Laulu- ja tantsupeoliikumise toetamine

Kultuuriministeerium plaanib 2020. aastal riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel kaitsta lisataotlust, et kindlustada kooride, rahvatantsurühmade ning orkestrite juhtidele palgatoetus. Selle põhimõtted on välja töötatud koostöös valdkondlike katusorganisatsioonidega. 

Laulu- ja tantsupidude kestmise pant on elujõuline kollektiiv ja motiveeritud haritud juhendaja, kuid juhendajaid ei jätku juba nähtavas tulevikus.

2019. aastal läbi viidud uuringust selgus, et noori kutse ei motiveeri, üle poole juhendajatest hakkavad peatselt pensionile suunduma ning kollektiivid ei ole jätkusuutlikud. 

Seega ei ole laulu- ja tantsupidude jätkumine praegusel kujul iseendastmõistetav, kui pidude liikumine ei leia lisatuge.

2019. aasta laulupidu. Foto: Sven Zacek

 
Laulu- ja tantsupidu on eestlaste identiteedi väljendus, 150 aasta jooksul kujunenud rituaal. Traditsioon on kantud UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Laulu- ja tantsupidude liikumine kaasab kõige suuremal määral vabakonda, eri piirkondi. Registris on üle 70 000 harrastaja ning mõni tuhat juhendajat. See võrgustik loob ühiskonnas sidusust ja koosmeelt.
 

Kavandatav toetusprogramm

Toetust on plaanis maksta juhendaja tööandjale kavandatud ning regulaarse kollektiivi juhendamise toetamiseks. Selle tulemusel tagatakse võimalikult paljudele juhendajatele senisest õiglasem ja tänapäeva ootustele vastav töötasu ning töölepingust tulenevad sotsiaalsed garantiid. See omakorda võimaldab juhendajatel keskenduda otseselt juhendamisele kui põhitööle ning kindlustunne tagab omakorda professionaalide pealekasvu.

Oluline eeldus muude tingimuste seas on, et kollektiivi juhendajaga on sõlmitud tööleping ning kollektiivi juhendaja tööandja peab olema valmis oma panuseks vähemalt 50% ulatuses. Kollektiivi juhendajal peab ühtlasi olema erialane kutsetunnistus.

 

Uuring ja selle põhijäreldused

 

Mõttekoda Praxis koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (ELTSA) ning valdkonna katusorganisatsioonide, Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga (ERRS) uuris peoliikumises osalevate juhendajate töötingimusi ja sotsiaalset kaitstust. Samuti võeti luubi alla kollektiivide finantsmajanduslik seisund. 

Praegust olukorda iseloomustab kujutlus puust, mille võra on küllalt suur ja raske, aga tüvi – pigem peenike ja habras. Laulu- ja tantsupeo registri kohaselt osaleb liikumises umbes 70 000 harrastajat ja mõni tuhat juhendajat. 

Peoliikumine laiemalt võiks välja näha kui „kolme võrdse jalaga taburet“ – riik, omavalitsused ja harrastajad ise. Praegu on tasakaal puudulik. Avatud diskussioon on hädatarvilik nii omavalitsustega kui ka harrastajate endi seas. Eesmärk on ühine: toestada „tüve“, mis hoiab üleval rikkalikku „võra“ ehk pidu, mis on laulu-, tantsu- ja pillipeo liikumise nähtavaim osa.

Laulu- ja tantsupidude kestmine praegusel kujul ei pruugi olla iseenesestmõistav. Juhendajate põud terendab juba nähtavas tulevikus. 35% juhendajatest on 54-aastased ja vanemad, alla 35-aastaseid on vaid 15%.

Kollektiivide eelarved on pigem tagasihoidlikud, ligi pooltel neist jääb hooaja eelarve 1000 euro juurde. Kulud ületavad sageli tulusid. Üks kollektiivi liige maksab aastas liikmemaksu keskmiselt 25 kuni  30 eurot.

Enamikul juhendajaist, 84%, on kõrgharidus, sealhulgas erialane kõrgharidus 55%. Sellele vaatamata ei ole kollektiivi juhendamine nende põhitöö. Eestis keskmiselt on kõrvaltöö osakaal 6%, selles valdkonnas aga 90%.

Sageli juhendatakse mitut kollektiivi. Kõige suurem osa juhendajatest (36%) saab töötasuna 51 kuni 100 eurot kuus kollektiivi eest. Enamik (77%) juhendajatest tunneb, et nende töökoormus pole saadava tasuga vastavuses. Eesti keskmise palga teenimiseks peaks juhendaja enda kanda võtma keskmiselt 9 laulukoori, mis on mõeldamatu.

Juhendamistöö ei paku piisavat töötus- ja ravikindlustuse kaitset. Ülekaalus on tähtajalised lepingud, mis jätavad juhendajad mitmeks kuuks ilma sotsiaalsest kaitsest. Kohati puuduvad lepingulised suhted üldse.

 

Uuring ja kokkuvõtted

 

 

Aegjoon

2020

Jaanuar kuni märts – jätkuvad kohtumised töörühmaga
10. juuni – kohtumine valdkonna esindajatega enne riigieelarve läbirääkimisi 
Sügis – läbirääkimised valitsuses, et kindlustada kollektiivijuhtidele palgatoetus

2019

August kuni september – lähteandmete kogumine, partnerite teavitamine
30. september – uuringu tutvustamine avalikkusele
Oktoober kuni detsember – töötatakse välja ettepanekud olukorra parandamiseks, dokumendi vormistamine
9. detsember – ELTSA eestvedamisel toimub konverents, mis keskendub pidude traditsiooni laiemale mõjule
12. detsember – lõpetatakse pidulikult laulu- ja tantsupeo teema-aasta
 

Pressiteated ja valik meediakajastusi

 

 
Eino Pedanik
rahvakultuurinõunik
 
Meelis Kompus
kommunikatsiooniosakonna juhataja

 

Viimati uuendatud: 8. september 2020