Arhitektuur

Arhitektuuriteadlikkus on Eesti ühiskonnas viimastel aastatel kasvanud ja arhitektuurist räägitakse avalikus diskussioonis aina enam. Valdkonna käsitlus on laienenud ja see hõlmab nüüd kõige üldisemalt elukeskkonda puudutavaid allvaldkondi nagu planeerimine, sise-, maastiku- ja mahuline arhitektuur, urbanistika ja avaliku ruumi kunst.

Arhitektuurivaldkonna eestkõnelejateks on erialaliidud eesotsas Eesti Arhitektide Liiduga ning arengu vedajaks valdkondlik arenduskeskus – Eesti Arhitektuurikeskus.

2008. aastal möödus 90 aastat professionaalse arhitektuurihariduse algusest Eestis. Sel puhul kuulutati 2008. aasta Eestis arhitektuuriaastaks.

Eesti riigi ruumilise arengu ja elukeskkonna kavandamise eest vastutavad mitmed erinevad asutused:

  • Ruumiline planeerimine ja riigivara otsused – Rahandusministeerium;
  • (Loodus)keskkond – Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet;
  • Ehitustegevus – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
  • Arhitektuur ja kultuuripärand – Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet;
  • Regionaalsel tasandil maakondade arengu kavandamine ja ruumiline planeerimine – Rahandusministeerium;
  • Riigile kuuluva maa planeerimine – Maa-amet.

Ehitiste ja rajatiste kavandamise eest vastutavad tellijatena erinevad riigi ja omavalitsuse üksused, sh Maanteeamet ja Riigi Kinnisvara AS. Valdkondlike ruumi mõjutavate tegevustega valitsusasutuste ja riigi äriühingute ring on veel laiem. Kohalikul tasandil vastutavad elukeskkonna kvaliteedi eest omavalitsused.

Kultuuriministeerium kutsus 2017. a juulis koostöös Riigikantselei ja teemasse puutuvate ministeeriumide ning partnerorganisatsioonidega ellu ruumiloome ekspertrühma, kes esitas Vabariigi Valitsusele 2018. a veebruaris ettepanekud paremate ruumiotsuste kavandamiseks ja elluviimiseks. Ekspertrühma lõpparuandega saab tutvuda siin.

Kultuuriministeerium osales 2019. aastal ministeeriumide üleses ruumiloome töörühma töös, mis arutas võimalusi ruumiloomeprotsesside paremaks toimimiseks. Tehti ettepanek luua maa-, regionaal- ja planeeringute valdkondi liitev ühendamet ning arvestada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega ehitatud keskkonna arendamisel. Aluspõhimõtete elluviimiseks pakuti välja tegevusplaan.

Kiirelt kätte

Statistika

  • Eestis tegutseb arhitektuurivaldkonnas ligikaudu 500 ettevõtet.

  • Töötajaid on arhitektuurse projekteerimise, ruumilise planeerimise ja maastikuarhitektuuri ettevõtetes umbes 1200.


XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs

Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Arhitektuurimuuseumi eestvõttel selgitati 2008.–2013. aastal välja Eesti 20. sajandi arhitektuuri paremik. Sündis andmebaas, mille materjalide abil saavad kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad koostada üld- ja detailplaneeringuid ning teha ettepanekuid miljööväärtuslike alade arvelevõtuks. Arhitektuuriajaloolased saavad andmebaasi kasutada uurimistööks. 

20. sajandi arhitektuuri andmebaasiga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseameti veebilehel.

Haridus

Arhitektuurialast kõrgharidust saab omandada:

  • Eesti Kunstiakadeemia - arhitektuur, linnaplaneerimine ja sisearhitektuur;
  • Tallinna Tehnikaülikool - arhitektuur, linnaplaneerimine ja maastikuarhitektuur;
  • Tallinna Tehnikakõrgkool - rakendusarhitektuur;
  • Eesti Maaülikool - maastikuarhitektuur.

Arhitektuurikool on ainus ruumivaldkonna huviharidust pakkuv kool Eestis ja üks väheseid omataolisi ka Põhja-Euroopas ja Baltikumis. Arhitektuurikooli tunnid on suunatud ruumilise mõtlemise arendamisele ehk teemale, mida tänased üldhariduskoolide õppekavad vaid väga põgusalt puudutavad. Töötubades ei õpita arhitektiks, vaid keskendutakse pigem ruumi märkamisele, mõistmisele, tajumisele ja loomisele. Arhitektuurikool tegutseb 2011. aastast. Kooli peab MTÜ Ruumiharidus.

Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Arhitektuurikooliga koostati 2015-2016. aastail arhitektuuri valikkursus üldhariduskoolide gümnaasiumiastme õpilastele. Kursust piloteeriti 2017. aastal üheksas koolis. Aates septembrist 2017 on valikkursuse „Arhitektuur kui elukeskkond“ tööversioon ja selle rakendamiseks koostatud juhendmaterjalid õppeprotsessi läbiviimiseks avalikustatud riigi õppekava infoportaalis ning gümnaasiumid saavad seda oma õppeplaani kokkupanemisel rakendada.

Tähtsamad partnerid

MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus
Arhitektuurivaldkonna arenduskeskus, mille põhitegevus on arhitektuuri populariseerimine, Eesti arhitektuuri tutvustamine välismaal, arhitektuurieksport ning arhitektuuri huvihariduse ja täiendkoolituse käivitamine. Arhitektuurikeskus on Kultuuriministeeriumi põhikoostööpartner loomemajanduse ja ekspordiküsimustes.

Eesti Arhitektuurimuuseum 
Muuseum dokumenteerib, säilitab ja tutvustab Eesti arhitektuuri ajalugu ja arengut.

SA Kutsekoda 
Sihtasutus, mis korraldab kutsestandardite väljatöötamist ja koordineerib kutseeksamite korraldust.

Riigi Kinnisvara AS 
Riigile kuuluv kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte, kes nõustab riiki kinnisvara küsimustes.

Erialaorganisatsioonid

  • Eesti Arhitektide Liit
    Arhitekte ühendav loomeliit. Arhitektide Liit tegeleb arhitektuuriürituste ja -võistluste korraldamisega ning väljastab kutsekvalifikatsiooni tunnistusi. EAL esindab Eesti arhitekte rahvusvahelistes organisatsioonides ACE - Euroopa Arhitekide Nõukogu, BAUA – Balti Arhitektide Liit, UIA – Maailma Arhitektide Liit.
  • Eesti Sisearhitektide Liit
    Sisearhitekte ühendav loomeliit. Sisearhitektide Liit väljastab sisearhitektide kutsekvalifikatsiooni tunnistusi.
  • Eesti Maastikuarhitektide Liit 
    Maastikuarhitektide ja maastiku-arhitektuuriteadlaste loominguline erialaühendus. EMAL väljastab maastikuarhitekti kutsekvalifikatsiooni tunnistusi.
  • Eesti Projektbüroode Liit
    Ehituskonsultatsiooniteenuseid osutatavate ettevõtete ühendus.
  • Eesti Planeerijate Ühing 
    Ruumilise planeerimisega tegelevate isikute ühendus.

Kogukondlikud organisatsioonid

Uue Maailma SeltsTelliskivi SeltsKadrioru SeltsLinnalaborArhitektuurikool.

Kontakt

Johanna Jõekalda

arhitektuuri- ja disaininõunik

Viimati uuendatud 31.01.2024