Muinsuskaitseseaduse muutmine

Kultuuriministeerium töötas koostöös muinsuskaitse valdkonna esindajatega välja uue muinsuskaitseseaduse eelnõu. Valitsus on eelnõu heaks kiitnud ning saatnud selle edaspidisteks arutusteks ja otsustamiseks Riigikogusse. Kultuuriministeerium soovib eelnõu seadusena jõustada 1. jaanuaril 2019.

Kultuuriministeerium alustas 2013. aastal koostöös muinsuskaitse valdkonna esindajatega uue muinsuskaitseseaduse eelnõu väljatöötamist. Toimus laialdane kaasamine ning eelnõu ettevalmistamine, mis jäi ootama valitsuse rahastamisotsust. 2017. aasta kevadel toimunud riigieelarve strateegia läbirääkimiste käigus nägi valitsus muinsuskaitsereformi käivitamiseks alates 2019. aastast ette lisarahastust 1,4 miljonit eurot aastas. See summa on otseselt suunatud omanikele toetuseks, kes soovivad pärandit korrastada. Lisavahendid kvaliteetsema avaliku teenuse arendamiseks sai Kultuuriministeerium sügisel kinnitatud üldise kultuuritöötajate palgatõusu raames. Valitsus kiitis eelnõu 30. augusti 2018 istungil heaks ning saatis selle edaspidisteks arutusteks ja otsustamiseks Riigikogusse. Uue muinsuskaitseseaduse soovib Kultuuriministeerium jõustada 1. jaanuaril 2019.

Kultuuriväärtuste kaitse on riigi põhiseaduslik ülesanne. Kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline osa ja identiteediallikas nii igale üksikisikule kui ka riigile tervikuna. Muinsuskaitse valdkonna peamine kitsaskoht on, et kultuurimälestiste omanike, kes vastutavad avaliku huvi orbiidis oleva säilitatava kultuuriväärtuse eest ja riigi kohustused mälestiste säilimise tagamisel ei ole tasakaalus. Samuti vajab korrastamist olemasolev kompensatsioonisüsteem. Selline olukord loob omanikes ebaõiglustunnet ja seab ohtu ka pärandi säilimise. Riik soovib tulla appi mälestiste omanikele ja toetada nende tegevust hooliva koostööpartnerina muinsuskaitsealuste pärandobjektide säilitamisel ja korrastamisel. Muudatuste tulemusena kasvab Muinsuskaitseameti nõustav ja omanikke kaasav roll.

Pärand säilib kõige paremini siis kui see on kasutuses. Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad paremat ja atraktiivsemat elukeskkonda, mis omakorda aitab kaasa üldisele elukvaliteedi tõusule, loob töökohti, elavdab majandust ja kasvatab riigi konkurentsivõimet.

Kuidas mõjutavad muinsuskaitseseaduse muudatused majandust?

Korrastatud ja kasutuses olevad kultuuriväärtused suurendavad riigi konkurentsivõimet. Euroopa Liidu statistikaandmetele tuginedes on pärandi panus majandusse suur. Rajatiste renoveerimine ja hooldamine moodustas 2013. aastal 27,5 % ELi ehitustööstuse väärtusest.
Kultuuripärandil on ülekanduv mõju teistesse majandussektoritesse. Näiteks on turismi hinnanguline panus ELi sisemajanduse kogutoodangusse 415 miljardit eurot ja 3,4 miljonit turismiettevõtet pakuvad tööd 15,2 miljonile töötajale, millest paljud on kas otse või kaudselt kultuuripärandiga seotud. 27 % ELi reisijatest märgib, et kultuuripärand on reisi sihtkoha valikul peamine tegur.
Eesti kogemus näitab, et kultuuripärandi korrastamine elavdab ka piirkonna majandust. Näiteks mõisakoolid kannavad lisaks haridusasutuse funktsioonile ka kogukonnakeskuse funktsiooni ning on tihti ka turismisihtkohaks. Haapsalu piiskopilinnuse arendamise projekti realiseerimine looks esialgse hinnangu kohaselt piirkonnas kaudselt tööd 130 inimesele (sh turismiettevõtted, majutus, toitlustus jms).

Mis muutusi seadusemuudatus kaasa toob?

• Riik hakkab veelgi suuremat tähelepanu pöörama nõustamis- ja ennetustegevusele. Muinsuskaitseinspektorite pädevus fokuseeritakse nõustamisele ning amet aitab mälestise omanikul olla tark tellija.
• Riik hakkab hüvitama mälestise omanikule osaliselt selle osa töödest, mis on erinev tavatöödest – uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve. Selleks on ette nähtud 1,4 miljonit eurot aastas.
• Restaureerimis- ja ehitustegevusse lisatakse paindlikust. Muinsuskaitse eritingimusi, mida seni tellis mälestise omanik, hakkab edaspidi uuringute põhjal andma amet. Kitsenduste ja lubatavuste määramisel lähtutakse iga konkreetse mälestise eripäradest. Omaniku kohustuseks jääb jätkuvalt uuringute läbiviimine, mis muutub osaliselt hüvitatavaks.
• Muinsuskaitseameti töö korraldatakse ümber – amet koordineerib tulevikus muinsuskaitse ja muuseumide valdkonda ühiselt ja on kultuuripärandi valdkonna kompetentsikeskuseks. Ühine amet tegeleb lisaks kultuurimälestistele ka muuseumide ja neile kuuluvate kogudega.
• Riiklik kultuuripärandipoliitika konsolideerub. See tähendab, et seaduse alusel mälestise ja museaalina säilitatav osa pärandist, peab olema hoitud, mõtestatud ja võimalikult hästi kättesaadav.
• Arheoloogiliste leidudega seonduvat reguleeritakse senisest rangemalt, et tõkestada rüüstamisi ja kultuuriväärtuste illegaalset kaubandust. Leiukohtade kaitseks lisandub arheoloogiamälestise kõrvale arheoloogilise leiukoha kaitse – leiukohas kehtib uurimiskohustus ja otsingukeeld.

Kes on sihtrühm?

Reformi tulemusena tuleb riik hooliva ja omanikke kaasava partnerina lähemale ca 135 000 muinsuskaitsealuse objekti omanikule (sh nii füüsilised kui ka juriidilised isikud). Lisaks omanikele mõjutab muudatus valdkonna ettevõtjaid ja tegevusloaga spetsialiste, riigiasutustest Muinsuskaitseametit ja muuseume. Kaudselt mõjutab kultuuripärand kõiki Eesti elanikke ja välisturiste.

Mis reformi rakendamine maksab?

Seaduseelnõu rakendamiseks taotles Kultuuriministeerium riigieelarvest aastas täiendavalt 2 miljonit eurot. Valitsus nägi 2017. aasta kevadistel riigieelarve strateegia läbirääkimistel Muinsuskaitsereformi läbiviimiseks ette 1,4 miljonit eurot aastas, mis on suunatud toetusteks otseselt omanikele, kes soovivad pärandit korrastada. Ülejäänud rahastus on planeeritud kvaliteetsema avaliku teenuse arendamiseks, organisatsioonilisteks ümberkorraldusteks ja töötajate palkadeks. Vahendid nende kulude katmiseks sai Kultuuriministeerium septembris 2017 toimunud kultuuritöötajate palgatõusu raames.

Muinsuskaitseseaduse eelnõuga seotud dokumendid

Kultuuriministeerium soovib muinsuskaitseseaduse jõustumist 1. jaanuaril 2019.