Filmikunst

Eestis käiakse üha rohkem kinos, 2019. aastal külastati kino ligi 3,7 miljonit korda. Riigis tegutseb erineva regulaarsusega üle 40 kaasaegse digikino (kokku ligi 100 ekraani). Eesti filmielu korraldab riigi loodud sihtasutus Eesti Filmi Instituut.

Et tagada ühe sajandi jooksul loodud üle 15 000 filmiteose säilimine, on riik toetanud pärandi restaureerimist, digiteerimist ja süstematiseerimist.
 
Töös on ka filmipärandi massdigiteerimise kava. Väga suure töö on selle nimel teinud Eesti Filmi Andmebaasi loojad, kelle põhieesmärk on koostada Eesti rahvusfilmograafia ja teha see interneti vahendusel kättesaadavaks kõigile huvilistele.
 
Eesti filmikunsti ajaloost annab ülevaate Lauri Kärki koostatud "Eesti filmiloo lühikonspekt".

"Tõde ja õigus" (Foto: Allfilm)

Haridus

Eestis saab filmieriala õppida Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis, mis on ühtlasi ainuke kool Põhja-Euroopas, kus on võimalik filmi, televisiooni ja meedia erialasid õppida ka inglise keeles.
 

Statistika

 

  • Eesti Filmi Instituudi eelarve 2020. aastal on 8 331 301 eurot.
  • Kultuuriministeerium 2020. aasta toetus filmilevile ja filmifestivalide toimumisele on 950 405 eurot.
  • 2019. aastal käidi kinos 3 685 828 korral. See teeb aastas keskmiselt 2,78 kinokülastust inimese kohta.
  • Täispikki mängufilme valmis 2019. aastal 14, 2018. aastal 15 ja 2017. aastal 14. Kodumaiste filmide turuosa tõusis 2019. aastal rekordilise 23 protsendini.
 

Rahastamine

 

Riik rahastab Eesti filmitootmist peamiselt Eesti Filmi Instituudi ja Kultuurkapitali kaudu. Lisaks on filmitootjatel võimalik taotleda tuge Euroopa Liidu programmidest. 

Kultuuriministeerium jagab tegevustoetusi Eesti Filmi Instituudile, Pimedate Ööde filmifestivalile ja väärtfilmikinodele Artis, Sõprus, Tartu Elektriteater ning Võru kino Kannel.
 
Valdkonda puudutavale tegevusele jagab toetust ka Eesti Rahvuskultuuri Fond.
 

Seadused

 

Filmivaldkond on otseselt seadusega reguleerimata, kuid kaudselt reguleerivad valdkonda loovisikute ja loomeliitude seadus ning autoriõiguse seadus.
 

Rahvusvaheline tegevus

 

Kultuuriministeerium on sõlminud filmitootmise koostööleppe Prantsusmaa, Iisraeli ja Lõuna-Koreaga. Suurenenud on riigi toetus ekspordile ja rahvusvahelistumisele (sh tootmine, eksport, rahvusvaheline kaastootmine). 

Käivitunud on Eesti Filmi Instituudi toetuskava Film Estonia, mille eesmärk on soodustada väliskapitali juurdevoolu Eestisse ning Eesti ja välismaiste filmitootjate koostööd audiovisuaalteoste tootmiseks Eestis. 2020. aastal on toetuskava maht riigieelarves 2 miljonit eurot.
 
Rahvusvaheliste projektide jaoks annab riik raha toetusprogrammist "Eesti kultuur maailmas". See programm toetab projekte, mis soodustavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ja võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Samuti toetatakse kultuurikollektiivide ja loomeettevõtjate pääsu rahvusvahelisele areenile.
 
Kultuuriministeeriumi ja Eesti Filmi Instituudi esindajad osalevad Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu filmipoliitika töörühmades ja protsessides.
 
Viimastel aastatel on astutud mitu sammu Eesti filmitööstuse institutsionaalse ja professionaalse arengu nimel – üha rohkem tootmisteenust pakkudes soodustatakse välisfilmide tegemist Eestis. Mitu asutust tegutseb selle heaks, et Eestis võttegruppide teenindamiseks optimaalsed tingimused luua.
 

Eesti filmitööstuse ettevõtted ja arendavad asutused


Arvukate Eesti produktsioonifirmade, teenusepakkujate, filmiliitude ja -organisatsioonide, levitajate, kinode, arhiivide, filmifestivalide ja -turgude ning autoriõiguse organisatsioonide kohta annab ülevaate Eesti Filmi Instituudi veebileht.

 

 

Tähtsamad partnerid

 

Eesti Filmi Instituut
Eesti filmipoliitika elluviija. EFI saab Kultuuriministeeriumi eelarvest tegevustoetust ning toetab selle eest omakorda Eesti filmide loomist, tootmist ja levitamist Eestis ning välismaal, samuti ristmeedia projektide arendamist ning võimalusel ka kvaliteetsete telesarjade arendamist ja tootmist.
 
EFI hoolitseb ka filmipärandi digiteerimise ja populariseerimise eest ning toetab ka filmiteaduse edenemist Eestis.
 
EFI-le kuulub Tallinnfilmi kaubamärk ja selle pärand, samuti Tallinnfilmi tütarettevõte kino OÜ Artis. 
 
Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut (BFM)
BFM on audiovisuaalse valdkonna teadmise ja kogemuse kompetentsikeskus, kus on võimalik õppida bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppes, nii eesti kui ka inglise keeles.


BFMis on võimalus omandada laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas. Kooli õppekavad annavad erialase ettevalmistuse töötamiseks mitmesugustes ametites, mis on seotud filmitootmise, televisiooni, uue meedia, kommunikatsiooni, koreograafia, kunsti ja muusikaga.

Loomeliidud ja esindusorganisatsioonid

 

Siim Rohtla
audiovisuaalnõunik

Telefon 628 2238
siim.rohtla@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 15. september 2020