Autoriõigus

Autoriõigus on seadusjärgne õigus kaitsta originaalseid ideid ja muud loomingulist tööd. Autoriõigus on intellektuaalomandi vorm.

Autoriõigust reguleerib autoriõiguse seadus.

Kultuuriministeerium on valitsemisala asutustele korraldanud erinevaid autoriõiguse koolitusi, mille materjalid on siin ka avalikult tutvumiseks.

Koolituste materjalid

Ülevaade autoriõiguse seaduse muudatustest 2022 (I osa) (29.09.2022) – Kärt Nemvalts
Autori varaliste õiguste (ennekõike õiguse teose kättesaadavaks tegemisele) teostamine. Kultuuripärandi säilitamine. Autorilepingud.

Koolituse salvestis

Ülevaade autoriõiguse seaduse muudatustest II osa (30.09.2022) – Kärt Nemvalts
Kaubanduskäibest väljas olevad teosed ja muud õiguste objektid. Teksti- ja andmekaeve. Hariduserand.

Koolituse salvestis 

Autoriõiguse koolitus mäluasutuste töötajatele (31.01.2019) – Toomas Seppel

Koolitusel tutvustati praktiliste näidete kaudu autoriõiguse ja kasutuslitsentside määramise parimate praktikate juhendit. Juhend on mõeldud mäluasutuste töötajatele, kes on seotud kultuuripärandi digiteerimisega ja selle avaldamisega internetis.

Koolituse salvestis

Autoriõiguse koolitus (26.05 ja 5.06.2017) – Aleksei Kelli
Autoriõiguse ning intellektuaalse omandi mõisted ja olemus; mida kaitstakse autoriõigusega ja mida mitte; autori isiklikud ja varalised õigused; teoste kasutamine ja piirangud kasutamises, sh teoste vaba kasutamine; orbteosed; autoriõiguste tähtajad; autoriõiguste rikkumine; kasutuslitsentsid.
 

Autoriõiguse koolitus muuseumide peavara- ja koguhoidjatele (10. ja 17.04.2015) – Kärt Nemvalts

1.    Intellektuaalse omandi mõiste. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused kui intellektuaalse omandi katusmõiste alaliigid.
2.    Regionaalne (EL) ja rahvusvaheline tasand (WIPO, WTO). 
3.    Autoriõiguse olemus. Autoriõiguse eripära võrreldes teiste omandiliikidega.
4.    Kaitstavad teosed. Teose mõiste ja nende liigid, kaitstuse kriteeriumid, autoriõigusega mittekaitstavad intellektuaalse tegevuse tulemused. 
5.    Isikud, kellele kuulub autoriõigus. Autor kui füüsiline isik. Autoriõiguste kuulumine juriidilistele isikutele ja riigile. Autori õigusjärglased (s.h. pärijad).
6.    Autorile kuuluvate õiguste sisu. Autori isiklikud õigused – õigus autorsusele, õigus teose avalikustamisele, õigus teose puutumatusele jne. Autori varalised õigused – reprodutseerimisõigus, levitamisõigus ja selle lõppemine, õigus teose avalikule esitamisele jne. 
7.    Teose kasutamine. Autoriõiguste üleandmine ja litsenseerimine. Ainulitsents, lihtlitsents, all-litsents. Autorileping. Enne 1992. a. loodud teoste kasutamine muuseumides. Museaalide üleandmine ja vastuvõtmine. MuIS.
8.    Õiguste piiramine e. teose vaba kasutamine. Autori ainuõiguste piiramise üldine taust. Teose vaba kasutamine isiklikeks vajadusteks. Teose vaba kasutamise muud liigid ja võimalused. Muuseumid kui vaba kasutuse juhtudest kasusaajad.
9.    Orbteoste kasutamine. Orbteose mõiste ja kasutamine, EL ja Eesti kontekst.
10.    Kaitse tähtaeg. Autoriõigusliku kaitse üldine kestus, eritähtajad, tähtaegade kulgemise algus. 
11.    Autoriõigusega kaasnevad õigused. Üldine mõiste ja seos autoriõigusega. Teose esitaja, fonogrammitootja ning meediateenuse osutaja kui kolme põhilise autoriõigusega kaasnevate õiguste valdajate grupi õigused, nende õiguste piiramine ja kaitse tähtajad. Filmi esmasalvestuse tootja õigused. Autoriõigusega kaasnevad õigused varem avaldamata teosele, kirjanduskriitilisele või teaduslikule väljaandele.
12.    Õiguste kollektiivne teostamine. Õiguste kollektiivse esindamise mõiste ja olemus. Kollektiivse esindamise organisatsioonide loomine, nende tegevuse põhiprintsiibid, liikmete garantiid. Õigused, mida teostatakse vaid kollektiivse esindamise organisatsiooni vahendusel.
13.    Õiguste kaitse. Autoriõiguste tsiviilõigusliku kaitse vahendid, autoriõiguste rikkumine kui süütegu. 
14.    IO kodifitseerimise raames valminud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seaduse eelnõu lühitutvustus.
 

 

20.05.2014

Olevik ja kehtiv autoriõigusealane regulatsioon, põhimõtted ja olulisemad märksõnad – Liina Jents, advokaadibüroo Borenius vandeadvokaat.

Kehtiva autoriõiguse seaduse muudatused IO kodifitseerimise raames – Aleksei Kelli, TÜ õigusteaduskonna intellektuaalse omandi dotsent.

Kehtiva autoriõiguse seaduse muudatused rakendaja pilgu läbi – Kalev Rattus, Eesti Autorite Ühingu tegevdirektor.

Plaanid AÕ revisjoniks digitaalse tehnoloogia arengu valguses – Kärt Nemvalts, Justiitsministeeriumi nõunik. 

Kultuuriministeeriumi kodulehel olevat sisu võib vabalt kasutada, juhul kui ei ole märgitud teisiti (nt konkreetse viitega autoriõigusele). Kultuuriministeeriumi kodulehelt võetud tekstide, piltide, videote ja muude elementide puhul tuleb viidata nende algallikale.

Viimati uuendatud 16.01.2024