Lõimuv Eesti 2030

Kultuuriministeeriumis kestab uue riikliku lõimumiskava koostamine aastateks 2021-2030, mis sõnastab Eesti riigi lõimumispoliitika eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks.

 

Lõimumispoliitika eesmärk


Riigi soov on väärtustada ühiskonnas iga inimest ja seeläbi toetada ka kultuurilist mitmekesisust, edendada komberuumi, kus saab areneda eesti keel ja kultuur. See võimaldab oma identiteeti säilitada ja kultuuri viljeleda ka eesti keelest erineva keele ja kultuuritaustaga inimestel.

 

Arengukava "Lõimuv Eesti 2030"

 

Uus arengukava võetakse aluseks aastatel 2021-2030 ellu viidavale lõimumispoliitikale. Kultuuriministeeriumi siht on viia uue lõimumiskava väljatöötamiskavatsus valitsusse juba 2018. aasta kevadel, et saada mandaat uue valdkondliku poliitika väljatöötamiseks. Samaaegselt algavad ka esimesed läbirääkimised Riigikogu komisjonide ja fraktsioonidega. Sügisel 2018 viiakse läbi lõimumiskava 2020 vahehindamine, et näha, kuidas senised valikud ja tegevused on end õigustanud. Valmisdokumendini on plaanis jõuda 2020. aasta alguseks, et saata see tagasisideks teistele ministeeriumidele, erakondadele ja kodanikeühendustele. Uue lõimumiskava kinnitamine valitsuses võiks toimuda 2020. aastal.

Uus valdkondlik arengukava võetakse aluseks riikliku lõimumispoliitika rakendamisele ja rahastamise planeerimisele aastatel 2021-2030. Arengukava koostamiseks toimuvad uuringud, konsultatsioonid, aruteluseminarid, kaasamiskoosolekud, millest võtavad osa nii veebi vahendusel kui ka kaasamisüritustel seotud riigiasutused, teadlased, kodanikuühenduste esindajad ja kõik asjast huvitatud eesti elanikud.

 

Sihtrühmad

 

Uue lõimumiskava tegevused on suunatud nii eesti emakeelega inimestele, pikaaegselt Eestis elanud muu emakeelega inimestele kui ka senisest enam uussisserändajatele ja pagulastele, ning rahvuskaaslastele, kes elavad väljaspool Eesti riigi piire ja tagasipöördujatele.

 

Tegevussuunad

 

Haridus

Lõimumisvaldkonna võtmeteemaks on haridus. Eesti koolis peab olema võimalus koos õppida nii eestikeelsetel kui ka muu emakeelega lastel, omandades eesti keele, kuid säilitades oma kultuurilise identiteedi. Keele alusel jaotunud lasteaedade ja koolide tõttu ei teki ühiskonnas piisavalt suhtlemist, sõpru eri rahvusgruppidest või ühiseid tegemisi.

Kodanikuühiskond ja kogukondade vahelised kontaktid

Kogukondade lähendamine. Kultuur ja sport, nagu ka mitmed muud huvitegevused ning ka huvikaitse alane tegevus, pakuvad häid võimalusi kogukondade lähendamiseks. Kultuuriasutused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad pakkuda tegevusi ja teenuseid kõikidele inimestele sõltumata nende emakeelest ning luua uusi tutvusi ja sõprusvõrgustikke.

Meedia ja infoväli

Usaldusväärse ühtse inforuumi loomine. Plaanis on kaardistada täiendavad infokanalid, mis parandaksid otsesuhtlust kogukondadega ja nende endi vahel. Oluline on ühtse usaldusväärse inforuumi olemasolu olenemata kasutaja emakeelest. Tagatakse, et info riigiteenuste kohta on kättesaadav eri keeltes ja nende kõnelejate kasutatavates kanalites.

Sotsiaal-majanduslike lõhede vähendamine

Plaanis on püüda tagada olukord, kus sotsiaal-majanduslikud näitajad nagu töötus, tööhõive määr, keskmine palk jne eestlaste ja muust rahvusest inimeste vahel oluliselt ei erineks. Aidatakse kaasa sellele, et töökohad oleksid mitmekesised, ka avalikus sektoris. 

Läbivate teemadena käsitleme uues lõimumiskavas järgmisi valdkondi:

  • Keeleõpe. Plaanis on jõuliselt kaasa rääkida keeleõppe korraldamises loodavate keelemajade kaudu ning olla aktiivne osaline Haridus- ja Teadusministeeriumi eestveetavas keelepoliitikas, mille osa keeleõppe korraldamine.
  • Tehnoloogia ja innovatsioon. Tehnoloogia ja innovatsioon võimalused peavad saama senisest rohkem lõimumise osaks.
  • Regionaalne areng. Tegevuste planeerimisel lähtutakse regionaalsetest eripäradest ja pakutakse piirkondadele iseomaseid, just neile sobivaid lahendusi lõimumisprobleemide lahendamiseks.

Lõimuv Eesti 2030 koostamise ajakava

2020

I kvartal: Arengukava eelnõu arutamine  Riigikogus
II kvartal: Täienduste sisseviimine
III kvartal: Arengukava eelnõu kooskõlastamine ja vastu võtmine Vabariigi Valitsuses, programmide  kinnitamine kultuuriministri poolt

2019

I kvartal: Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahehindamine
I-II kvartal: Arengukava eelnõu koostamine
III kvartal: Programmide koostamine
IV kvartal: Avalikud konsultatsioond

2018

I kvartal: Arutelu partneritega – INSA, RaM, SiM, SoM, HTM, RK
I kvartal: Konsultatsioonid teadlastega
II kvartal: Kommunikatsioonitegevuste planeerimine, veebilehe loomine
III kvartal: Eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) esitamine Vabariigi Valitsusele
III kvartal: LE2020 vahekokkuvõte
IV kvartal: LE2030 tutvustus Riigikogus
III-IV kvartal: Avalikud konsultatsioonid
 

Mis on lõimumine?

 

Lõimumine on ühiskonna koos töötamise, õppimise ning toimimise oskuse ja võimekuse kasvatamine, mis läbib kõiki ühiskonnaelu valdkondi.  See on pikaaegne pidev kokkukasvamine, vastastikune areng ühiskonnagruppide vahel. Seda iseloomustavad sellised väljakutsed, mille lahendamiseks vajatakse pikema vaatega plaane, kõikide osaliste ning eri kogukondade valmisolekut ja kaasatöötamist.

 

Eesti kui paljukultuuriline ühiskond

 

Eestis  elab koos eestlastega üle 190 rahvuse esindajaid. Eesti lõimumispoliitika eesmärk on ühiskonna sidususe suurendamine ning eri  keele- ja kultuuritaustaga inimeste kaasamine ühiskonnaellu. Eesmärk on püüelda ühiskonna poole, kus erineva keele ja kultuuritaustaga inimestel, kes on oma elukohaks valinud Eesti, on võimalus end tunda selles riigis turvaliselt ja õnnelikult.

 

Senised lõimumisalased edusammud ühiskonnas

 

Viimane lõimumismonitooring (PDF) kinnitab mitmeid häid arenguid. Näiteks on  paranenud teisest rahvusest inimeste eesti keele oskus, vajadus eesti keele järele suureneb nii tööl kui ka vabal ajal. Samuti on tugevnenud muust rahvusest inimeste hulgas enda nägemine Eesti riigiidentiteedi kandjana. Positiivsete arengute kõrval on endiselt probleem sotsiaalmajanduslik lõhe eesti ja muu emakeelega inimeste vahel. Vastavalt uuringu tulemustele ei tunne vene keelt emakeelena rääkivad inimesed, eriti naised, ennast tööjõuturul piisavalt kindlalt ega julge seetõttu kandideerida näiteks riigisektorisse. Peamisteks murekohtadeks, mis vajavad lahendusi, on infovahetus kogukondade vahel, kogukondade kaasamine ja koostöö, aga ka segregatsioon hariduses, tööturul ja ühiskonnaelus.

Praegu kehtiv lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2020“ määrab tegevused 2020. aasta lõpuni.

Seotud artiklid ja teated

 Pressiteated

 Artiklid ja kajastused

 Uuringud

 

Olga Sõtnik
kultuurilise mitmekesisuse osakonna
peaspetsialist

Telefon 6 282 355
olga.sotnik@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 24. august 2018