Kunst

Kunstielu Eestis on mitmekesine ja aktiivne. Kunstivaldkond koosneb valdavalt vabakutselistest loovisikutest ja omaalgatuslikest ning eraõiguslikest asutustest, ainsa riigi osalusega sihtasutusena tegutseb SA Kunstihoone.

2018. aastal toimus Eestis 92 näitusepaigas kokku 864 kunstinäitust, neist 184 väliskunstnike ja -kuraatorite osalusel.
 
Suuremad näituseasutused riiklike kunstimuuseumide kõrval on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Eesti Kunstnike Liidu galeriid, Kai kunstikeskus ja Kunstihoone Tallinnas, Tartu Kunstimaja, maakonnakeskuste linnagaleriid ja erinevad kunstiõppeasutuste galeriid.

Residentuuride roll kunstielu rahvusvahelistumisel ja näitusetegevuse mitmekesistumisel on kasvav.

Katja Novitskova "Approximation (Storm Time)" näitusevaade 2016, Greene Naftali galerii, New York. Foto: Martha Fleming-Ives

 

Rahastamine


Valdkonna peamine rahastaja on Eesti Kultuurkapital. Kultuuriministeeriumi 2020. aasta eelarves on kunstivaldkonna tegevusteks ette nähtud kokku 1,4 miljonit eurot, mis on umbes 2/3 Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastaeelarvest.

Kultuuriministeerium rahastab Tallinna Kunstihoone ja valdkondliku infokeskuse Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus tegevust, osaliselt ka Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse tööd ning kunstiajaloo uurimist edendava SA Konrad Mägi tegevusi. Alates 2017. aastast on ministeeriumi eelarvest osalise tegevustoetuse saajateks ka Eesti Kunstnike Liidu galeriid ning Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum. Samuti toetatakse riiklikult Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni korraldamist ning kunstiresidentuuri arendamist Narvas (Eesti Kunstiakadeemia SA). Eesti Kunstnike Liit maksab alates 2016. aastast ministeeriumi toetusel kolme aasta jooksul kunstnikupalka kokku 12 kunstiprofessionaalile. 

Lisaks vahendavad valdkonna loomeliidud – Eesti Kunstnike Liit ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing – loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel makstavaid loometoetusi ja -stipendiume. Kunstikorraldajad saavad välistegevusteks toetusi taotleda ka ministeeriumi taotlusvoorudest „Eesti kultuur maailmas“ ja „Riikidevahelised kultuurikoostöölepped“.
 
Kultuuriministeerium annab kunstitudengitele igal aastal välja ka Eduard Wiiralti nimelisi stipendiume, mille summad kogunevad kunstniku teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest.

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus saab toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) valdkondlike arenduskeskuste meetmest.
Erasektori osakaal kunstivaldkonna rahastamisel kasvab, kuid on täna veel suhteliselt väike.
 
Alates 2015. aastast tegutseb ettevõtjate ja kunstimetseenide mittetulunduslik platvorm Outset Eesti, mis toetab liikmetasudest uute kunstiteoste loomist, suurprojekte ning Eesti kunstnike teoste jõudmist avalikesse kunstikogudesse kas ostu või kingitusena. 
 

Seadusandlus

 
Kunstiprofessionaale puudutab otseselt 2005. aastast kehtiv loovisikute ja loomeliitude seadus, mis muuhulgas reguleerib vabakutseliste loovisikute loometöö toetamist.

Alates 2011. aastast kehtib Eestis ka kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tellib riik avalike hoonete juurde avalikku ruumi rikastavaid kunstiteoseid kuni 1% ulatuses hoone ehitusmaksumusest.

 

Kunstiajakirjandus


Kunstiajakirjadest ilmub SA Kultuurileht egiidi all neli korda aastas ajakiri kunst.ee (eesti- ja ingliskeelse paralleeltekstiga). KUNST.EE on ainus omakeelne kunsti- ja visuaalkultuuri ajakiri, mis koondab tähelepanu kaasaja kunstiareenile Eestis ning visuaalkultuuri eri aspektidele. 
 
Kaks korda aastas annab Eesti Instituut välja ingliskeelset väljaannet Estonian Art.
 
Fotokunstnike loomingut tutvustab ajakiri Positiiv.
 
Akadeemilist kunstiteadust arendatakse eelretsenseeritava ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi veergudel.
 
Kunstikriitikat avaldatakse regulaarselt kultuurilehtedes Sirp ja Müürileht, erameediast on püsivad kunstikriitika vahendajad ja kunsti tutvustajad Eesti Ekspressi vahel ilmuv Areen, Postimees ja Eesti Päevaleht.


Eesti kunsti- ja visuaalkultuuri ajakiri kunst.ee

 

Haridus

 
Kunstialast kõrgharidust saab omandada Eesti Kunstiakadeemias, Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Tallinna Ülikoolis. Kunstialast haridust andva kutseõppeasutusena tegutseb Tartu Kunstikool.

Huvitegevuse vallas on kunstikoolid muusikakoolide kõrval üheks arvukamaks  süsteemse huvihariduse andjaks. Eestis tegutseb 44 huvikooli, mille üheks tegevusalaks on kunst.
 
Olulisemad partnerid

 

Arenduskeskused

Loomeliidud

 

Maria-Kristiina Soomre
kunstinõunik

Telefon 628 2242
Maria-Kristiina.Soomre@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 6. august 2020