Muuseumide ühishoidlad

Valitsuskabinet kiitis 4. oktoobril 2018 heaks muuseumide ühishoidla kontseptsiooni ning Kultuuriministeerium valmistab ette ühishoidla planeerimise ja rakendamise.

Riigile kuuluvates muuseumikogudes on ühtekokku 4,3 miljonit museaali. Seega kuulub nendesse kogudesse väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist.

Muuseumid hoiavad ja uurivad pärandit ning teevad kogud kättesaadavaks ja kasutamiseks.

Ühishoidlate rajamise tempo sõltub riigieelarve läbirääkimistel saavutatavatest kokkulepetest. Ühishoidlad võiksid uksed avada kõige varem 2027. aastal.

Hiiumaa muuseumi hoidlaruum. Foto: SA Hiiumaa Muuseumid

 

Miks on ühishoidlaid vaja?


Eesti hindamatute kultuuriväärtuste säilimine satub ohtu, kui me ei paranda hoiustamistingimusi. Üsna sageli ladustatakse museaale isegi mitte hoidlates, vaid selleks hädapäraselt kohandatud ruumides või hoonetes.

Tänapäevastele nõuetele vastavad spetsiaalselt hoidlateks ehitatud ruumid on vaid Kumu kunstimuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumi uues hoones Raadil, lisaks on valminud uus hoidla Eesti Ajaloomuuseumile. Paljudes teistes muuseumides on olukord kehv.

See takistab lisaks muudele probleemidele pärandi kasutamist ja tutvustamist.

 

Millal ühishoidlad valmis saavad?


Valitsuskabinet kiitis muuseumide ühishoidla kontseptsiooni heaks 4. oktoobril 2018. Märtsis 2019 esitas Kultuuriministeerium ühishoidla rajamise rahastamiseks lisataotluse riigi eelarvestrateegiasse 2020-2023 ning 2020. aasta riigieelarvesse. Ühishoidla rajamine on pikk protsess, mis kestab vähemalt 7 aastat. Hoidlate rajamise tempo sõltub riigieelarve läbirääkimistest ning eelarve võimalustest.

Tööd hõlmavad krundivalikut ja detailplaneeringut, materjalipõhise hoiustamise ruumiplaanide koostamist, kolimiskava kokkupanekut. Vajalik on üle vaadata ja kokku leppida tööprotsessid. 

Kui kõik läheb plaanikohaselt, võiksid uued tänapäeva nõuetele vastavad hoidlad uksed avada 2027. aastal.

 

Kui palju see maksab?


Riigi senised investeeringud hoidlatesse ning museaalide konserveerimisse ja digiteerimisse on olnud vajadusepõhised ja pidevad, kuid vajaksid keskset üle-eestilist lähenemist, mis oleks pikemas perspektiivis jätkusuutlikum ja millega oleks tagatud ressursside otstarbekam kasutamine.

Ühishoidlate võimalikuks ehitusmaksumuseks on kokku umbes 54 miljonit eurot (ilma käibemaksuta) ning see koosneb ehitusega seotud maksumusest, sisustuse maksumusest ning Riigi Kinnisvara AS-i projektijuhtimistasust. Ehitushindade kallinemisena on arvesse võetud 2% aastas. Ülalpidamiskulude hinnaks on arvestatud aastas umbes 1 miljon eurot, kuid reaalne lisavajadus võrreldes praeguste kuludega on ca 125 000 eurot aastas (tänu praegu üüritavate pindadega seotud kuludest vabanemisele). Täiendavalt tuleb ühishoidla loomisel arvestada museaalide kolimiskuludega ning kolimisperioodi ajal topelt hoidlapindade ülalpidamise vajadusega.

Rajatavad hooned peavad vastama kogude vajadustele minimaalselt 30 aasta jooksul.

 

Missuguseid hoidlaid vajame?


Kultuuriministeeriumi juhtimisel viidi 2017. aasta juulist 2018. aasta veebruarini läbi museaalide säilitamise analüüs. Selle tulemusel leiti, et kõige efektiivsem oleks ehitada kaks hoonet: üks Põhja- ja teine Lõuna-Eestisse, sest ühishoidla teenindaks muuseume üle Eesti. Eraldi kolmas hoidla rajatakse Hiiumaale, kuna museaalide transport Põhja-Eesti keskusesse oleks keeruline ja see takistaks kogudega töötamist. Saaremaa puhul on lahendatud probleem Rahvusarhiivi endise hoidla kasutuselevõtuga muuseumi poolt 2017. a.

Analüüs kinnitab ühishoidla loomise vajadust kompetentsikeskusena. See tähendab, et hoidlad oleksid samaaegselt nii konserveerimiskeskused kui ka hoidlakompleksid, kuhu on koondunud hoiustamis-, konserveerimis-, koolitus- ja digiteerimisvõimekus.

Ühishoidlatesse viiksid oma kogud 22 muuseumi ja Eesti Hoiuraamatukogu.

Kuna Põhja-Eesti piirkonda jääb suurem arv hoidlaruume vajavaid muuseume, siis tuleks suurem hoone koos hoidlaruumide ning konserveerimis- ja digiteerimiskeskusega rajada Põhja-Eestisse. Lõuna-Eestisse oleks otstarbekas kavandada ainult hoidla ning ennetava konserveerimise ruumid. Samuti tuleb hooneid planeerides arvestada laienemisvajadustega umbes 30% võrra.

Ühishoidla kogupindala (hoidla, kompetentsikeskus ja muud ruumid) oleks 31 000 m² (sh Põhja-Eesti hoone 23 000 m², Lõuna-Eesti hoone 7100 m², Hiiumaa hoidla 900 m²).

 

Milline on hoiustamine ja uurimine tulevikus?


Museaale hakatakse hoiustama materjalipõhiselt. See tähendab, et ühes ruumis on näiteks puitesemeid, teises maalid, kolmandas hõbeaarded või relvad. Hoiustamise puhul ei ole enam tähtis, milline muuseum eseme on kogusse arvele võtnud. See võimaldab anda terviklikuma ülevaate ajaloost ja kultuurist.

Kui museaalid ei asu enam füüsiliselt iga muuseumi juures, peavad muuseumid suutma tõhusamalt planeerida töövoogusid ja transporti. Samal ajal kaob tänu materjalipõhisele hoidmisele vajadus külastada mitut uurimissaali, mis võivad asuda riigi eri paigus ning kus hoiustamistingimused ja -põhimõtted võivad olla erinevad.

 

Kes on meid inspireerinud?


Eeskujuks on näiteks Hollandi Rijksmuseum, kes tutvustas Eestile planeeritava Hollandi Kollektsioonikeskuse visiooni. Selle muuseumi eestvedamisel valmib aastaks 2020 nelja institutsiooni, Paleis Het Loo, Dutch Open Air Museum, Rijksmuseum ja Cultural Heritage Agency of the Netherlands ühishoidla, kus objektide hoiustamine on planeeritud samamoodi materjalipõhiselt.

Eesti muuseumispetsialistid on teinud arvukalt tutvumisvisiite välismaale. Saadud kogemused kinnitavad, et ühishoidla aitab kokku hoida ressurssi, tagab museaalide parema ning ühtsema säilitamise, kasutamise ja uurimise.

 

Tegevuste ajajoon

2019

Märtsis esitas Kultuuriministeerium ühishoidla rajamise rahastamiseks lisataotluse riigi eelarvestrateegiasse 2020-2023 ning 2020. aasta riigieelarvesse.
1. maist tegeleb ühishoidla rajamise projektiga Muinsuskaitseameti muuseumide ja kunstipärandi osakond.

2018

10. jaanuaril tutvustati muuseumide ühishoidla ideed Kultuuriministeeriumi korraldatud pressibriifingul.
Veebruaris valmis museaalide säilitamise teenuse analüüs.
Märtsist maini kaardistas Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Kultuuriministeeriumiga võimalikke muuseumide ühishoidlate asukohti.
19. aprillil peeti Muuseuminõukogu koosolekul arutelu museaalide säilitamise teenuse analüüsi üle.
22. mail tutvustati museaalide säilitamise teenuse analüüsi muuseumijuhtide infopäeval Kultuuriministeeriumis.
31. mail tutvustati museaalide säilitamise teenuse analüüsi muuseumide peavarahoidjate kohtumisel Wittensteini ajakeskuses Paides.
6. septembril tutvustati museaalide säilitamise teenuse analüüsi Eesti mäluasutuste suveseminaril "Digitaalne ja füüsiline pärand – paralleelmaailmade ristumine" Sagadi mõisas Lääne-Virumaal.
4. oktoobril kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt ühishoidlate kontseptsioon.

2017

15. märtsil tutvustati Muuseuminõukogule plaani tellida museaalide säilitamise teenus, kuidas tuleks tagada efektiivne ja ressursisäästlik kultuuripärandi pikaajaline säilitamine ning millised on museaalide optimaalsed hoiustamisvõimalused kvaliteetse hoidlateenuse pakkumise teel, hinnates seejuures erisuguste võimaluste riske ja nende maandamist.
Juulis algas museaalide säilitamise analüüs. Analüüsi tegid Ratus OÜ ja KPMG Baltics OÜ koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga.
Septembris toimus säilitusspetsialistide ja peavarahoidjate õppereis Hollandisse, kus tutvustati rajatavat nelja muuseumi ühishoidlat CollectieCentrum Nederland plaane ja külastati Kolleksjesintrum Fryslan`i.
21. novembril toimus museaalide säilitamise teenuse analüüsi seminaripäev muuseumidele, mille eesmärgiks oli tutvustada ühishoidla planeerimisega seotud mõtteid ning ühiselt arutada ühishoidla võimaliku toimimise üle.

2016

Suvel viidi läbi Tallinna piirkonna muuseumide (Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Meremuuseum, SA Eesti Vabaõhumuuseum, SA Eesti Kunstimuuseum, SA Eesti Tervishoiu Muuseum ja Tallinna Linnamuuseum) hoidlate säilitustingimuste analüüs.
10. oktoobril tutvustati muuseuminõukogule Tallinna piirkonna muuseumide hoidlate säilitustingimuste analüüsi.
 

Pressiteated ja artiklid

 

 

Marju Reismaa
muuseuminõunik

Telefon 628 2335
Marju.Reismaa@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 2. mai 2019