Muinsuskaitseseadus

Uus muinsuskaitseseadus jõustus 1. mail 2019. Seadus toob muinsuskaitsesüsteemi kauaoodatud paindlikkuse ja loob esmakordselt kompensatsioonisüsteemi. Seaduse rakendamise eest vastutavad Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet.

 

Milliseid muutusi seadusemuudatus kaasa toob?

  • Riik hakkab veelgi suuremat tähelepanu pöörama nõustamis- ja ennetustegevusele. Muinsuskaitseinspektorite pädevus fokuseeritakse nõustamisele ning amet aitab mälestise omanikul olla tark tellija.
  • Riik hakkab hüvitama mälestise omanikule osaliselt selle osa töödest, mis on erinev tavatöödest – uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve. Selleks on ette nähtud 1,4 miljonit eurot aastas.
  • Restaureerimis- ja ehitustegevusse lisatakse paindlikust. Muinsuskaitse eritingimusi, mida seni tellis mälestise omanik, hakkab edaspidi uuringute põhjal andma amet. Kitsenduste ja lubatavuste määramisel lähtutakse iga konkreetse mälestise eripäradest. Omaniku kohustuseks jääb jätkuvalt uuringute läbiviimine, mis muutub osaliselt hüvitatavaks.
  • Muinsuskaitseameti töö korraldatakse ümber – amet koordineerib tulevikus muinsuskaitse ja muuseumide valdkonda ühiselt ja on kultuuripärandi valdkonna kompetentsikeskuseks. Ühine amet tegeleb lisaks kultuurimälestistele ka muuseumide ja neile kuuluvate kogudega.
  • Riiklik kultuuripärandipoliitika konsolideerub. See tähendab, et seaduse alusel mälestise ja museaalina säilitatav osa pärandist, peab olema hoitud, mõtestatud ja võimalikult hästi kättesaadav.
  • Arheoloogiliste leidudega seonduvat reguleeritakse senisest rangemalt, et tõkestada rüüstamisi ja kultuuriväärtuste illegaalset kaubandust. Leiukohtade kaitseks lisandub arheoloogiamälestise kõrvale arheoloogilise leiukoha kaitse – leiukohas kehtib uurimiskohustus ja otsingukeeld.

Vaata lähemalt Muinsuskaitseameti koduleheküljelt! 

 

Kuidas mõjutavad muinsuskaitseseaduse muudatused majandust?

 

Korrastatud ja kasutuses olevad kultuuriväärtused suurendavad riigi konkurentsivõimet. Euroopa Liidu statistikaandmetele tuginedes on pärandi panus majandusse suur. Rajatiste renoveerimine ja hooldamine moodustas 2013. aastal 27,5 % ELi ehitustööstuse väärtusest.

Kultuuripärandil on ülekanduv mõju teistesse majandussektoritesse. Näiteks on turismi hinnanguline panus ELi sisemajanduse kogutoodangusse 415 miljardit eurot ja 3,4 miljonit turismiettevõtet pakuvad tööd 15,2 miljonile töötajale, millest paljud on kas otse või kaudselt kultuuripärandiga seotud. 27 % ELi reisijatest märgib, et kultuuripärand on reisi sihtkoha valikul peamine tegur.

Eesti kogemus näitab, et kultuuripärandi korrastamine elavdab ka piirkonna majandust. Näiteks mõisakoolid kannavad lisaks haridusasutuse funktsioonile ka kogukonnakeskuse funktsiooni ning on tihti ka turismisihtkohaks. Haapsalu piiskopilinnuse arendamise projekti realiseerimine looks esialgse hinnangu kohaselt piirkonnas kaudselt tööd 130 inimesele (sh turismiettevõtted, majutus, toitlustus jms).

Keda seadus puudutab?

 
  • Omanikud

Riik tuleb hooliva ja omanikke kaasava partnerina lähemale umbes 135 000 muinsuskaitsealuse objekti omanikule (sh nii füüsilised kui ka juriidilised isikud). 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  • Ühiskond

Kaudselt mõjutab kultuuripärandi valdkond kõiki Eesti elanikke ja välisturiste.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  • Muuseumid

Lisaks omanikele mõjutab muudatus Muinsuskaitseametit ja muuseume.

Tegevuste ajajoon

2019

13. veebruaril toimub eelnõu teine lugemine Riigikogus.
20. veebruaril toimus eelnõu kolmas lugemine Riigikogus ning eelnõu võeti vastu.
1. mail jõustus uus muinsuskaitseseadus.

2018

11. jaanuaril toimus seaduse eelnõu arutelu muinsuskaitsenõukogu ja Muinsuskaitseametit nõustavate ekspertnõukogudega.
5. veebruaril läks uuendatud muinsuskaitseseaduse eelnõu avalikuks tutvumiseks ja kommenteerimiseks üles eelnõude infosüsteemi EIS.
22. märtsil toimus arutelu uue muinsuskaitseseaduse ja looduslike pühapaikade kaitse teemadel.
30. augustil kiitis valitsus oma istungil heaks uue muinsuskaitseseaduse eelnõu ning saatis selle edaspidisteks arutusteks ja otsustamiseks Riigikogusse. 
18. septembril tutvustati eelnõu Riigikogu kultuurikomisjonile.
26. septembril läbis eelnõu Riigikogus esimese lugemise.

2017

Aprill 2017 - Kultuuriministeerium taotles reformi katteks lisaraha. 2017. aasta kevadel toimunud riigieelarve strateegia läbirääkimiste käigus nägi valitsus muinsuskaitsereformi käivitamiseks alates 2019. aastast ette lisarahastust 1,4 miljonit eurot aastas. Kultuuriministeerium planeerib lisarahastust kvaliteetsema avaliku teenuse arendamiseks.
September 2017 - lisarahastuse kvaliteetsema avaliku teenuse arendamiseks, Muinsuskaitseameti organisatsioonilisteks ümberkorraldusteks ja töötajate palkadeks sai Kultuuriministeerium üldise kultuuritöötajate palgatõusu raames.
September 2017 - toimus Narvas XX Eesti Muuseumide Festival „Muuseumikogu võimalused“, kus Tarvi Sits tegi ettekande muinsuskaitseseaduse uuendamise teemal.

2016

Märts 2016 - Kultuuriministeerium esitas RES-i eelarve taotluse.
September 2016 - valitsus kiitis heaks muinsuskaitsereformi eesmärgid ja põhimõtted.

2015

23. jaanuaril tutvustati eelnõud Eesti Planeerijate Ühingu teabepäeval.
Kevad 2015 - eelnõu kooskõlastati ministeeriumidega ja toimus avalik konsultatsioon.
Kevad 2015 - Kultuuriministeerium esitas Rahandusministeeriumile eelarve lisataotluse.

2014

Eesti Muuseumiühingu ajakirjas Muuseum nr 1 (35) 2014 (PDF) ilmus intervjuu kultuuriminister Urve Tiidusega, kes rääkis koalitsioonileppes mainitud muinsuskaitse- ja muuseumiameti loomisest, et lisaks sisulisele koostööle tõhustada muuseumide ja muinsuskaitse valdkonna administratiivset korraldust tervikuna riigi tasandil. 
30. jaanuaril tutvustati kavandatavaid muudatusi Muinsuskaitse Nõukogule.
Veebruaris valmis põhiprobleeme kokku võttev uue seaduse taustamemo.
10. märtsil toimus kaasamiskoosolek omanike esindajatega. Kutsutud olid Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Mõisate Ühendus, MTÜ Veskivaramu, Tallinna SRIK, Paide SRIK, Tartu SRIK, asumiseltsid, Riigi Kinnisvara AS.
12. märtsil toimus kaasamiskoosolek Muinsuskaitseametit nõustavate eri teemavaldkondade eksperdinõukogude liikmetega.
​Kutsutud olid: Arheoloogiamälestiste eksperdinõukogu, Ehitismälestiste eksperdinõukogu, Maastikuarhitektuuri eksperdinõukogu, Kunstimälestiste eksperdinõukogu, Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu, ICOMOS Eesti.
13. märtsil tutvustati seaduse muutmise kavatsust ja kaardistatud põhiprobleeme Muinsuskaitse Nõukogus.
25. märtsil toimus kaasamiskoosolek erialaliitudega. Kutsutud olid: Eesti Arhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Projektbüroode Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Kultuuri Koda, AS Restor.
27. märtsil tutvustati kavandatavaid muudatusi 10. Linnade ja Valdade Päevadel.
21. aprill - 13. mai toimus muinsuskaitseseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine ministeeriumide, Riigikantselei, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liiduga. Väljatöötamiskavatsus ja selle kohta esitatud arvamused on leitavad Eelnõude infosüsteemist.
8. mail tutvustati seaduse ettevalmistamist Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti konverentsil „Kultuuripärand, miljööväärtused ja kohalik kogukond“ Lahemaal.
Juuni - august koostati seaduseelnõu ja seletuskirja esimene versioon.
8. - 19. septembril toimus eelnõu esimese versiooni avalik konsultatsioon muinsuskaitse valdkonna organisatsioonidega.
Esitatud märkused ja nende vastused on leitavad siit (PDF).
11. septembril tutvustati eelnõu esimest versiooni Muinsuskaitse Nõukogule.
26. septembril toimus eelnõu arutelu Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste eksperdinõukoguga.
30. septembril tutvustati eelnõu Rakvere Targa Maja konverentsil "Tark vana maja".
Info selle kohta on siin.
16. oktoobril toimus arutelu muinsuskaitse tegevusalade ja kutsesüsteemi üle. Kutsutud olid Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakond, SA Kutsekoda, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, Icomos Eesti, AS Restor, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Konservaatorite Ühing, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumi ekspert, Muinsuskaitseamet.
6. novembril toimus kohtumine Muinsuskaitseameti ja kultuuriväärtusega leide hoiustavate muuseumidega. Kutsutud olid Tallinna Ülikooli Arheoloogiakogude osakond, Eesti Ajaloomuuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, SA Virumaa Muuseumid, Harjumaa Muuseum, Tartu Linnamuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Pärnu Muuseum, SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa Muuseum, Muinsuskaitseamet.
4. detsembril toimus kohtumine muinsuskaitse tegevuslubade ja kutsesüsteemi üle. Kutsutud olid Eesti Arhitektide Liit, Sisearhitektide Liit, Maastikuarhitektide Liit, Muinsuskaitseamet.
10. detsembril toimus eelnõu arutelu ehitusseadustiku koostajatega.

2013

11. aprillil allkirjastas kultuuriminister Rein Lang käskkirja (PDF), millega moodustas töörühma, mille ülesanne on analüüsida muuseumide ja muinsuskaitsevaldkonna administratiivset korraldust ning teha ettepanekuid valdkondade juhtimise ja töökorralduse tõhustamiseks.

30. oktoobril toimus Muinsuskaitseameti 20. aastapäeva konverents, kus Tarvi Sits tegi ettekande ja rääkis muuseumi- ja muinsuskaitsevaldkonna planeeritavast koostoimest.
31. oktoobril toimus Muuseuminõukogu koosolek, kus Tarvi Sits andis ülevaate muuseumide ja Muinsuskaitseameti planeeritavast tihedamast koostööst.
2013 november - 2014 jaanuar kaardistasid Kultuurministeerium ja Muinsuskaitseamet kehtiva muinsuskaitseseadusega seotud probleeme ja võim

 

Seotud artiklid ja teated

 Pressiteated

 Artiklid ja kajastused

 Uuringud

 

Liina Jänes
muinsuskaitsenõunik

Telefon 628 2381
Liina.Janes@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 7. mai 2019