Lahendi nr:
Haldusõiguserikkumise asi II-3õ-55,56,57/2000
Otsuse kuupäev:
27.03.2000
Kohus:
Eesti kohus
Valdkond:
-
Tööstusomand:
-
Kohtuasi:

Tartu Ringkonnakohus              Haldusõiguserikkumise asi nr II-3õ-55,56,57/2000


KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel


27. märtsil 2000.a Tartu Ringkonnakohus koosseisus:

eesistuja Ago Kutsar
liikmed Mati Kartau ja Agu Timmi

vaatas läbi avalikul kohtuistungil 23. märtsil 2000.a Tartus Lossi 17 Viljandi Politseiprefektuuri apellatsioonkaebused Viljandi Maakohtu halduskohtuniku 17. veebruari 2000.a otsuste peale OÜ Kurekund haldusõiguserikkumise asjas 4-53/2000 AutÕS § 83 lg 1 järgi; 18. veebruari 2000.a otsuste peale OÜ Kuga haldusõiguserikkumise asjas 4-69/2000 AutÕS § 83 lg 1 järgi ja 18. veebruari 2000.a otsuse peale OÜ Almer Kütus haldusõiguserikkumise asjas 4-70/2000 AutÕS § 83 lg 1 järgi.

Istungil osalesid: sekretär Piia Saar, kaebuse esitaja Viljandi Politseiprefektuuri esindajad Kaitho Pilt ja Anu Uritam, Eesti Autorite Ühingu esindaja Kalev Rattus

Esimese astme kohtu otsuste sisu

Haldusõiguserikkumise protokollide kohaselt esitati 02.02.2000 kell 13.15 OÜ-le Kurekund kuuluva kaupluse Murakas müügisaalis avalikult raadiojaama Sky Pluss poolt edastatavaid muusikateoseid. Samal päeval kell 15.25 esitati OÜ Almer Kütus kasutuses oleva tankla müügisaalis avalikult telejaama Kanal 2 poolt edastatavaid muusikateoseid ning kell 14.38 esitati OÜ-le Kuga kuuluva kaupluse Kuga müügisaalis avalikult raadiojaama Raadio 2 poolt edastatavaid muusikateoseid. Osaühingutel ei olnud esitada muusikateoste avaliku esitamise luba tõendavat lepingut. Selle teoga rikkusid osaühingud AutÕS §-de 13 lg 1 p 7; 13¹ lg 2, ja 46 lg 1, 2 nõudeid ning panid toime teo, mis on kvalifitseeritav AutÕS § 83 lg 1 järgi.

Viljandi Maakohtu halduskohtuniku 17. veebruari 2000.a otsusega (haldusõigusrikkumise asi nr 4-53/2000) lõpetati menetlus OÜ Kurekund haldusõiguserikkumise asjas AutÕS § 83 lg 1 järgi.
Kohtuotsuste motiivide kohaselt leidis kohus, et kauplus on autoriõiguse seaduse järgi üldsusele avatud koht, kuid kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kaupluses Murakas mängis raadio kontrollimise hetkel selleks, et muusikat üldsusele esitada. Kaupluse müüjate jaoks oli raadio ostetud selleks, et saaks kaupluses olles kuulata uudiseid ja ka muusikat. Puudus eesmärk edastada raadiost tulevat muusikat üldsusele, sest kaupluse külastajatel ei ole võimalust jääda istuma ja raadiot kuulama. Kohus märkis, et kauplust külastab päevas vähe inimesi ja nad teostavad ainult sisseoste, mitte ei kuula seal raadiot. Kohus leidis, et kaupluses raadio kuulamine müüja poolt ei ole autoriõiguse rikkumine selles mõttes, et müüja oleks sellega avalikult üldsusele mingit raadiost tulevat teost esitanud ja peaks selleks autorilt loa võtma. Kohus leidis, et OÜ Kurekund tegevuses puudub haldusõiguserikkumise sündmus, mistõttu menetlus kuulub HÕS § 218 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele.

Viljandi Maakohtu halduskohtuniku 18. veebruari 2000.a otsustega (haldusõigusrikkumise asjad nr 4-69, 4-70 /2000) lõpetati menetlus OÜ Almer Kütus ja OÜ Kuga haldusõiguserikkumise asjades AutÕS § 83 lg 1 järgi.
Kohtuotsuste motiivide kohaselt leidis kohus, et OÜ Almer Kütus ega ka OÜ Kuga poolt ei toimunud muusikateoste avalikku esitamist, kuigi nii tankla kui ka kauplus on üldsusele avatud kohad AutÕS § 13¹ lg 6 tähenduses. Televiisorit ega raadiot ei kasutatud muusikateoste esitamiseks. Kohus märkis (haldusõigusrikkumise asi nr 4-70/2000), et Eesti teleprogrammid, s.h Kanal 2, ei ole muusikakanalid. Veel märkis kohus (haldusõigusrikkumise asi nr 4-69/2000), et raadiot kasutati müüja poolt uudiste ja muusika kuulamiseks ning et kauplus ei ole meelelahutusasutus. Kohus leidis, et millegi kasutamine, s.h teose kasutamine, eeldab selle kasutamist mingil eesmärgil või kellegi huvides. Tõendamist ei ole leidnud, et muusikateoseid kasutati osaühingute huvides või kasuks.
Kohus leidis, et AutÕS §-s 83 lg 1 ettenähtud rahatrahvi määr - 20 000 kuni 50 000 krooni ei ole vastavuses haldusõiguserikkumise protokollides toodud haldusõiguserikkumiste astme ja ulatusega.

Apellandi taotluste sisu

Viljandi Politseiprefektuur palub tühistada Viljandi Maakohtu halduskohtuniku 17. ja 18.02.2000 otsused ja teha uued otsused, millega karistada OÜ-t Kurekund, OÜ-t Almer Kütus ja OÜ-t Kuga toimepandud haldusõiguserikkumiste eest AutÕS § 83 lg 1 järgi.
Kaebuste põhjenduste kohaselt (haldusõigusrikkumise asjad nr 4-53, 69, 70 /2000) on kohus ebaõigesti tõlgendanud autoriõiguse seaduse erinevaid sätteid ning selle tulemusena on kohus jõudnud väärale järeldusele, et puudub haldusõiguserikkumise koosseis. Kohus ei ole tõlgendanud autoriõiguse seadust lähtudes seaduse mõttest. Kohus on haldusvastutust välistavate asjaoludena võtnud arvesse asjaolusid, millised ei lähtu seadusest, ega saa seaduse mõtte kohaselt olla vastutust ja haldusõiguserikkumise koosseisu välistavad.
AutÕS § 8 kohaselt loetakse üldsuseks määramata isikute ringi väljaspool perekonda ja lähemat tutvusringkonda. Vastavalt AutÕS §-le 10 lg 4 p 1 loetakse teose avalikuks esitamiseks teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele avatud või ka kohas, mis ei ole küll laiemale üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda. AutÕS § 13¹ lg 5 kohaselt on vajalik autori või teda esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni luba juhul, kui raadio teel edastatud teost esitatakse raadio vahendusel üldsusele avatud kohas. Vastavalt AutÕS §-le 13¹ lg 6 on üldsusele avatud kohaks ka kauplus, toitlustusäri või teenindusettevõte.
Autoriõiguse seadus ei sätesta, et sõltuvalt teose avaliku esitamise eesmärgist või üldsusele avatud kohta külastavate isikute arvust võiks teost vabalt kasutada ilma autori luba küsimata või autoritasu maksmata. Arusaamatu ja autoriõiguse seaduse mõtet eirav on apellandi arvates (haldusõigusrikkumise asi nr 4-53/2000) kohtu järeldus, nagu peaks autorilt teose avaliku esitamise luba küsima vaid juhul, kui kaupluses on istekohad muusika kuulamiseks ja kauplust külastab palju inimesi. Autoriõiguse seaduse kohaselt on oluline, et muusikateoseid esitati kaupluses, s.t üldsusele avatud kohas. Tähtis ei ole, kas kaupluses on istekohad ja palju inimesi seda külastab. Asjakohatud on viited teose avaliku esitamise eesmärgile. Autoriõiguse seadus ei näe ette, et juhul, kui muusika mängib kaupluses mitte külastajate meelitamiseks, vaid n.ö taustaks, ei ole autoritasu maksmine või autorilt luba küsimine vajalik.
Apellant väidab (haldusõigusrikkumise asi nr 4-70/2000), et autoriõiguse seadus ei näe ette, et muusikateoste avalik esitamine saaks toimuda ainult juhul, kui avalikku esitamist teostatakse otseselt, kas mõne raadio muusikaprogrammi või televisiooni muusikakanali kaudu. Kohtu vastupidine järeldus on õiguslikult ebakompetente. Apellant märgib, et ka tavaliste saadete või filmide taustal kõlav muusika kujutab endast muusikateoseid, millised on kaitstud autoriõiguse seaduse alusel. Veel väidab apellant (haldusõigusrikkumise asi nr 4-69/2000), et autoriõiguse seadus ei näe ette, et avalik esitamine saaks toimuda ainult meelelahutusasutuses. Avalikku esitamist seostatakse muusika esitamisega üldsusele avatud kohtades, millede loetelu on seaduses antud.
Arusaamatu on kohtu järeldus (haldusõigusrikkumise asjad nr 4-69, 70 /2000), nagu oleks AutÕS § 82 lg 1 kohaselt vajalik haldusõiguserikkumise koosseisu olemasoluks tegutsemine juriidilise isiku huvides. Autoriõiguse seaduse nimetatud säte näeb ette, et kui rikkumise toime pannud füüsiline isik on tegutsenud mitte enda nimel ja iseseisvalt, vaid mõne juriidilise isiku huvides või nime all, võib samaaegselt võtta ka juriidilise isiku haldusvastutusele.
Apellandi arvates (haldusõigusrikkumise asjad nr 4-53, 69, 70 /2000) on asjakohatu väide, et tegemist olevat raadio kuulamisega müüjate poolt. Ka on asjakohatu väide, et käesoleval juhul olevat tegemist televiisori vaatamisega töötajate poolt. Autoriõiguse seaduse kohaselt tuleb autoritasu maksta ning autorilt luba küsida igal juhul, mil teose avalikku esitust on üldsusele avatud kohas võimalik üldsuse poolt tajuda. Autoritasu maksmine või loa küsimine ei ole sõltuvuses ka asjaolust, kas reaalselt isikud üldsusele avatud kohta külastavad või mitte. Määravaks on asjaolu, et tegemist on üldsusele avatud kohaga, kuhu üldsusel on ligipääs. Apellant leiab, et teose tajutavus üldsuse poolt üldsusele avatud kohas välistab kasutamise isiklikuks otstarbeks. Kuna kauplust ja ka tankla müügisaali kontrollima tulnud ametiisikud tajusid teoste avalikku esitamist üldsusele avatud kohas, ei olnud tegemist enam ühe konkreetse isiku poolt teose kasutamisega isiklikuks otstarbeks.
Apellant märgib (haldusõigusrikkumise asjad nr 4-69, 70 /2000), et autoriõiguse seaduse kohaselt võib isik kuulata muusikat tasuta oma isiklikuks otstarbeks kodus. Kui muusikat mängitakse üldsusele avatud kohas, on tegemist teoste avaliku esitamisega. Oluline on asjaolu, et üldsusele avatud kohas on külastajatel võimalik muusikat kuulata ning asjasse on mittepuutuv, kas üldsus tegelikult tankla müügisaalis muusikat või kauplustes raadiot kuulama jääb või mitte. Apellant märgib (haldusõigusrikkumise asi nr 4-70/2000), et haldusõiguserikkuja on möönnud, et külastajatel oli võimalik ülekantavat programmi jälgida. Apellant rõhutab (haldusõigusrikkumise asi nr 4-69/2000), et haldusõigusrikkuja kinnituste kohaselt oli müügisaalidesse asetatud kõlarid ning seega võimaldas juriidiline isik teadlikult kõlaritest tuleneva muusika kuulamist kaupluse külastajate poolt. Apellandi arvates (haldusõigusrikkumise asi nr 4-70/2000) ei ole kohus mõistnud, et juriidilise isiku puhul ei ole kunagi tegemist kasutamisega isiklikuks otstarbekaks ning seetõttu ei saa juriidilise isiku puhul rääkida perekonnast ja lähimast tutvusringkonnast. Ainult füüsiline isik saab teost kasutada isiklikuks otstarbeks. Kui seda teeb juriidiline isik üldsusele avatud kohas, on vajalik autori luba.
Apellant väidab (haldusõigusrikkumise asjad nr 4-53, 69, 70 /2000), et kohus on tuvastanud tegelikult kõik haldusõiguserikkumise koosseisulised tunnused. Teost esitati avalikult üldsusele avatud kohas, kusjuures avalikke esitamisi teostasid juriidilise isiku töötajad ning teoste esitamiseks puudus luba. Apellant märgib (haldusõigusrikkumise asjad nr 4-69, 70 /2000), et autoriõiguse seadus ei näe ette täiendavaid kriteeriume, mille puhul tuleks veel tuvastada avaliku esitamise eesmärk või avalikust esitamisest saadud tulu. AutÕS-i § 6 sätestab, et teose kasutamise eesmärk ei saa olla aluseks autoriõiguse mittetunnustamisele. Seega on apellandi arvates (haldusõigusrikkumise asjad nr 4-53, 69, 70 /2000) seadusevastane kohtu otsus lõpetada haldusõiguserikkumise asjades menetlus. Asjas on tuvastatud, et juriidilise isiku töötaja teostas tahtlikult teose avalikku esitamist ning juriidilise isiku esindaja oli teose avalikust esitamisest teadlik, kuid jättis tahtlikult täitmata oma kohustused autorilt või teda esindavalt organisatsioonilt loa küsimisel ning autoritasu maksmisel.
Apellant on seisukohal, et kohus on rikkunud ka protsessinorme, kuna ei rajanud oma järeldusi asjas kogutud tõenditele. Otsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel on kohus jõudnud järeldusele, et kauplustes raadio ja tankla müügisaalis televiisori mängimine ei toimunud külastajate meelitamiseks või osaühingu huvides. Apellant leiab, et kuna nii televiisor kui ka raadio mängisid kuuldavalt, siis kuulsid seda ka tankla ja kaupluste külastajad, seega mängis nii televiisor kui ka raadio külastajatele. Samuti ei nähtu apellandi arvates (haldusõigusrikkumise asi nr 4-53/2000) otsusest, millistele tõenditele on rajatud kohtu seisukoht, et kauplust külastavad vähe inimesi ja seal puuduvad istekohad muusika kuulamiseks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus leiab, et halduskohtunik on põhiliselt õigesti tuvastanud faktilised asjaolud kuid teinud nendest järeldused, millega ringkonnakohtul on raske nõustuda. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebustega, mistõttu tuleb need rahuldada ja halduskohtuniku otsused tühistada.
AutÕS § 13 sätestab autorile kuuluvad varalised õigused, sealhulgas antakse autorile õigus lubada ja keelata teost avalikult esitada kas elavas või mis tahes tehniliselt vahendatud ettekandes, mis tähendab õigust avalikule esitamisele (AutÕS § 13 lg 1 p 7).

Sama seaduse § 10 lg 4 p 1 kohaselt on teose avalik esitamine selle avalikustamine kohas, mis on üldsusele avatud, või ka kohas, mis pole küll laiemale üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda.
§ 131 lg 6 kohaselt on üldsusele avatud kohaks territoorium, ehitis või ruum, mis on avalik asi või mis on antud üdiseks kasutamiseks või kuhu sellise koha omanik või valdaja võimaldab sissepääsu individuaalselt, näiteks teiste hulgas ka kauplus või teenindusettevõte.
Siit tulenevalt halduskohtuniku järeldus, et raadio kaudu muusikateoste kuulamine kaupluse müügisaalis ja telerist muusikaprogrammi vaatamine, ei olnud muusikateoste avalik esitamine, on vastuolus eelnevalt viidatud autoriõiguse seaduse sätetega.

§ 131 lg 2 sätestab, et teose avalik esitamine võib toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav isik on saanud selleks autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindava kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelneva loa (litsentsi). § 131 lg 5 kohaselt on selline luba vajalik ka siis kui esitatakse raadio, televisiooni, kaabellevivõrgu, satelliidi või muude tehnikavahendite vahendusel edastatud teost üldsusele avatud kohas.

Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ-le Kurekund kuuluva kaupluse Murakas müügisaal, OÜ-le Almer Kütus kuuluv tankla müügisaal ja OÜ-le Kuga kuuluva kaupluse Kuga müügisaal on AutÕS § 131 lg 6 tähenduses üldsusele avatud kohad, kus muusikateose esitamiseks on vajalik vastav luba (litsents). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et viidatud juriidilistel isikutel nendes üldsusele avatud kohtades muusikateoste esitamiseks sellist luba ei olnud.

OÜ Kurekund juhataja A. Alakivi on nii politseiametile kui ka kohtuistungil(toimik nr 4-53 lk6, 7,8) selgitanud, et luba ei olnud, kuna varemkehtinud leping oli lõppenud ja raadio oli kuulamiseks töötajatele kuigi kõlarid olid müügisaalis. Pärast juhtunut selline luba koheselt muretseti. OÜ Almer Kütus juhataja Alvar Kalam on nii politseiametile kui ka kohtuistungil(toimik nr 4-70 lk 5, 11-13) selgitanud, et tankla müügisaalis, mis on avatud ööpäevringselt, töötas televiisor. Seda, et oleks vajalik mingi luba, ta ei teadnud. Pärast kontrollimist muretseti koheselt vastav luba. OÜ Kuga juhataja Arvi Karm on nii politseiametile kui ka kohtuistungil(toimik nr 4-69 lk 5, 8, 9) selgitanud, et muusika esitamine kaupluses oli keelatud ning seda ta ei ole ka seal lubanud. Samas väidab ta, et kauplusse olid kõlarid paigaldatud juba viis aastat tagasi ning müüjad siiski muusikat kuulasid. Seega nähtub nende asutuse juhtide seletustest, et mitte ainult kontrollimisel vaid juba pikka aega varem oli nimetatud kohtades esitatud muusikateoseid ja on ilmne, et nende hulka kuulusid ka autoriõigusega kaitstud teosed. Ringkonnakohus leiab, et autoriõiguse seadus ei sea teose avaliku esitamise eesmärki sõltuvusse vajadusest muretseda selleks luba. AutÕS § 131 lg 2 ei sea selles osas mingeid tingimusi, veel enam, rõhutatakse, et sellise loa saamine peab eelnema avalikule esitamisele. Seega on tõendatud, et OÜ-te Kurekund, Almer Kütus ja Kuga töötajad, kas tahtlikult või ettevaatamatult, esitasid vastava loa (litsentsi) puudumisel avalikult muusikateoseid, milles seisnebki nimetatud juriidiliste isikute autoriõiguse seaduse süüline mittetäitmine ja nad kannavad haldusõigusrikkumise protokollis kirjeldatud tegevuse eest haldusvastutust AutÕS § 83 lg 1 järgi.

Vaidlustatud kohtuotsuse seisukohad, et kauplus ei ole meelelahutusasutus; et kaupluses puudusid istekohad; et külastajatel, keda oli niigi vähe, ei olnud võimalust jääda muusikat kuulama; et muusikateose kasutamine eeldab selle kasutamist mingil eesmärgil või kellegi huvides, võivad olla õiged, kuid need ei ole seadusest tulenevad asjaolud, mis omaksid puutumust OÜ-te Kurekund, Almer Kütus ja Kuga poolt autoriõiguse seaduse rikkumisega ja nende haldusvastutusele võtmisega AutÕS § 83 lg 1 järgi.

Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule ja riik kaitseb autori õigusi. Autoriõiguse seaduse esmasteks eesmärkideks on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse (AutÕS §1 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et igapäevases elus väärivad need postulaadid senisest suuremat tähelepanu ja arvestamist. Silmas pidades seniseid aastatega igapäevases elus juurdunud arusaamisi nendest ja konkreetsete juriidiliste isikute majanduslikku olukorda ning sanktsiooni piires karistuse määramisega kaasnevaid tagajärgi nende majanduslikule olukorrale, peab kohus võimalikuks karistuse määramisel kohaldada nende suhtes HÕS § 28 sätteid

Arvestades eeltoodut ja juhindudes Haldusõiguserikkumiste seadustiku §-dest 30720; 30721 lg 1; 30726 p 2; 309 ning 28 ringkonnakohus

otsustas:

1. Tühistada Viljandi Maakohtu halduskohtuniku 17. veebruari 2000. otsus haldusõigusrikkumise asjas nr 4-53/2000,
Teha uus otsus ja karistada OÜ Kurekund (asukoht Pärnu 34 Viljandi maakond Mõisaküla) AutÕS § 83 lg 1 rahatrahviga 500 krooni.

2. Tühistada Viljandi Maakohtu halduskohtuniku 18. veebruari 2000. otsus haldusõigusrikkumise asjas nr 4-69/2000.
Teha uus otsus ja karistada OÜ Kuga (asukoht Staadioni 2-8 Abja Paluoja EE2950) AutÕS § 83 lg 1 rahatrahviga 500 krooni.

3. Tühistada Viljandi Maakohtu halduskohtuniku 18. veebruari 2000. otsus haldusõigusrikkumise asjas nr 4-70/2000.
Teha uus otsus ja karistada OÜ Almer Kütus (asukoht Raudtee 2 Abja Paluoja) AutÕS § 83 lg 1 rahatrahviga 500 krooni.

4. Apellatsioonkaebused rahuldada.

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu ühe kuu jooksul arvates 28. märtsist 2000.a.

Ago Kutsar Agu Timmi Mati Kartau