Rahvaraamatukogu seaduse uuendamine

 

Kultuuriministeeriumis käib rahvaraamatukogu seaduse uuendamine.

Rahvaraamatukogudel on oluline roll kõigile Eesti elanikele võrdsete võimaluste tagamisel, et end harida ja kultuurist osa saada, aga ka lugemisharjumuse kujundamisel ning digioskuste arendamisel.

Seaduse koostamisel töötatakse välja uued koostöövormid raamatukoguvõrgu ja teenuste arendamiseks, et raamatukoguteenus tervikuna muutuks tänapäevaseks ning lugeja vajadustele vastavaks.

Seaduseelnõu peab saama valmis 2020. aasta lõpuks.

 
 

Miks on vaja rahvaraamatukogu seadust uuendada? 

Rahvaraamatukogu kui kohaliku omavalitsuse asutuse korralduse alused on reguleeritud 1998. aastal jõustunud rahvaraamatukogu seadusega. Infoühiskond on aga vahepealsetel aastatel kiiresti arenenud, elanike infovajadused muutunud ning kehtiv seadus ei ole enam piisavalt paindlik, et tõsta raamatukoguteenuse kvaliteeti, arendada rahvaraamatukogude võrku ning pakutavaid teenuseid. Vajalik on luua paindlikkus killustatud raamatukoguteenuse kvaliteedi tõstmiseks ja üle-eestiliste teenuste arendamiseks.

Mida uue rahvaraamatukogu seadusega muudetakse? 

​Seaduses on vaja sõnastada rahvaraamatukogu muutunud roll infoühiskonnas ning kirjeldada tingimused pakutavate teenuste nüüdisajastamiseks. Tänapäevase raamatukogu üks tegevussuundi on luua tugevam sünergia teabelevi ning kultuuri ja huvitegevuse teiste valdkondadega. 

Rahvaraamatukogude teenus ja taristu tuleb viia kooskõlla haldusreformi järgse avaliku teenuse nõuetega ning infoühiskonna, eriti noorte vajadustega. Kehtiv seadus ei kirjelda näiteks ka kooli- ja rahvaraamatukogude ühinemisel osutatavaid teenuseid, e-väljaannete hankimise või laenutuse korraldust. 

Täpsustada tuleb riiklikku toetust saavate maakonnaraamatukogude maakondliku koordineerimise ülesanded ja riikliku toetuse korraldus. 

Eesmärk on luua rahvaraamatukogudele kesksete teenuste arendamist ja haldamist toetav keskus, et tagada üle-eestiline e-väljaannete võrdne kättesaadavus, trükiste laenutuse kasutajasõbralikkus ning raamatukoguteenuse tänapäevane toimimine. 

Väga tähtis on muuta tänapäevasemaks erivajadustega inimeste ligipääs uuele informatsioonile ja väljaannetele. 

Keda seaduse uuendamine mõjutab?

 

Seadusemuudatus mõjutab kogu Eesti elanikkonda, sest arvesse võetakse tuleviku infoühiskonna arenguid ja sellest tulenevalt muutuvaid lugejate soove ning omavalitsuste rolli. Rahvaraamatukogu seaduse muudatus puudutab ka kõiki väljaannete avaldamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud osalisi: nii sisutootjaid ja autorieid kui ka kirjastajaid, tootjaid, väljaannete vahendajaid ja raamatukoguvõrku tervikuna.

Millist mõju seaduse tänapäevastamisest oodatakse?

 

Ennekõike peab rahvaraamatukogu seadus tagama, et ükski piirkond ei jääks infovaeseks. Virgem vaim aitab kogukondadel olla konkurentsivõimelised kohaliku elu edendamisel ja ka rahvusvaheliselt. 

Kõigil Eesti elanikel peab olema nii headel kui ka raskematel aegadel vaba ja piiramatu juurdepääs tasuta ja tasulisele informatsioonile, kultuurile ning riigiteenustele.

Inimeste käsutuses peab olema oleks piisav hulk väljaandeid enesetäiendamiseks, huviharrastusteks ja meelelahutuseks. 

Seadus peab andma omavalitsusele võimaluse rakendada uusi viise paindlikumaks koostööks teiste omavalitsustega ja arendada raamatukoguvõrku. Ka peab seadus toetama kõigi raamatukogude koostööd ja teenuste ühisarendust, et muuta raamatukoguteenus terviklikult tänapäevasemaks ning lugeja soovidele vastavaks.

 

Eesti raamatukoguvõrgustik praegu

 

Kultuuriministeerium koordineerib Eesti raamatukoguvõrgu arengut ja valdkonna poliitika kujundamist koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi (teadus- ja kooliraamatukogud) ning teiste ministeeriumidega.

Eestis on 901 raamatukogu: 

  • 532 rahvaraamatukogu (munitsipaalasutused);
  • 40 teadus- ja erialaraamatukogu;
  • 329 kooliraamatukogu.

Kultuuriministeerium toetab 532 rahvaraamatukogu tegevust.

Statistika

  • 13 miljonit laenutust aastas, sellest rahvaraamatukogudest 10,4 miljonit
  •  8,3 miljonit külastust aastas
  • 166,8 miljonit virtuaalkülastust aastas
  •  741 600 lugejat
  • 31,6 miljonit teavikut
  • 2523 töötajat
     

Raamatukogusid külastab 50% Eesti elanikest (Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring (2018) (AS EMOR) (PDF)), mis teeb raamatukogud suurima kliendikontaktiga asutusteks Eestis.

 

Tegevuste ajajoon

2020

detsember - rahvaraamatukogu seaduse eelnõu on koostatud

2019

detsember - rahvaraamatukogu seaduse väljatöötamiskavatsuse eelnõu on läbinud kooskõlastusringi
november - rahvaraamatukogu seaduse väljatöötamiskavatsuse eelnõu on koostatud ja saadetud kooskõlastusringile
mai - rahvaraamatukogu seaduse kaasav probleemide kaardistamine (raamatukogud ja omavalitsused)
 

Ülle Talihärm
Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik

Telefon 628 2244
ulle.taliharm@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 14. mai 2019