Kirjandus

Eesti kirjasõna on tugevalt seotud eesti keele säilimise ja arenguga. Omakeelne kirjandus on üks Eesti kultuuriruumi alustalasid, mis loob eeldused ka teiste valdkondade kestmiseks ja arenguks.

Riik loob ja rakendab toetusmehhanisme, mille abil saab omamaist väärtkirjandust välja anda, raamatute kättesaadavust parandada, Eesti kirjandust teistesse keeltesse tõlkida ning kirjanikke ja nende teoseid mujal maailmas tutvustada.  
 
Soodustamaks raamatute ostu, kehtib Eestis 9-protsendiline käibemaks, e-raamatute puhul on see 20 protsenti. 
 

Lugemise populariseerimine

Eestlaste lugemisharjumus väheneb üha. Sama tendentsi on täheldatud paljudes riikides üle maailma. Seda mõjutavad peamiselt lugejate ajapuudus, raamatute ebapiisav kättesaadavus ja tihti kõrge hind. Kindlasti ei saa alahinnata ka muude vaba aja tegevuste osatähtsuse suurenemist.

Et lugemisharjumust populariseerida, toetab Kultuuriministeerium Eesti kirjanike kohtumisi lugejatega raamatukogudes, koolides ja mujal.
 

Lugemisharjumust on süvendada aidanud ka suuremad kirjandusfestivalid – HeadRead Tallinnas ning Prima Vista Tartus.

Lugemise populariseerimiseks kuulutati 2010. aasta Eestis lugemisaastaks.

Eesti kirjanduse messiboks Frankfurdi messil 2014

Laste ja noorte kirjanduse tähtsus

Tähtis on toetada omamaise laste- ja noortekirjanduse väljaandmist, aga sama oluline on innustada lapsi ja noori lugema.

Lugejate kasvatamisel on vaja head (laste)kirjandust ja lugema tuleb innustada nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Selles täidab tähtsat osa valdkonna kompetentsikeskus –  Eesti Lastekirjanduse Keskus,  kes kogub, säilitab ja vahendab eesti laste- ja noortekirjandust.

Laste ja noorte lugemislauale toovad uusi ja huvitavaid Eesti kirjanike teoseid mitu Kultuuriministeeriumi toetusega konkurssi, näiteks väikelasteraamatu konkurss Põlvepikuraamat. 

 

Statistika

 

  • Igal aastal antakse välja ligikaudu 4000 raamatut ja brošüüri, sh 1000 ilukirjandusteost.
  • Igal aastal tõlgitakse teistesse keelttesse umbes 50 Eesti autorite teost.
  • Eestis trükitakse aastas 4-5 miljonit teost.
 

Seadused

 

Kirjastamine on eraõiguslik majandusvaldkond ning allub üldistele Eesti ettevõtlust ja majandustegevust reguleerivatele seadustele. 

Lisaks reguleerivad kirjastamist kaudselt mitu kultuuriseadust, ent otseselt puudutavad seda järgmised õigusaktid: 
 

Kultuuriajakirjandus

 
Eesti kirjastusturu väiksuse tõttu on siin keeruline ilma riigi toetuseta kultuuriajakirjandust välja anda.
 
Ühe kultuuriväljaande keskmine tiraaž kuus on Eestis alla 2000 ja ilma riigi toetuseta võib eksemplari hind seepärast ülikõrgeks kujuneda. Et seda vältida, toetab riik SA Kultuurileht kaudu kultuuriajakirjanduse ilmumist Eestis. 
 

SA Kultuurileht

SA Kultuurileht kirjastab Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: kaht nädalalehte ja kümmet ajakirja ning lisaks koostöös Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskusega kuukirja Diplomaatia. Sihtasutust juhib nõukogu ja üheliikmeline juhatus.
 
Kõik ajakirjade Looming, Akadeemia, Vikerkaar, Teater.Muusika.Kino, Kunst.ee ja Täheke aastakäigud on digiteeritud ning aastase viitega tasuta saadaval Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar (www.digar.ee). Digiteeritakse ka teisi väljaandeid. Lasteajakirjadest on veebiversioon olemas Tähekesel ja Heal Lapsel. Samuti on võimalik e-ajakirjadena tellida ja lugeda ajakirju Looming, Vikerkaar, Teater.Muusika.Kino, Akadeemia ja Muusika. 

SA Kultuurileht väljaanded

 

E-raamatud

 
Raamatute kättesaadavuse parandamiseks toetab riik alates 2012. aastast väärtkirjanduse (rõhuga kooli soovituslikul kirjandusel) digiteerimist ja e-raamatuna avaldamist.
 
Tänu sellele on Digaris lugejateni jõudnud palju olulisi kirjateoseid. E-raamatuid saab iga soovija alla laadida ja lugeda e-lugeris, arvutis või nutiseadmes.
 

Tähtsamad partnerid

 

Eesti Kirjanike Liit 
Kirjanikke koondav loomeliit, mis esindab avalikkuses oma liikmete huve ning korraldab kirjandusfestivale (HeadRead, Prima Vista) ja teisi kirjandust ja lugemist propageerivaid üritusi (nt kirjanduslikud kolmapäevad liidu musta laega saalis, kirjanike ringreisid Eesti raamatukogudesse ja koolidesse). Liit saab loomeliitude seaduse alusel riigilt toetust.

Eesti Kirjanduse Teabekeskus 
vahendab Eesti kirjanikke ja nende teoseid välismaailma, toetab ja koolitab tõlkijaid, haldab ingliskeelset andmebaasi Eesti kirjanikest, nende teostest, tõlkijatest ja Eesti kirjanduse tõlgetest. Tegevust toetab Kultuuriministeerium.

Eesti Kirjastuste Liit 
Organiseerib Eesti väljapanekuid rahvusvahelistel raamatumessidel, korraldab iga kolme aasta tagant Tallinnas Balti raamatumessi ja igal aastal Tallinna raamatumessi.

Eesti Lastekirjanduse Keskus 
 keskne lastekirjanduse eriala- ja infoasutus, mis kogub, säilitab ja vahendab laste- ja noortekirjandust kui eesti kultuuripärandi osa. Tegevust toetab Kultuuriministeerium.

SA Kultuurileht
Annab välja kultuuriajakirjandust: Akadeemia, Diplomaatia, Haridus, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar ja Õpetajate Leht. Tegevust toetab Kultuuriministeerium.

SA Autorihüvitusfond 
Maksab autoritele ja autoriõiguse omajatele avalikest raamatukogudest teoste laenutamise ja reprograafilise reprodutseerimise eest hüvitust.

 

Asta Trummel
kirjandusnõunik

Telefon 628 2223
Asta.Trummel@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 12. märts 2018