Uus muinsuskaitseseadus jõustus 1. mail 2019. Seadus toob muinsuskaitsesüsteemi kauaoodatud paindlikkuse ja loob esmakordselt kompensatsioonisüsteemi. Seaduse rakendamise eest vastutavad Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet.
Milliseid muutusi seadusemuudatus kaasa toob?
- Riik hakkab veelgi suuremat tähelepanu pöörama nõustamis- ja ennetustegevusele. Muinsuskaitseinspektorite pädevus fokuseeritakse nõustamisele ning amet aitab mälestise omanikul olla tark tellija.
- Riik hakkab hüvitama mälestise omanikule osaliselt selle osa töödest, mis on erinev tavatöödest – uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve. Selleks on ette nähtud 1,4 miljonit eurot aastas.
- Restaureerimis- ja ehitustegevusse lisatakse paindlikust. Muinsuskaitse eritingimusi, mida seni tellis mälestise omanik, hakkab edaspidi uuringute põhjal andma amet. Kitsenduste ja lubatavuste määramisel lähtutakse iga konkreetse mälestise eripäradest. Omaniku kohustuseks jääb jätkuvalt uuringute läbiviimine, mis muutub osaliselt hüvitatavaks.
- Muinsuskaitseameti töö korraldatakse ümber – amet koordineerib tulevikus muinsuskaitse ja muuseumide valdkonda ühiselt ja on kultuuripärandi valdkonna kompetentsikeskuseks. Ühine amet tegeleb lisaks kultuurimälestistele ka muuseumide ja neile kuuluvate kogudega.
- Riiklik kultuuripärandipoliitika konsolideerub. See tähendab, et seaduse alusel mälestise ja museaalina säilitatav osa pärandist, peab olema hoitud, mõtestatud ja võimalikult hästi kättesaadav.
- Arheoloogiliste leidudega seonduvat reguleeritakse senisest rangemalt, et tõkestada rüüstamisi ja kultuuriväärtuste illegaalset kaubandust. Leiukohtade kaitseks lisandub arheoloogiamälestise kõrvale arheoloogilise leiukoha kaitse – leiukohas kehtib uurimiskohustus ja otsingukeeld.
Vaata lähemalt Muinsuskaitseameti koduleheküljelt!
Kuidas mõjutavad muinsuskaitseseaduse muudatused majandust?
Korrastatud ja kasutuses olevad kultuuriväärtused suurendavad riigi konkurentsivõimet. Euroopa Liidu statistikaandmetele tuginedes on pärandi panus majandusse suur. Rajatiste renoveerimine ja hooldamine moodustas 2013. aastal 27,5 % ELi ehitustööstuse väärtusest.
Kultuuripärandil on ülekanduv mõju teistesse majandussektoritesse. Näiteks on turismi hinnanguline panus ELi sisemajanduse kogutoodangusse 415 miljardit eurot ja 3,4 miljonit turismiettevõtet pakuvad tööd 15,2 miljonile töötajale, millest paljud on kas otse või kaudselt kultuuripärandiga seotud. 27 % ELi reisijatest märgib, et kultuuripärand on reisi sihtkoha valikul peamine tegur.
Eesti kogemus näitab, et kultuuripärandi korrastamine elavdab ka piirkonna majandust. Näiteks mõisakoolid kannavad lisaks haridusasutuse funktsioonile ka kogukonnakeskuse funktsiooni ning on tihti ka turismisihtkohaks. Haapsalu piiskopilinnuse arendamise projekti realiseerimine looks esialgse hinnangu kohaselt piirkonnas kaudselt tööd 130 inimesele (sh turismiettevõtted, majutus, toitlustus jms).
Keda seadus puudutab?
- Omanikud
Riik tuleb hooliva ja omanikke kaasava partnerina lähemale umbes 135 000 muinsuskaitsealuse objekti omanikule (sh nii füüsilised kui ka juriidilised isikud).
- Ühiskond
Kaudselt mõjutab kultuuripärandi valdkond kõiki Eesti elanikke ja välisturiste.
- Muuseumid
Lisaks omanikele mõjutab muudatus Muinsuskaitseametit ja muuseume.
Tegevuste ajajoon
2019
2018
2017
2016
2015
2014
Kutsutud olid: Arheoloogiamälestiste eksperdinõukogu, Ehitismälestiste eksperdinõukogu, Maastikuarhitektuuri eksperdinõukogu, Kunstimälestiste eksperdinõukogu, Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu, ICOMOS Eesti.
Esitatud märkused ja nende vastused on leitavad siit (PDF).
Info selle kohta on siin.
2013
11. aprillil allkirjastas kultuuriminister Rein Lang käskkirja (PDF), millega moodustas töörühma, mille ülesanne on analüüsida muuseumide ja muinsuskaitsevaldkonna administratiivset korraldust ning teha ettepanekuid valdkondade juhtimise ja töökorralduse tõhustamiseks.
Seotud artiklid ja teated
Pressiteated
- Algavad kaasamiskoosolekud muinsuskaitseseaduse uuendamiseks (10.03.2014)
- Uue muinsuskaitseseaduse esimene versioon on aruteludeks avatud (9.09.2014)
- Uuendatud muinsuskaitseseaduse eelnõu on aruteludeks avatud (6.02.2018)
- Uus muinsuskaitseseadus sai valitsuse heakskiidu (30.08.2018)
- Uus muinsuskaitseseadus läbis Riigikogus esimese lugemise (26.09.2018)
- Uus muinsuskaitseseadus toob rohkem paindlikkust ja toetusi ning vähendab bürokraatiat (20.02.2019)
- Täna jõustub uus muinsuskaitseseadus (1.05.2019)
Artiklid ja kajastused
- "Tasakaalupunkti nihutamine muinsuskaitses" Sirp, 26.03.2014
- "Asekantsler: ainult kosmeetilistest muutustest muinsuskaitses ei piisa." Eesti Päevaleht, 19.04.2014
- "Uuring: kehtiv muinsuskaitseseadus külvab segadust. Õhtuleht, 11.06.2014
- "Kas pärandiaasta jätkub?" Jaan Tamm, Sirp, 07.08.2014
- "Uus muinsuskaitseseadus põhineb omanike usaldamisel" Tarvi Sits, Postimees, 17.09.2014
- "Uus muinsuskaitseseadus" Riin Alatalu, Sirp, 26.09.2014
- "Kultuuripärandi kaitse ja kaitsetus" Siim Raie, Kultuuriministeeriumi infokiri jaanuar 2017
- Muinsuskaitse reform saab lähiaastail neli miljonit eurot, ERR, 23.04.2017
- Muinsuskaitseseadus uueneb, Kultuuriministeeriumi infokiri, jaanuar 2018
- Indrek Saar: üks eriti vajalik seadus, Postimees 16.09.2018
- Uus muinsuskaitseseadus – parem kui varem Sirp, 21.12.2018
Liina Jänes
muinsuskaitsenõunik
Telefon 628 2381
Liina.Janes@kul.ee