Euroopa kultuuripealinn 2024 on Tartu

Eestist valitud Euroopa 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn on Tartu. 

Kokku saab 2024. aastal austavat tiitlit kanda kolm linna.  

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide, euroliidu kandidaatriikide või võimalike kandidaatriikide linnade seast osutus valituks Norra linn Bodø. See on põhjapolaarjoone taga asuv ligi 50 000 elanikuga linn - kaugeimal põhjas asuv Euroopa kultuuripealinn läbi aegade.

Austria linnade seast osutus valituks samuti väikelinn, Salzburgi lähistel asuv 14 000 elanikuga Bad Ischl. 

Ametlikult nimetatakse kõik kolm linna kultuuripealinnaks, kui linnade nimed ilmuvad 2019. aasta lõpus Euroopa Liidu Teatajas.

 

Konkursi Eestist Euroopa kultuuripealinna leidmiseks viis läbi Kultuuriministeerium koostöös Eesti Linnade Liiduga. Valimine toimus kahes etapis: eelvalik ja lõplik valik.

Konkurss kuulutati välja 2017. aasta lõpus. Eelvalik kõigi kultuuripealinnaks soovivate Eesti linnade seast tehti sügisel 2018, kui kultuuripealinna tiitlile jäid rahvusvahelise sõltumatu ekspertkomisjoni otsuse järel kandideerima Narva ja Tartu. Konkurentsist langemisega tuli leppida Kuressaarel. Ekspertkomisjon hindas kolme konkureerinud linna taotlusi Tallinnas. Eelvaliku tulemused on kirjas eelvaliku raportis (PDF)

Lõppvooru pääsenud linnu külastas komisjon augustis 2019 ning tegi oma otsuse teatavaks 28. augustil Kultuuriministeeriumis antud pressikonverentsil. Lõppvaliku tulemustega saab tutvuda lõppvaliku raportist (PDF)

Sõltumatu rahvusvaheline ekspertkomisjon koosnes 12 liikmest. Euroopa institutsioonid ja asutused nimetasid sellesse kümme liiget – kolm Euroopa Parlamendist, kolm nõukogust ja kolm Euroopa Komisjonist ning üks Regioonide Komiteest. Kultuuriminister nimetab kaks liiget liikmesriigist endast ning Eesti esindajad komisjonis olid Anu Kivilo ja Mikko Fritze.

Linnade taotluste hindamisel lähtutakse kuuest võrdsest kategooriast:

  • pikaajalisele strateegiale panustamisele kaasaaitamine;
  • Euroopa mõõde;
  • kultuuriline ja kunstiline sisu;
  • teostamisvõime;
  • kaasamine;
  • korraldamine.

Bad Ischl

Bodø

d

Kultuuripealinnad 2017-2025

 
  • 2017 - Aarhus (Taani) ja Phapos (Küpros)
  • 2018 - Leeuwarden (Holland) ja Valletta (Malta)
  • 2019 - Matera (Itaalia) ja Plovdiv (Bulgaaria)
  • 2020 - Rijeka (Horvaatia) ja Galway (Iirimaa)
  • 2021 - Elefsina (Kreeka), Timisoara (Rumeenia) ja Novi Sad (Serbia)
  • 2022 - Kaunas (Leedu) ja Esch-sur-Alzette (Luksemburg)
  • 2023 - Veszprém (Ungari)
  • 2024 - Tartu (Eesti), Bad Ischl (Austria) ja Bodø (Norra)
  • 2025 - selgumisel (üks linn Sloveeniast ja üks linn Saksamaalt)
 

Kultuuripealinna selgumine

 

Reeglite järgi peab 2024. aasta kultuuripealinn selguma 2019. aasta lõpuks. Ekspertkomisjon koostab selle tarvis aruande, milles tehakse ettepanek nimetada linn Euroopa kultuuripealinnaks ja omistada talle Melina Mercouri auhind, mille suurus on poolteist miljonit eurot.

Pärast linna nimetamist Euroopa kultuuripealinnaks ja enne tiitliaasta algust toimub kultuuripealinna ettevalmistuste seire. Sellega jälgitakse ettevalmistuste kulgemist ja antakse soovitusi, milliseid samme tuleks veel astuda.

Kui kõik ettevalmistused sujuvad hästi, teeb Euroopa Komisjon ametliku otsuse määrata kultuuripealinnale Melina Mercouri auhind, mis makstakse välja hiljemalt kultuuripealinna aasta märtsis, 2024.

 

Miks kandideerida?


See on kahtlemata konkurss, kuid võitmine ei saa olla ainuke siht. Eesmärk on pikem kultuuriline, kogukondi kaasav ning linna elukeskkonda arendav mõju.

Varasemad kogemused näitavad, et ainuüksi kandideerimisprotsess annab linnale hea võimaluse neid teemasid mõtestada ning viia ellu uusi algatusi. Linnade kogemused kinnitavad, et kultuur saab targa tegutsemise korral olla võimalus ja ressurss.

Kultuuripealinnaks saamine tähendab linnale lisarahastust, mille toel saab head mõtted ellu viia. Eesti riik toetab kultuuripealinna programmi samaväärselt kohaliku omavalitsuse toetuse ja teiste finantsallikatega kuni 10 miljoni euro ulatuses.

Kultuuripealinna protsess aitab kasvatada linna atraktiivsust - seda nii kohalike kogukondade silmis kui ka rahvusvaheliselt, tõmmates ligi arvukalt turiste.

 

Aegtelg

 

 

Ajaloost

 

Euroopa kultuuripealinnade traditsioon sai alguse 1983. aastal, kui sellise ettepaneku tegi endine näitleja, hilisem Kreeka kultuuriminister Melina Mercouri. Ettevõtmise mõte oli lähendada eurooplasi ning kinnitada maailmajao kultuurilist rikkust ja mitmekesisust.

Idee sai reaalsuseks 1985. aastal valitsustevahelise ettevõtmisena, mille esialgne nimetus oli Euroopa kultuurilinn. Projekti populaarsus aga üha kasvas ning 1999. aastal sai sellest Euroopa Liidu algatus. Neid linnu hakati nimetama Euroopa kultuuripealinnadeks.

Esialgu oli kultuuripealinnu üksainus, kuid pärast sajandivahetust on üldiselt tavaks, et igaks aastaks valitakse kaks linna. Ainus linn, mis on rohkem kui ühe korra Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandnud, on Luxembourg, sest samanimelises riigis on linnade valik teatavasti ahtake.

Tänapäevaks on Euroopa kultuuripealinna algatusest saanud tõeline Euroopa Liidu lipulaev. See on Euroopa kodanike seas ilmselt enim tuntud ja üks hinnatumaid kultuurialgatusi.

 

Eestist on Euroopa kultuuripealinn valitud seni ühel korral, see oli pealinn Tallinn aastal 2011.  Paljude muude sündmuste seas peeti toona noorte laulu- ja tantsupidu „Maa ja ilm“ ning kultuuripealinnaks olemise ajal ehitati valmis Lennusadama angaarid. Teist korda jõuab Euroopa kultuuripealinn Eestisse 2024. aastal.

 

Pressiteated ja artiklid

 

 

Kadri Jauram
välissuhete osakonna juhataja

Telefon 628 2323
kadri.jauram@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 13. november 2019