Spordireform

2015. aastal eelarve läbirääkimistel leppisid kultuuriminister ja rahandusminister kokku, et koos spordivaldkonna esindajatega vaadatakse üle spordi riikliku rahastamise aluspõhimõtted ja seejärel esitatakse vajalikud muudatusettepanekud Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. 2015. aasta novembris alustas tööd Kultuuriministeeriumi kokku kutsutud spordivaldkonna töögrupp, kuhu kuulusid Rahandusministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee, spordialaliitude ja maakonna spordiliitude esindajad, kes asusid seniseid põhimõtteid ja rahastamise mudelit hindama.

 

 

Miks on vaja senist süsteemi ja aluspõhimõtteid muuta?


Ligi 15 aastat kehtinud spordi riiklik rahastamissüsteem on keerukas ja mitmel juhul läbipaistmatu. Rahastamine on killustatud, erinevatest allikatest toetatakse samu tegevusi, rahastamise põhimõtted ei ole taotlejatele ega avalikkusele selged. Riigi osalusega ettevõtete ja Riigikogu tehtavad ühekordse iseloomuga toetused on kujunenud spordiorganisatsioonide püsiiseloomuga oluliseks toetuseks.

Valdkonnas seni toimunud olulised arengud


2015. aasta alguses rakendus kõrgema kutsetasemega laste- ja noortetreeneritele mõeldud riigipoolne töötasutoetus. Töötasutoetuse eesmärk on parandada laste ja noorte sportimisvõimalusi ning tagada treeneritele  sotsiaalsed garantiid ja kindlustada kõrgema kvalifikatsiooniga treenerite järelkasv. 2015. aastal sai toetust 1032 treenerit, kes juhendasid ühtekokku 31 900 last. 2016. aastal sai töötasutoetust 1177 kõrgema kutsetaseme treenerit, kes juhendavad ühtekokku enam kui 36 000 last. 2017. aastal juba 1225 treenerit, kes juhendavad kokku ligikaudu 39 000 last ning 2018. aastal 1254 treenerit, kes juhendavad üle 41 000 lapse. Riigi toetus on kolme aastaga tõusnud 3,51 mln eurolt 6,01 mln eurole ning täistöökohaga töötava treeneri brutotasu 582 eurolt 850 eurole.

2015. aasta lõpus kiitis valitsus heaks ja kinnitas rahvusvaheliste tiitlivõistluste finaalturniirile pääsenud suurekoosseisuliste võistkondadele toetuse eraldamise kriteeriumid. Toetus tagab sportlastele, treeneritele ja abipersonalile kindlustunde ja võimaldab maksimaalselt valmistuda edukaks Eesti esindamiseks. Kvalifitseerunud võistkonda toetatakse kuni 200 000 euroga riigieelarvest.

2016. aastal tehtud olulised otsused


Kultuuriministeeriumi eelarvesse lisati alates 2017. aastast spordialaliitude toetamiseks 1,5 miljonit eurot, mis varasemalt oli riigikogu iga-aastane täiendav toetus spordiorganisatsioonidele. Tegemist on süsteemse täiendusega spordialaliitude senisele tegevustoetusele, mis aitab spordikorralduse viia professionaalsemale tasemele ja  toetab Sport 2030 arengustrateegia olulist tippspordi eesmärki olla edukalt esindatud rahvusvahelisel tasandil.

Kõrgema kutsekvalifikatsiooniga noortetreenerite palgafondi  suurendati 352 000 euro võrra, mis võimaldas 2017. aastal tagada töötasutoetuse ja sotsiaalsed garantiid veel täiendavalt sajale kõrgema kutsekvalifikatsiooniga noorte treenerile, kui 2016. aastal.

Valitsuskabinet otsustas vabastada tööandjate töötajate heaks tehtavad tervise- ja spordikulutused erisoodustusmaksust kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. Maksumuudatus hakkas kehtima alates 2018. aastast. Erisoodustusena ei maksustata järgmisi tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele:

a) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
b) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused;
c) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused;
d) kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusraviarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele,
e) ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed.

2017. aasta suvel kiideti heaks järgmised muudatused:

  • Noorte treenerite tööjõukulude toetussüsteem on paindlikum ja tõstab töötasu

Kuigi riik tõstis 2015. ja 2016. aastal noortega tegelevate treenerite tööjõukulude toetuse kogumahtu 0,96 mln euro võrra ehk kokku 27,4%, ei suurenenud samaväärselt nende treeneri minimaalne töötasu, sest pidevalt kasvas toetavate treenerite arv ning treenerite antavate treeningtundide kogumaht.  Puudus kindlus, et toetuse kogumahtu suurendades kasvavad treenerite palgad sama protsendi võrra. Seetõttu toetatakse alates 2018. aastast kindlaks määratud arvu treeningtundide läbiviimist, et välistada olukord, kus  toetus ühe treeneri kohta võiks väheneda võrreldes eelmise aastaga. Samuti kehtestati tööandjatele nõue, mille kohaselt palgafond treeneri kohta peab suurenema sama protsendi võrra, kui palju suureneb riigi toetus. Riigieelarvest toetatavate treeningtundide piirmäära kehtestamine ja riigieelarveliste vahendite tõus võimaldas koostöös spordiorganisatsioonidega 2018. aastal tagada täiskohaga töötavale treenerile brutotöötasu 850 eurot kuus ning 2019. aastal 1000 eurot kuus.

  • Spordikohtunike tegevuse soodustamine  

Valitsus eraldas spordikohtunike arendamise ja tasustamise süsteemi korrastamiseks 0,5 mln eurot, Täiendava toetuse suunab Kultuuriministeerium Eesti-siseste saavutusspordi võistluste läbiviimisele ja toetus eraldatakse spordialaliitudele ning spordiühendustele. Toetuste eraldamisel võetakse aluseks 2016. aastal spordikohtunikele makstud netosummad. Samuti loodi spordiorganisatsioonidele õiguslik alus hüvitada vabatahtlikult tegutsevale spordikohtunikule kulusid kuni 20 euro ulatuses spordikohtunikuna  tegutsemise päeva eest, kuid mitte rohkem kui 1040 eurot kalendriaastas. Muudatus jõustus alates 01.01.2018.

  • Kääriku spordikeskuse väljaarendamine

Valitsuskabineti 14.09.2017 nõupidamisel leppis valitsus kokku, et aastatel 2018–2020 arendatakse Kääriku Spordikeskus tänapäevaseks treeningkeskuseks. Selleks et luua Eesti tippsportlastele ja noortele võimalusi treenida maailmatasemel tingimustes, otsustati eraldada aastatel 2018–2020 ligikaudu 12 miljonit eurot Kääriku spordikeskuse väljaehitamiseks. Kääriku spordikeskuse arendamine sisaldab spordihotelli laiendust, võistkonnamajade ehitust, spordihoone rekonstrueerimist koos meditsiiniplokiga, konverentsi- ja toitlustushoone rekonstrueerimist, pallimängude halli ehitust, kunstmurukattega jalgpalliväljaku ehitamist, kergejõustiku- ja jalgpallistaadioni rajamist, heitealade väljaku rajamist, ujumisalade rekonstrueerimist, rekreatsioonialade (välilava, karavanide parkla, saunade, telkimisala jm) väljaehitamist.

  • Rahvusvaheliste spordisündmuste toetamine

Valitsus kiitis 7.09.2017 toimunud valitsuskabineti nõupidamisel heaks Kultuuriministeeriumi ettepaneku luua Eestis toimuvate rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamiseks täiendav taotlusvoor, mille rahastamiseks näeb valitsus 2018. aastal ette 2 miljonit eurot. Taotlusvoor annab Eesti kultuuri- ja spordivaldkonna tegijatele võimaluse korraldada suursündmusi, mis seni on rahanappuse tõttu jäänud toimumata, või täiustada oma seniseid suurprojekte. Taotlusvooru rakendab ning hindab Kultuuriministeeriumi komisjon, kuhu kuuluvad ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Rahandusministeeriumi esindajad.

2018. aastal tehtud olulised otsused


Koondise tasemel sportlastele ja võistkondadele toetussüsteemi loomine. Vabariigi Valitsus otsustas 2018. aasta aprillis riigieelarve strateegia 2019-2022 raames eraldada 8 miljonit eurot järgmiseks neljaks aastaks koondise tasemel sportlaste ja võistkondade toetamiseks ettevalmistamisel ja osalemisel tiitlivõistlustel. 2019 ja 2020 aastal on toetuse suuruseks 1 mln eurot ning alates 2021. aastast 3 mln eurot. Toetus eraldatakse spordialaliitudele Eesti Olümpiakomitee kaudu

Treenerite tööjõukulu toetuse suurendamine enam kui 1 mln euro võrra võrreldes 2018. aastaga võimaldab koostöös spordiorganisatsioonidega 2019. aastal maksta täistööajaga töötavale noortega tegelevale treeneritel brutotasu 1000 eurot kuus.

Liikumisharrastuse edendamiseks otsustas valitsus luua alates 2019. aastast regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programmi. Programmi elluviimiseks on Vabariigi Valitsus ette näinud 600 000 eurot iga aasta alates 2019. aastast. Neljaks aastaks on eraldatud 2,4 miljonit eurot. Keskuste omanike oma- ja kaasfinantseeringute maht kokku on vähemalt 50%. Kultuuriministeerium viib programmi ellu koostöös kohalike omavalitsuste, maakondlike spordiliitude ja SA-ga Eesti Terviserajad.

Kultuuriministeerium ja Sotsiaalministeerium kohtusid perioodil juuni-august 2018 Eesti Paralümpiakomitee (EPOK) ning kõikide nendelt toetus saavate spordiorganisatsioonide ja Eriolümpia Eesti Ühendusega (EOEÜ), et kaardistada hetkeolukorda organisatsioonide tegevuste ning rahastuse jätkusuutlikkuse osas. Parandamaks erivajadustega inimeste spordikorraldust tuuakse 2019. aastal EPOK ning EOEÜ Kultuuriministeeriumi vastutusalasse. EPOK ja EOEÜ avaldasid selleks ise soovi, sest nende hinnangul on nende tegevus osa spordisüsteemist. Ühiskondlikult aitab erivajadustega inimeste spordi ja liikumise juurde toomine kokku hoida võimalikke sotsiaalkulutusi, luua sidusat ühiskonda, vähendada kuritegevust, olla esindatud rahvusvaheliselt ja tõsta eestlaste liikumisaktiivsuse taset. Organisatsioonide ebapiisavad eelarved on olnud nende jätkusuutlikkuse kitsaskohaks ning edasiste arengute ja saavutuste takistuseks. Seetõttu otsustas Vabariigi Valitsus eraldada puuetega inimeste katusorganisatsioonidele täiendavaid vahendeid 2019. aastal 400 000 eurot, millele 2020. aastal lisandub veel 200 000 eurot.

Vabariigi Valitsus kiitis 03. mail 2018. aastal toimunud kabinetiistungil heaks hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse muuhulgas selgemaks spordi riikliku rahastamise süsteemi. 17. oktoobril 2018 kiitis riigikogu eelnõu heaks ja selle tulemusena kaotatakse Hasartmängumaksu Nõukogu ning riigieelarves nähakse ette kulud Kultuuriministeeriumile summas, mille suurus vastab 14,1 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest eraldatakse 58,2 protsenti olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks, 3,5 protsenti puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide võistlusspordi projektide toetamiseks, 26,2 protsenti muude spordiprojektide toetamiseks, 10,5 protsenti kultuuriprojektide toetamiseks ning 1,6 protsenti spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks. Muudatuste tulemusena väheneb spordiorganisatsioonide halduskoormus. Kultuuriministeerium toetab alates 2019. aastast spordivaldkonna katusorganisatsioonide tegevust ja rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis. Muudatuse tulemusena toetab Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapital edaspidi peamiselt liikumisharrastuse edendamisele suunatud projekte, noorte ja juuniorite rahvuskoondiste ettevalmistamist ja rahvusvaheliste võistlustel osalemist. Samuti toetaks sihtkapital spordiklubide projekte, piirkondlikke algatusi ning  nende spordialaliitude tegevust projektipõhiselt, kes ei kvalifitseeru kultuuriministri kehtestatud kriteeriumite alusel tegevustoetuse saajate hulka.

Reformi tulemused


Nimetatud tegevuste elluviimisel muutub spordialaliitude ja teiste spordiorganisatsioonide rahastamine läbipaistvamaks ning väheneb oluliselt bürokraatia spordiorganisatsioonide ja avaliku sektori allikate (Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital) jaoks.

 

Tarvi Pürn
spordi asekantsler

 

Viimati uuendatud: 2. jaanuar 2019