

Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblikkuse periood on 01.01.2021–31.12.2021.

Abikõlblikud kulud on:

uuslavastuste ja kontsertide ettevalmistamise ja repertuaaris olevate lavastuste etendamisega seotud kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud;
tekkepõhised kulud, mis tehakse abikõlblikkuse perioodil, kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks;
käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.

Mitteabikõlblikud kulud on:

kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavaid makse;
taotlusvooru eesmärgiga ja toetatava tegevusega mitteseotud, põhjendamata ja ebaolulised kulud;
käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.
 

Katre Väli
teatrinõunik

Telefon 628 2212
Katre.Vali@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 17. oktoober 2020