Kriisiabi - era ja KOV kultuurikorraldajad

Taotlusvoor on avatud 3. maist ja taotluste esitamise tähtaeg on 17. mai kell 23.59.

Kultuuriministeerium korraldas 30. aprillil vooru kohta infotunni, mida saab järgi vaadata siit - https://www.youtube.com/watch?v=6B4BRsYEVyQ 

Riigi Teatajas jõustus 25.04.2021 kriisiabi määrus kultuurikorraldajatele, millega saab tutvuda siin: COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldajatele.

Selle määrusega kehtestatakse koroonaviiruse puhangust tingitud erakorralise abi tingimused kultuurikorraldajatele, kelle tegevus on alates 11. märtsist 2021 kuni piirangute lõpuni täielikult peatatud või piiratud.  

Taotlemine

Taotlejaks võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud riigi asutatud sihtasutus. Kultuurikorraldaja on selle kriisiabi määruse mõistes:  

• muuseum, kes vastab muuseumiseaduses § 2 lõikes toodud mõistele;
• etendusasutus, millel on avalikult kättesaadav repertuaari ülevaade ja mängukava, sealhulgas lavastused koos loomingulise meeskonna nimekirjaga, regulaarne etendustegevus ning loominguline ja tehniline meeskond, kes saab oma tegevuse eest tasu;
• taotleja, kes korraldab põhitegevusena avalikke kontserte, millele on müüdud pileteid, ning taotleja, kes tegutseb põhitegevusena muusikakollektiivi või esitajana, muusikaagentuurina või -mänedžmendina või kes tegutseb põhitegevusena tugiteenuse pakkujana kontserdikorraldajale, muusikakollektiivile või esitajale.Tema põhitegevusala äriregistri järgi ei ole muu hulgas üks järgmistest teenustest: majutus, reklaamiagentuur, suhtekorraldus ja teabeahetus, üritusturundus;
• taotleja, kes tegutseb avaliku kontserdipaigana, mille publiku mahutavus on kuni 2000 istekohta, kes teenindab siseruumides Tallinnas või Tartus vähemalt 20 avalikku ja müüdud piletiga kontserti aastas või
• taotleja, kes tegutseb avaliku kontserdipaigana, mille publiku mahutavus on üle 2000 istekoha, kes teenindab vähemalt 10 avalikku ja müüdud piletiga kontserti aastas;
• Tallinnast ja Tartust väljaspool tegutsev taotleja teenindab vähemalt 10 avalikku ja müüdud piletiga kontserti aastas või
• taotleja sõltumata asukohast, kes alustas tegevust 2019. või 2020. aastal ning teenindas siseruumides vähemalt 10 avalikku ja müüdud piletiga kontserti. Avalik kontserdipaik pakub kontserdikorraldajale, muusikakollektiivile ja esindajale avalikuks kontserdiks vajalikke tugiteenuseid;
• taotleja, kes tegutseb näituseasutuse või näitusepaigana, mis korraldab põhitegevusena regulaarse programmi alusel kunstinäitusi, millest on avalikkust teavitatud ning mis on olnud avalikkusele kättesaadav, ning taotleja, kes tegeleb tehnilise teenuse või muude kunstinäituste korraldamiseks vajalike tugiteenuste pakkumisega, sh kunstiteoste produktsioonige tegelev taotleja; 
• taotleja, kes korraldab vähemalt 2018. aastast regulaarseid arhitektuuri- või disainisündmusi, millest on avalikkust teavitatud ning mis on olnud avalikkusele kättesaadav; 
• kauplus, mis on spetsialiseerunud kunstitarvete, nootide või kunsti-, muusika-, teatri-alase kirjanduse müügile, kelle toodete müük toimub füüsilisel pinnal ning kelle vastava valdkonna trükised või kunstitarbed moodustavad tema tootevalikust enamuse;
• kauplus, kelle tootevalikust enamuse moodustab aime- või ilukirjandus, kelle toodete müük toimub füüsilisel pinnal ning kelle 2019. aasta käive ei ületanud 700 000 eurot; kauplus, kelle toodete müük toimub füüsilisel pinnal, kes on spetsialiseerunud käesoleva paragrahvi punktis 9 nimetatud taotleja toodete müügile ning kelle 2019. aasta käive ei ületanud 800 000 eurot;
• kunstiteoseid vahendav kauplus või galerii, kelle toodete müük toimub füüsilisel pinnal ning kelle müüdavatest teostest moodustab enamuse Eesti Kunstnike Liitu kuuluvate autorite originaallooming;
• taotleja, kes korraldab vähemalt 2018. aastast regulaarseid avalikke piletiga kirjandussündmusi;
• taotleja, kes tiražeerib müügi eesmärgil materjalipõhise disaini originaalteoseid, mis on ettevõtte omanike hulka kuuluva autori enda intellektuaalse loomingu tulemus autoriõiguse seaduse tähenduses, kelle 2019. aasta käive ületas 18 000 eurot ning kes on tegutsenud taotluse esitamise hetkeks vähemalt kolm viimast aastat;
• rahvamaja, kes korraldab avalikke piletiga rahvakultuurisündmusi või kes tegutseb rahvakultuurisündmuse korralduspaigana;
• käsitöökeskus, kes kasutab traditsioonilisi käsitöötehnikaid ning kohalikke materjale ning omab õigust kasutada Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu poolt välja antavat „Tunnustatud Eesti Käsitöö” märgist või omab õigust kasutada logo „Eesti käsitöö” ning kelle 2019. aasta käive ületas 20 000 eurot;
• rahvatantsukollektiiv, kes ei ole kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatav asutus, kelle liikmed on täisealised, kes korraldab avalikke piletiga esinemisi ja osales viimasel üldlaulu- ja tantsupeol või selle eelproovides.

Taotluses esitatakse järgmised andmed:

• üldandmed taotleja kohta;
• taotleja kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse §-s 4 sätestatud nõuetele ning kirjeldus käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 1 toodud nõudele vastamisest;
• teave, kui taotleja on taotlenud ja/või saanud toetust samal ajal mitmest COVID-19 toetusmeetmest;
• taotleja 2019. aasta kinnitatud kasumiaruanne, kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus või usaldusühing;
• kasumiaruanne ja bilanss 31. detsembri 2020 seisuga, kui taotleja ei tegutsenud 2019. aastal, kuid äriregistrile majandusaastaaruande esitamise tähtaeg pole veel saabunud;
• kasumiaruanne ja bilanss, kui taotleja alustas tegutsemist 2019. aastal ning alustamisest tulenevalt on tema majandusaasta ühekordselt pikem kui 12 kuud, kuid äriregistrile majandusaastaaruande esitamise tähtaeg pole veel saabunud;
• vabas vormis ülevaade olulisematest tegevustest ja koostööpartneritest 2019. aastal, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud kultuurikorraldaja;
• vabas vormis ülevaade kultuuripärandialasest kogumis-, säilitus-, uurimis- ja vahendustegevusest hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel viimase aasta jooksul, kui taotlejaks on muuseum, kes ei ole liitunud muuseumide infosüsteemiga MuIS ja/või kes ei ole saanud viimase kolme aasta jooksul toetuse andjalt tegevustoetust;
• nimekiri korraldatud sündmustest või esinemistest viimasel kolmel aastal, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktides 6, 8 ja 12 nimetatud kultuurikorraldaja;
• informatsioon ettevõtte omanike kohta, kui see ei kajastu äriregistris ning vabas vormis ülevaade olulisematest tegevustest ja originaalteostest materjalipõhise disaini alal 2019. aastal, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 9 nimetatud kultuurikorraldaja;
• informatsioon kaupluse asukoha kohta ning väljavõte kaubanimestikust või muust dokumendist, mis kinnitaks nõutud osakaalu kaubavalikus, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 7 nimetatud kultuurikorraldaja;
• volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.
• Taotlemise elektrooniline keskkond

Toetuse suurus:

• Toetussumma arvutamise aluseks on vastavalt tegutsetud kuudele 2019. aastal teenitud 2,5 kuu keskmine käive, kuid mitte rohkem kui 150 000 eurot taotleja kohta;

• Kui taotleja alustas tegutsemist 2018. aastal ning alustamisest tulenevalt on tema majandusaasta ühekordselt pikem kui 12 kuud, siis võetakse 2018. aasta tegutsetud kuude käive ja liidetakse 2019. aasta käibele ning arvutatakse tegutsetud kuude 2,5 kuu keskmine käibe summa, kuid mitte rohkem kui 150 000 eurot taotleja kohta.

• Kui taotleja majandusaasta ei ühti kalendriaastaga, siis võetakse toetussumma arvutamise aluseks 2018. ja 2019. majandusaasta käive.

• Kui taotleja majandusaasta ei ühti kalendriaastaga ja taotleja alustas tegutsemist 2019. aastal, siis võetakse toetussumma arvutamise aluseks tema viimase majandusaasta käive.

• 31. detsembri 2020 seisuga täpselt või vähem kui aasta tegutsenud taotleja toetussumma arvutamise alus on 2020. aastal vastavalt tegutsetud kuudele teenitud 2,5 kuu keskmine käive, kuid mitte rohkem kui 150 000 eurot taotleja kohta.

• Toetuse lõplik summa leitakse proportsionaalsuse põhimõttel. Selleks arvutatakse maksimaalsete vajaduste kogusumma ja eelarve vahe. Taotleja maksimaalset vajadust vähendatakse protsendimääras, mille võrra ületab nimetatud vajaduste kogusumma eelarvet nii, et taotlejatele eraldatav kogusumma oleks võrdne eelarvega.

• Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud käibe hulka arvestatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul kasumiaruande read „tulu ettevõtlusest” ja „muud tulud”.

• Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud käibe hulka arvestatakse äriühingute puhul kasumiaruande rida „müügitulu”.

• Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud käibe hulka arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse puhul kasumiaruande rida „tulud majandustegevusest”.

• Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 500 eurot.

• Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud käibe hulka ei arvestata annetusi ja toetuseid.