Kaasamine ja osalemine

Tänapäeva poliitikakujundamisel on suur osa kodanikel ja kodanikuühendustel. Heas poliitikakujundamises saab kaasa rääkida nii kodanik, valitsusväline partner kui ekspert ja toimib erinevate riigiasutuste koostöö. Osapoolte osalemine otsuste tegemisel annab võimaluse teada saada, keda ja kuidas mingi otsus mõjutab. See võimaldab langetada läbikaalutud ning paremini sihistatud ja mõjusamaid otsuseid, ennetada probleeme elluviimisel ja teadvustada valikuid.

Mida tähendab kaasamine?

Kaasamise all mõistame seda, et teeme otsuseid koos nendega, keda need otsused mõjutavad, ning nendega arvestades.

Erinevate osapoolte informeerimine ja kaasamine võimaldab huvirühmadel ja avalikkusel saada tasakaalustatud info, mis võimaldab mõista otsuste tegemise eesmärke ja lahendusvõimalusi, ning anda otsustele legitiimsuse. Eri osapooltele probleemide väljaütlemise,  lahendusvõimaluste pakkumise ja valikute läbikaalumise juures sõna sekka ütlemise võimaluse andmise kaudu kujuneb parem arusaam ühiskonna ootustest ja otsuste mõjudest.

Kaasamine suurendab poliitikakujundamise avatust, otsuste tegemise läbipaistvust ja loodetavasti ka inimeste usaldust riigi vastu.

Mõjude hindamine

Mõjude hindamine on protsess, mille abil kogutakse tõendusmaterjali poliitikavalikute eeliste ja puuduste kohta ja hinnatakse nende võimalikke  tagajärgi. Samas ei ole mõjude hindamise näol tegemist poliitilise otsustuse asendajaga, vaid seda toetava tegevusega. 

Mõjude hindamine toetab valitsuse otsuste kvaliteeti ja läbipaistvust ning loob paremad eeldused, et need otsused avaldavad soovitud mõju ühiskonnaelu asjade korraldusele.

Kaasamise hea tava

Demokraatlikku kaasamise kultuuri saavutame hea tava kui kokkuleppega ühiskonna osapoolte vahel. Kaasamise hea tava on soovituste kogu kõigile riigiasutustele ja eriti neile, kes valitsuse otsuste eelnõusid ette valmistavad. Ka kohalikud omavalitsused on teretulnud otsuste tegemisel lähtuma kaasamise heast tavast.

Kuidas otsustusprotsess toimib?

  • Nii valitsuse kui riigikogu otsustusprotsess on avatud ja elektrooniline algatamisest kuni avaldamiseni riigi teatajas (mis sisaldab kõigi seaduste terviktekste).
  • Kaasamise hea tava näeb ette, et valitsusasutus esitab seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, arengukava koostamise ettepaneku või muu olulise mõjuga küsimuse enne otsustamist avalikule konsultatsioonile eelnõude infosüsteemi, aga vajaduse korral lisaks ka otse huvirühmade poole pöördudes ettepanekute kogumiseks ja arvamuse avaldamiseks.
  • Valitsuse õigusloomeline tegevus on avatud läbi eelnõude infosüsteemi (EIS). EIS annab avaliku ligipääsu eelnõudele ja nende menetlemisele, samuti arvamuste avaldamiseks.
  • Tagasisidet ettevalmistamisel olevatele eelnõudele on võimalik anda interneti vahendusel avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise etapis.
  • Kui osaleda soovijal ei ole selge, mille kohta täpsemalt arvamust küsitakse, tuleks seda infot küsida konkreetse otsuse ettevalmistamise eest vastutavalt teenistujalt.
  • Lisaks on kõigil ministeeriumidel kaasamise koordinaator, kelle poole võib pöörduda, kui on üldisemaid küsimusi kaasamise korraldamise kohta ministeeriumis või ei ole selge, kes ametnikest eelnõu ettevalmistamise eest vastutab.

Avalik konsultatsioon

Kui avalik konsultatsioon eelnõude infosüsteemis või osalusveebis on avatud, annab valitsusasutus sellest huvirühmadele teada:

  • selgitatakse, milleks otsuse eelnõud on vaja
  • nimetatakse huvirühmad
  • märgitakse need küsimused, mille kohta oodatakse huvirühmade seisukohti
  • kirjeldatakse kaasamise edasist käiku ja eelnõu edasist menetlust

Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess

Loe lähemalt, kuidas poliitikaid kujundatakse ja seaduseelnõusid ette valmistatakse ning millised on valitsusväliste osapoolte võimalused nendes protsessides osaleda.

Kust saada infot ja kus osaleda?

Kui soovid teada, millised on valitsuse poliitilised lubadused ja eesmärgid, siis valitsuse poolt ettevalmistatavate olulisemate otsuste info leiad valitsuse tegevusprogrammist, ministeeriumide õigusloomeliste algatuste ülevaatest ja ministeeriumide tööplaanidest.

Valitsuse tegevusprogramm
Ministeeriumide õigusloomeliste algatuste ülevaade

Kui soovid kaasa rääkida ja täpsemalt kursis olla, millised otsused on valitsusel ettevalmistamisel, leiad selle info ja materjalid eelnõude infosüsteemist (EIS). See on kõigile avatud e-keskkond, kus toimub dokumentide asutustevaheline kooskõlastamine, valitsuse istungile esitamine ning ka avalik konsultatsioon.

EISi kaudu on igaühel võimalik jälgida eelnõude menetlemist, avalikul konsultatsioonil või kooskõlastamisel oleva eelnõu kohta arvamust avaldada ning tellida eelnõude kohta e-postile teavitusi. 

Eelnõude infosüsteem

Kui soovid esitada Riigikogule kollektiivse pöördumise (ehk algatuse), siis saad seda teha Rahvaalgatus.ee veebis. See on arutelude pidamise ja ettepanekute koostamise platvorm, mis võimaldab igaühel teha ettepaneku, kuidas ühiskonnaelu parandada või mõnda seadust muuta.

Rahvaalgatus.ee

Iga ministeerium on välja töötanud omad viisid, kuidas osapooli kaasata ja konkreetse ministeeriumi pakutavate osalemise võimaluste infot vaata ministeeriumi veebilehelt. Mõne arutatava teema jaoks on loodud eraldi blogi ja kasutatakse ka sotsiaalmeediat. 

Viimati uuendatud 13.02.2023