Kirjandus

Eesti kirjasõna on tugevalt seotud eesti keele säilimise ja arenguga. Omakeelne kirjandus on üks Eesti kultuuriruumi alustalasid, mis loob eeldused ka teiste valdkondade kestmiseks ja arenguks.

Kirjanduse ja kirjastamise riiklik toetamine on põhiliselt Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali õlgadel. Kultuuriministeerium rahastab Eesti Lastekirjanduse Keskust, SA Kultuurileht, SA Autorihüvitusfond, Eesti Kirjanduse Teabekeskust ning Eesti osalemist rahvusvahelistel raamatumessidel.

Riik toetab loojat ehk kirjanikku kõige otsesemalt Kultuurkapitali loominguliste stipendiumite kaudu, kirjanikupalga kaudu, kuid ka hüvitiste kaudu, mida vahendab Autorihüvitusfond.

Väärtkirjanduse väljaandmist, väiksemaid ja suuremaid kirjandussündmusi, sh ka rahvusvahelisi kirjandusfestivale HeadRead ja PrimaVista, rahastab Eesti Kultuurkapital.

Soodustamaks raamatute ostu ja kättesaadavust, kehtib Eestis 9-protsendiline käibemaks, e-raamatutele ja audioraamatutele rakendus alandatud ehk 9-protsendiline käibemaks 1. maist 2020.

Eestlaste ilukirjanduse lugemise harjumus üha väheneb. Sama tendentsi on täheldatud paljudes riikides üle maailma. Seda mõjutavad peamiselt lugejate ajapuudus, raamatute ebapiisav kättesaadavus ja tihti kõrge hind. Kindlasti ei saa alahinnata ka muude vaba aja tegevuste osatähtsuse suurenemist.

2018. aasta Londoni raamatumess, kus Eesti oli koos Läti ja Leeduga peakülaline. Foto: Priit Hõbemägi

 

Laste ja noorte kirjanduse tähtsus
 

Millest algab lugemishuvi? Headest lasteraamatutest, mis innustavad lugema nii kodus, lasteaias kui koolis. Riigile on oluline soodustada tarkade, loovate ja laia silmaringiga kodanike kasvamist. Aluseks sellele on kvaliteetsed lasteraamatud ja inimesed, kes lastes lugemishuvi äratavad ja neid lugema innustavad. Neid kõiki leiab Eesti Lastekirjanduse Keskusest. Tegemist on valdkondliku kompetentsi- ja elamuskeskusega, mis kogub, säilitab, uurib, arendab ja vahendab eesti laste- ja noortekirjandust läbi mitmekülgse tegevuse. Lastekirjanduse keskuse majas tegutseb eriala- ja lasteraamatukogu ning seal toimuvad vaheldusrikkad kirjandusüritused, millest on oodatud osa võtma nii lapsed kui erialaspetsialistid.

Keskus korraldab koostöös koolide ja raamatukogudega lugemist ja kirjandust populariseerivaid üritusi ja teabepäevi, viib läbi loomekonkursse ning veab üle-eestilist „Lugemisisu“ lugemisprogrammi. Lastele mõeldud lugemisvara rikastamiseks algupäraste lasteraamatutega korraldatakse üheskoos Kultuuriministeeriumi ja kirjastusega Päike ja Pilv konkurssi Põlvepikuraamat. Samuti peab lastekirjanduse keskus oluliseks lastekirjanike ja illustraatorite tunnustamist. Alates 1992. aastast korraldab keskus Nukitsa konkursi nimelist lugejaküsitlust, kus oma lemmikkirjaniku ja -raamatukunstniku valivad lapsed ise. Aastal 2019 kutsuti Kultuuriministeeriumi toel ellu Edgar Valteri nimeline illustratsioonipreemia, et väärtustada ja tunnustada eesti raamatuillustraatorite loomingut. Samuti on keskus erialase almanahhi Nukits väljaandja. Alates 2010. aastast koordineerib lastekirjanduse keskus Eesti lastekirjanduse tutvustamist välismaal ning 2015. aastast veab keskus projekti, kus igale vastsündinule Eestis kingitakse raamat „Pisike puu“, mille kaante vahele on nopitud luuletusi ning jutte armastatud eesti lastekirjanikelt.

Keskuse muinasjutuline maja Tallinna vanalinnas on avatud kõigile huvilistele avastamiseks. Sealsest raamatukogust on võimalik laenutada põnevat lugemist. Keskuse varakambris saab tutvuda Eesti lastekirjanduse ajalooga ning uudistada vanu raamatuid. Illustratsioonigaleriis on vaatamiseks väljas näitused eesti ja välismaa tippillustraatorite töödega. Samuti saab osaleda laupäevastel perehommikutel, huviringides, mudilas- ja teematundides, käia ekskursioonidel, kontserditel ning raamatuesitlustel.

 

 

Statistika

 

  • Igal aastal antakse välja ligikaudu 3500 raamatut ja brošüüri, sh 1330 ilukirjandusteost nii lastele kui täiskasvanutele.
  • Eestis väljaantavate raamatute ja brošüüride trükiarv aastas on pisut üle 3 miljoni eksemplari.
  • Igal aastal tõlgitakse teistesse keeltesse üle 60 Eesti autori teose. Aastal 2018 ületas see number 100 teose piiri. Eesti Kirjanduse Teabekeskuse andmetel tõlgiti 2019 aastal 67 Eesti kirjaniku teost 20 keelde.
 

Seadused

 

Kirjastamine on eraõiguslik majandusvaldkond ning allub üldistele Eesti ettevõtlust ja majandustegevust reguleerivatele seadustele. Lisaks reguleerivad kirjastamist kaudselt mitu kultuuriseadust, ent otseselt puudutavad seda järgmised õigusaktid:

Kirjanikke puudutab otseselt 2005. aastast kehtiv loovisikute ja loomeliitude seadus, mis muuhulgas reguleerib vabakutseliste loovisikute loometöö toetamist. 

 

Kultuuriajakirjandus

 
Eesti kirjastusturu väiksuse tõttu on keeruline ilma riigi toetuseta kultuuriajakirjandust välja anda.

Eestis on ühe kultuuriväljaande keskmine tiraaž kuus alla 1000 eksemplari (va Täheke ja Loomingu Raamatukogu) ning ilma riigi toetuseta võib eksemplari hind kujuneda ülikõrgeks. Et seda vältida, toetab riik SA Kultuurileht kaudu kultuuriajakirjanduse ilmumist Eestis.
 

SA Kultuurileht

Sihtasutus Kultuurileht annab välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Diplomaatia, Hea Laps, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Müürileht,  Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Uma Leht, Vikerkaar, Õpetajate Leht ja Värske Rõhk.

Kõik sihtasutuse väljaannete aastakäigud on digiteeritud ja muudetud kättesaadavaks Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar.

 

Tähtsamad partnerid

 

Eesti Lastekirjanduse Keskus 
Keskne lastekirjanduse eriala- ja infoasutus, mis kogub, säilitab ja vahendab laste- ja noortekirjandust kui eesti kultuuripärandi osa. Tegevust toetab Kultuuriministeerium.

SA Kultuurileht
Annab välja kultuuriajakirjandust: Akadeemia, Diplomaatia, Hea Laps, Haridus, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Müürileht, Uma Leht, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar ja Õpetajate Leht. Tegevust toetab Kultuuriministeerium.

Eesti Kirjanduse Teabekeskus 
Vahendab Eesti kirjanikke ja nende teoseid välismaailma, toetab ja koolitab tõlkijaid, haldab ingliskeelset andmebaasi Eesti kirjanikest, nende teostest, tõlkijatest ja Eesti kirjanduse tõlgetest. Tegevust toetab Kultuuriministeerium.

SA Autorihüvitusfond 
Maksab autoritele ja autoriõiguse omajatele avalikest raamatukogudest teoste laenutamise ja reprograafilise reprodutseerimise eest hüvitust.

Eesti Kirjanike Liit 
Kirjanikke koondav loomeliit, mis esindab avalikkuses oma liikmete huve ning korraldab kirjandust ja lugemist propageerivaid üritusi (nt kirjanduslikud kolmapäevad liidu musta laega saalis, kirjanike ringreisid Eesti raamatukogudesse ja koolidesse). Liit saab loomeliitude seaduse alusel riigilt toetust.

Eesti Kirjastuste Liit 
Organiseerib Eesti väljapanekuid rahvusvahelistel raamatumessidel.

 

Asta Trummel
kirjandusnõunik

Telefon 628 2223
Asta.Trummel@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 1. september 2020