Spordiseadus

Spordivaldkonda reguleerib Eestis spordiseadus alates 1998. aastast. Viimastel aastatel  toimunud arengud spordis kui ka ühiskonnas laiemalt andsid 2017. aasta suvel Kultuuriministeeriumile tõuke koos valdkonnaga valmistada ette mitmeid põhimõttelisi muudatusi sporti reguleerivates õigusaktides.

17. veebruaril 2020 kiitis Riigikogu heaks spordiseaduse, tulumaksuseaduse, halduskoostöö seaduse, maksukorralduse seaduse ja karistusseadustiku muudatused, mis jõustusid 1. märtsil 2020.

Spordiseaduse uuenenud versiooniga on võimalik tutvuda Riigi Teatajas.  

Foto: Eesti Vehklemisliit

 

Sportlasele sportlasestipendiumi määramine

Olulise tõuke muudatuste väljatöötamiseks andsid viimastel aastatel toimunud mitmed kohtuvaidlused stipendiumide maksmise sihipärasuse üle. Muudatused korrastavad senist stipendiumide maksmise korraldust, sest praktikas makstakse praegu maksuvabu stipendiume ka sportlastele, kellega sisuliselt ollakse töösuhtes. Sellisel juhul ei maksta riiklikke makse ning sportlasel puuduvad ka sotsiaalsed garantiid. Et vältida edaspidi vaidlusi ja erinevaid tõlgendusi stipendiumide maksmisel ning tagada sportlastele tasustamisel stabiilsem olukord, selgemad määrad ja sotsiaalsed garantiid, lõime koos spordivaldkonnaga eriregulatsiooni sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksmiseks.

Alates 1. märtsist 2020 eristatakse sportlastele määratud stipendiumi teiste valdkondade stipendiumidest ja võetakse kasutusele uus mõiste – sportlasestipendium. Sportlasestipendiumi võib maksta sportlasele spordiga seotud teadmiste või oskuste omandamise ning võimete arendamise soodustamiseks. Seega, stipendiumi maksmine sportlasele on jätkuvalt lubatud, kui see täidab eelnimetatud eesmärki. Sportlasestipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust.

Sportlasestipendiumi piirmäär on alates 01.03.2020 12-kordne kuu töötasu alammäär ühes kalendriaastas ehk 2020. aastal kokku 7008 eurot (12 x 584). Sportlasestipendiumi võib maksta ühekordselt või perioodiliste väljamaksetena. Piirmäär on kassa- ja aastapõhine. 2020. aastal algab piirmäära arvestus alates 1. märtsist. Seega tuleb 2020. aastaks määratud stipendium välja maksta 2020. aastal ning kasutamata limiiti ei ole võimalik üle kanda järgmisesse aastasse. Kui stipendium määratakse hooajaks ehk näiteks 2020. ja 2021. aastaks, näitab stipendiumi maksja ära, kui palju maksab ta 2020. aastal ja kui palju 2021. aastal.

Kui sportlane on sõlminud mõne spordiorganisatsiooni või spordikooliga spordi tegevuse raames töölepingu või mõne võlaõigusliku lepingu (edaspidi leping), siis selle lepingu kehtivuse ajal sportlasestipendiumi määrata ega maksta ei tohi. Vt ka punktis 3 kirjeldatud lepinguliike ja erisusi.

Sportlasestipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, sportlasestipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel.

Sportlasestipendiumi võib sportlane saada ühelt või mitmelt Eesti spordiregistrisse kantud spordiorganisatsioonilt ja spordikoolilt aastase piirmäära ulatuses (2020. aastal kokku kuni 7008 eurot) eeldusel, et stipendiumi ei saada sportlasega sõlmitud lepingu kehtivuse ajal ning sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse summa aastas kokku ei ületa 24-kordset töötasu alamäära (2020. aastal kokku kuni 14 016 eurot).

Sportlasestipendiumi maksmise tingimused ja piirmäär kehtivad ka välismaalasest sportlasele makstavale sportlasestipendiumile.

Sportlasestipendiumi maksja kannab andmed sportlasestipendiumi saaja, suuruse, määramise ja väljamaksmise ning üle piirmäära makstud sportlasestipendiumi tagastamise kohta Eesti spordiregistrisse. Registrisse kantakse järgmised andmed.
1. Maksja nimi ja registrikood
2. Sportlasestipendiumi maksmise alusdokument
3. Saaja eesnimi, perekonnanimi ja isikukood
4. Saaja elukoht
5. Distsipliin või spordiala
6. Saaja e-posti aadress
7. Sportlasestipendiumi summa
8. Sportlasestipendiumi määramise kuupäev
9. Sportlasestipendiumi perioodi lõppkuupäev
10. Makse kuupäev
11. Makse summa

Aastase piirmäära täitumisel teavitab Eesti spordiregister sportlasestipendiumi saajat ning temale sportlasestipendiumi määranud ja maksnud spordiorganisatsiooni ja spordikooli. Piirmäära ületamisel tuleb sportlasestipendiumi saajal piirmäära ületav summa sportlasestipendiumi maksjale tagastada. Seega on sportlasel kohustus jälgida, et ta ei saaks aasta jooksul rohkem stipendiumit, kui seadusega kehtestatud.

Sportlasestipendiumi piirmäära rikkumisi menetleb Maksu- ja Tolliamet kehtivate õigusaktide järgi.

Eesti spordiregistri keskkonnas on sportlasel ennast autentides võimalik igal ajal tutvuda endale määratud ja makstud stipendiumidega. Samuti on võimalik potentsiaalsetel stipendiumi maksjatel Eesti spordiregistri keskkonnas ennast autentides ja sportlase isikukoodi teades kontrollida sportlasestipendiumi piirmäära täitumist ja/või kasutamata limiidi olemasolu. 

Stipendiumi maksjal on jätkuvalt kohustus esitada Maksu- ja Tolliametile 30. juuniks ülevaade eelmisel kalendriaastal makstud stipendiumidest. Teeme Maksu- ja Tolliametiga koostööd, et tulevikus toimuks automaatne infovahetus sportlastele makstud stipendiumide kohta Eesti spordiregistri ja Maksu- ja Tolliameti vahel, et vältida andmete kahekordset esitamist. Kui andmevahetus kahe riikliku andmekogu vahel on loodud, siis anname sellest ka spordiorganisatsioonidele teada. 

 

Sportlasele sportlasetoetuse määramine

Spordiseaduse muudatusega loodi spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele sportlaste toetamiseks uus maksuvaba toetuseliik, mille nimeks on sportlasetoetus ja mida võib maksta, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • sportlasele makstakse spordi tegemiseks sõlmitud töölepingu või mõne võlaõigusliku lepingu alusel iga kuu tasu vähemalt kuu töötasu alammäära ulatuses;
  • sportlasel on spordialaliidu väljastatud sportlase litsents (võistlemisluba);
  • sportlane osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või kuulub Eesti rahvuskoondisesse.

Sportlasetoetust ei arvestata sportlase maksuvaba tulu hulka.

Eesti spordiregistrisse kantud spordiorganisatsioon või spordikool võib sportlasele spordi tegemiseks sõlmitud töölepingu või mõne võlaõigusliku lepingu kehtivuse ajal maksta sportlasetoetust kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses kalendrikuus ehk 2020. aastal 1168 eurot (2 x 584).

Nimetatud piirmäär on kassa- ja kuupõhine, mis tähendab, et ühes kuus kasutama jäänud limiiti ei ole võimalik teises kuus ega aastas kasutada.

Sportlasetoetuse suurus, maksmise periood ning poolte õigused ja kohustused sportlasetoetuse maksmisel lepitakse kokku sportlasega sõlmitavas lepingus. Lepingu vormi – tööleping või mõni võlaõiguslik leping – valib spordiorganisatsioon või spordikool sõltuvalt suhte iseloomust ise. Lepingu kehtivuse ajal sportlasestipendiumi määrata ega maksta ei tohi. Sportlasega sõlmitud leping tuleb kehtivate õigusaktide järgi registreerida enne töötamise registris.

Kui sportlasega on sõlminud lepingu mitu spordiorganisatsiooni või spordikooli, võib sportlasetoetust maksta neist ainult üks. Kui lepingu sõlminud spordiorganisatsioon või spordikool maksab lepingu kehtivuse ajal sportlasele sportlasetoetust alla kalendrikuu piirmäära, on kohaliku omavalitsuse üksusel, spordialaliidul või rahvuslikul olümpiakomiteel õigus maksta sportlasele lepingu kehtivuse ajal sportlasetoetust kuni kalendrikuu piirmäära täitumiseni. Kohaliku omavalitsuse üksuse, spordialaliidu või rahvusliku olümpiakomitee makstava sportlasetoetuse suurus, maksmise periood ning poolte õigused ja kohustused sportlasetoetuse maksmisel lepitakse kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kui leping ei kehti terve kalendrikuu ulatuses, võib sportlasetoetust maksta summas, mis on proportsionaalne lepingu kehtivuse päevade arvuga.

Kui sportlasel on sõlmitud spordiorganisatsiooni või spordikooliga leping spordi tegemiseks, siis lepingu kehtivuse ajal ei ole lubatud sportlasele stipendiumi määrata ega maksta.

Sportlasetoetuse maksja kannab lisaks lepingu registreerimisele töötamise registris andmed sportlasetoetuse saaja ning sportlasetoetuse suuruse, määramise ja väljamaksmise kohta Eesti spordiregistrisse. Registrisse kantakse järgmised andmed.
1. Maksja nimi ja registrikood
2. Sportlasetoetuse maksmise alusdokument
3. Saaja eesnimi, perekonnanimi ja isikukood
4. Saaja elukoht
5. Distsipliin või spordiala
6. Spordiala eest vastutava spordialaliidu väljastatud litsentsi number
7. Spordialaliidu litsentsi väljastamise kuupäev
8. Spordialaliidu litsentsi kehtivuse kuupäev
9. Spordialaliidu väljastatud litsentsi koopia
10. Spordialaliidu kinnitus litsentsi andmete õigsuse kohta (jah, ei)
11. Spordialaliidu litsentsi andmete mitte kinnitamise põhjendus
12. Spordialaliidu vastuse kuupäev
13. Saaja e-posti aadress
14. Sportlasetoetuse summa
15. Sportlasetoetuse määramise kuupäev
16. Sportlasetoetuse perioodi lõppkuupäev
17. Makse kuupäev
18. Makse summa

Piirmäära täitumisel teavitab Eesti spordiregister sportlasetoetuse saajat ning temale sportlasetoetuse määranud ja maksnud spordiorganisatsiooni ja spordikooli.

Eesti spordiregistri keskkonnas on sportlasel võimalik igal ajal ennast autentides tutvuda endale määratud ja makstud sportlasetoetusega. Samuti on võimalik potentsiaalsetel sportlasetoetuse maksjatel Eesti spordiregistri keskkonnas ennast autentides ja sportlase isikukoodi teades kontrollida sportlasetoetuse piirmäära täitumist ja/või kasutamata limiidi olemasolu. 

Sportlasetoetuse piirmäära rikkumisi menetleb Maksu- ja Tolliamet kehtivate õigusaktide järgi.

Stipendiumide ja toetuste maksustamisest vaata ka EMTA kodulehelt:
Sportlasele, vabatahtlikule spordikohtunikule ja treenerile tehtavate väljamaksete maksustamisest alates 1. märtsist 2020
Stipendiumid, toetused ja hüvitised

Sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksmise erisused

Sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse summa kokku ei tohi kalendriaastas ületada
24-kordset kuu töötasu alammäära ehk 2020. aastal 14 016 eurot. Oluline on rõhutada, et sportlasestipendiumi ning sportlasetoetuse maksmine samal ajal ei ole lubatud. Kui sportlasega on spordi tegemiseks sõlmitud tööleping või mõni võlaõiguslik leping, siis selle lepingu kehtivuse perioodil sportlasele stipendiumi määrata ega maksta ei tohi.

Kui sportlasele on sportlasestipendiumi makstud enne lepingu sõlmimist või makstakse pärast lepingu lõppemist, teeb sportlasestipendiumi või sportlasetoetuse maksja sportlasestipendiumi või sportlasetoetuse maksmisel vastavad mahaarvamised.

Näide 1
Spordialaliit määrab sportlasele 1. jaanuaril stipendiumi 5000 eurot ja kannab selle 15. jaanuaril sportlasele täismahus üle. Spordiklubi sõlmib 1. veebruaril sportlasega lepingu kehtivusega kuni 30. november (10 kuud). Spordiklubil on võimalik maksta sportlasele sportlasetoetust 10 kuu jooksul kokku 9016 eurot ehk ca 900 eurot kuus (max 1168 eurot kuus). Kui spordiklubi soovib sportlast toetada enam kui stipendiumi ja toetuse aastane piirmäär võimaldab, tuleb suurendada sportlase lepingus sportlase tasu ning maksta sellelt riigi maksud ja maksed. Toetuse ja stipendiumi summeerimine toimub aasta lõikes, mitte kuupõhiselt. Stipendium on selle näite puhul määratud enne sportlase lepingu sõlmimist ja see on korrektne.

Näide 2
Klubi on sõlminud sportlasega lepingu kuni 31. juulini (aasta esimeseks seitsmeks kuuks) ja maksnud talle sportlase lepingu alusel sportlasetoetust selle perioodi eest kokku 8176 eurot (7 x 1168). Spordialaliit määrab sportlasele 1. augustil sportlase stipendiumi perioodiks august–detsember summas 5840 eurot, mis on maksimaalne võimalik summa, sest limiit (14 016 eurot aastas) on sellega saavutatud. Sportlane sõlmib 1. oktoobril uue sportlase lepingu klubiga. Perioodil 01.10–31.12 sportlasele sportlasetoetust ega stipendiumi maksta ei ole võimalik, sest limiit on saavutatud. Alates 1. oktoobrist on võimalik sellisel juhul maksta ainult töötasu.

Piirmäärade täitumist ning sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksmise võimalusi on võimalik nii sportlasel kui ka potentsiaalsetel maksjatel kontrollida Eesti spordiregistri keskkonnas ennast autentides ja sportlase isikukoodi teades.

Piirmäärade rikkumisi menetleb Maksu- ja Tolliamet kehtivate õigusaktide järgi.

 

Sportlasele tehtavad erisused võrreldes kehtiva seadusandlusega


Kuna stipendiumile piirmäära sätestamine võib kaasa tuua vajaduse sõlmida sportlastega tööleping või mõni võlaõiguslik leping, tehakse sportlastele mõned erisused ka praegu kehtivas töölepingu seaduses toodud nõuetest.

Eesti spordiregistrisse kantud spordiorganisatsiooni või spordikooli ja sportlase kui regulaarselt treeniva ja võistleva isiku vahel sportimiseks sõlmitav leping on sõltuvalt pooltevaheliste suhete iseloomust tööleping või teenuse osutamiseks sõlmitav muu võlaõiguslik leping, mille eest makstakse sportlasele tasu. Sportlasega sõlmitud lepingu andmed tuleb kanda töötamise registrisse.

Töölepingu seaduse § 10 sätestab, et kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

Alates 1. märtsist 2020 võib sportlasega spordi eripärast tulenevalt sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks või sõlmida viie aasta jooksul järjestikusi tähtajalisi töölepinguid korduvalt või pikendada viie aasta jooksul tähtajalisi töölepinguid korduvalt. Pärast viie aasta möödumist sõlmitud tähtajaline tööleping antud tööandja juures loetakse tähtajatuks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

Selleks, et suunata spordiorganisatsiooni ja spordiklubisid sõlmima sportlastega töölepinguid, mis tagavad sportlastele sotsiaalsed garantiid (sh pensioni) ka tulevikus, oleme esimesena Eestis kasutusele võtnud iseseiva otsustuspädevusega töötaja mõiste. See tähendab, et täisealine sportlane, kes on oma töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaja korralduse üle otsustama, ja tööandja saavad kokku leppida, et sportlane on iseseisva otsustuspädevusega töötaja tingimusel, et töötamine ei kahjusta tema tervist ja ohutust.

Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul võib kokku leppida töölepingu seaduse §-des 43–47 ja 50–53 sätestatu kohaldamata jätmises. Nimetatud töölepingu paragrahvid sisaldavad tööajanormi ja tööaja pikkuse piiranguid, ületunnitöö reeglistikku, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, tööajakorralduse sätteid, öötöö piirangut ning igapäevase ja iganädalase puhkeaja ning enne riigipühi tööaja lühendamise norme. Sellistes erisustes võib kokku leppida vaid täisealise sportlasega.  

Samuti ei pea iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul tööandja täitma töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punktis 4 sätestatud kohustust, milleks on kokkulepitud töö- ja puhkeaja tagamine ning tööaja arvestuse pidamine.

Tööandja või töötaja võivad iseseisva otsustuspädevuse töötaja kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette.

Kui sportlasega sõlmitakse sportimiseks muu võlaõiguslik leping, sõlmitakse leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning tasu tuleb maksta vähemalt kord kuus, kui selleks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Võlaõigusseadus ei sätesta võlaõigusliku lepingu puhul tasu maksmise korda, kuid kuna sportlasetoetuse maksmine on kuupõhine, siis on vaja erisätet sportlasele makstava tasu osas.

 

Sporditulemuste andmebaasi loomine

Alates 1. märtsist 2020 lisatakse Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, kuhu koondatakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemused, sest olulised sporditulemused peaksid olema usaldusväärsed, avalikud ja kättesaadavad sõltumata ajast ja osaleja soovist.

Rahvusvaheliste tiitlivõistluste ja Eesti meistrivõistluste andmed täiskasvanute, juunioride ja noorte hulgas talletatakse Eesti spordiregistris Eesti spordi arengu toetamiseks, analüüsimiseks ja spordiajaloo jäädvustamiseks.

Eesti spordiregistri alamandmekogusse kantakse:
1. andmed Eesti tiitlivõistluse esimese kolme parema sportlase või võistkonna kohta;
2. andmed Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel esindanud sportlaste kohta sõltumata tulemusest.

Harrastusspordi ega liikumisharrastuse võistluste tulemusi andmebaasi ei koguta.

 

Sporditulemuste kogumine, töötlemine ja avalikustamine

Sport on oma olemuselt avalikkusele suunatud, olulise ühiskondliku huvi ja mõjuga ning seda toetab avalik sektor. Seetõttu on spordiorganisatsioonid huvitatud laialt kättesaadavast infost ja sportlaste tulemuste esitlemisest avalikkusele.

Eesti spordiregistrisse kantud spordiorganisatsioonil ja spordikoolil on spordi eripära arvestades õigus spordi arendamiseks ja toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks koguda, töödelda ja avalikustada spordialaliidu väljastatud sportlase litsentsiga sportlase sporditulemusi, mis on saavutatud spordialaliidu, maakonna spordiliidu või spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlusel.

Eelnimetatud juhtudel võib sporditulemusi töödelda ilma andmesubjekti ehk isiku nõusolekuta, kuid seda ainult spordialaliidu väljastatud sportlase litsentsiga sportlaste puhul.

Lisaks on piiranguna sätestatud, et avalikustada võib üksnes tulemusi, mis on saavutatud spordialaliidu, maakonna spordiliidu või spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlusel.

Muudatus lihtsustab spordialaliitude, spordiorganisatsioonide, treenerite ja meedia tegevust. Juhul, kui sporditulemuste kasutamiseks ja avaldamiseks peaks küsima sportlaselt alati luba, kahjustaks see sporti kui sotsiaalset nähtust.

 

Spordivõistlustega manipuleerimise ennetamine

Sporditulemustega manipuleerimine ohustab sporti aina enam, mistõttu luuakse riiklik spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemise kontaktpunkt, mis:

  • kogub ja edastab asjaomastele organisatsioonidele ja asutustele spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud teavet;
  • koordineerib spordivõistlustega manipuleerimise vastast võitlust;
  • võtab vastu, koondab ja analüüsib teavet tavatutest ja kahtlastest, Eestis toimuvate spordivõistluste kohta sõlmitud kihlvedudest ning edastab vajaduse korral hoiatusi;
  • edastab teavet võimalike rikkumiste kohta riigiasutustele, spordiorganisatsioonidele või spordikihlvedude korraldajatele;
  • teeb koostööd kõigi organisatsioonide ja asjaomaste asutustega riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas teiste riikide kontaktpunktidega.

Kultuuriministeerium delegeerib halduslepingu alusel kontaktpunkti ülesandeid täitma Eesti Olümpiakomitee loodud Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse. Sellega aitab riik spordiorganisatsiooni, sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid manipuleerimise vastu võitlemisel.

Kontaktpunkt on loodud Euroopa Nõukogu konventsiooni järgi ja selle tegevust rahastab Kultuuriministeerium.

 

 

Keelatud ainete kasutamisele kallutamise eest karistamine

Varem kehtinud karistusseadustik reguleeris dopingu kasutamisele kallutamist siis, kui kasutati ravimit, mida arst sai välja kirjutada või treener või muu isik sportlasele üle anda või kui sportlast kallutati sellist ravimit manustama. Selline lähenemine oli liiga kitsas, sest spordivaldkonnas käsitletakse dopinguna keelatud aineid ja meetodeid ning aine ei pea olema tingimata ravim. Samuti ei sisaldanud regulatsioon dopingu kasutamise juures abistamist (nt meditsiinitöötaja tegevust, kes ei kirjuta ravimi retsepti, kuid teeb vereülekannet) ega dopinguaine tootmist, turustamist, importi jm käitlemist. Karistusseadustiku § 194 reguleeris küll ravimi ebaseaduslikku käitlemist ning kuna enne 01.03.2020 kehtinud seaduse mõttes sai dopinguks olla vaid ravim, mahtus osa käitlemistegevusi selle alla, kuid dopingu spetsiifikast lähtudes vajas ka see osa täiendamist. Selguse huvides oli dopinguaine käitlemise regulatsioon otstarbekas tuua ühe paragrahvi alla, tehes muudatuse selliselt, et ei piirdutaks vaid ravimiga ning karistatavate tegude hulka lisati dopinguaine käitlemisega seonduv.

Karistusseadustikku tehti järgnevad muudatused.

Kuni 29.02.2020 kehtinud karistusseadustik Alates 01.03.2020 kehtiv karistusseadustik
3. jagu
Ravimitega seotud süüteod
3. jagu
Ravimite ja dopinguga seotud süüteod
§ 195. Kallutamine dopingu kasutamisele § 195. Dopingukuritegu
(1) Ravimi väljakirjutamise eest kasutamiseks dopinguna spordis,

 

samuti ravimi dopinguna kasutamisele kallutamise eest

või ravimi dopinguna manustamiseks üleandmise eest –

 

 

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(1) Spordis dopingu kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooni kohaselt dopinguna käsitatava aine või meetodi määramise,

kasutamisele kallutamise


või sellise aine üleandmise

või aine või meetodi kasutamisel abistamise eest,

samuti dopinguna kasutamise eesmärgil dopinguna käsitatava aine toimetamise eest üle riigipiiri

või selle tootmise, valmistamise, turustamise, vahendamise või edasiandmise eesmärgil valdamise eest,

kui puudub käesoleva seadustiku §-des 183–185 ja 194 sätestatud süüteokoosseis, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui:
1) see on toime pandud korduvalt;
2) see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, –

 

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) korduvalt;
2) noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes;
3) grupi poolt;
4) suure varalise kasu saamise eesmärgil, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.


Olulised kontaktandmed:
 

Eesti spordiregistrisse sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse sisestamisega seotud küsimustes aitab: Spordikoolituse ja -Teabe SA veebiteenuste tootejuht Daimar Lell (daimar@spordiinfo.ee, 731 0011)

Maksudega seotud küsimustes aitab: Maksu- ja Tolliamet (ariklient@emta.ee, 880 0812)

Muudes spordiregistriga seotud küsimustes aitab Kairis Ulp, Spordikoolituse ja -Teabe SA Eesti spordiregistri juht (kairis@spordiinfo.ee, 730 3407)

Spordivõistlustega manipuleerimise ning keelatud ainete kasutamisega seotud küsimustes aitab Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhatuse liige Henn Vallimäe (henn.vallimae@antidoping.ee, 502 2554)

Viimati uuendatud: 11. september 2020