RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-39-08

Otsuse kuupäev

1. juuli 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Kriminaalasi AS AA-LAN süüdistuses KarS § 220 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 10. märtsi 2008. a otsus kriminaalasjas nr 1-07-8059

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püss, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

11. juuni 2008. a, kirjalik menetlus

1. Tartu Maakohtu 10. detsembri 2007. a otsusega tunnistati AS AA-LAN süüdi KarS § 220 lg 2 järgi ja karistati rahalise karistusega 100 000 krooni. Maakohtu otsusega rahuldati tsiviilhagid ja AS-lt AA-LAN mõisteti välja 23 075 krooni Eesti Autorite Ühingu kasuks ning 23 736 krooni MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu kasuks.

2. Karistusseadustiku § 220 lg 2 järgi tunnistati AS AA-LAN süüdi selles, et tegutsedes juhatuse liikme A. U.-i kaudu, korraldas ta autoriõiguste valdaja loata 2001. a maist kuni 11. jaanuarini 2007. a Rehe Hotelli restoranis ärilisel eesmärgil restorani lahtioleku ajal, külastajatele avalikult muusikakeskuse vahendusel raadiost edastatavate muusikateoste esitamise. Oma tegevusega tekitas AS AA-LAN Eesti Autorite Ühingule kahju summas 23 075 krooni. Samuti AS AA-LAN, tegutsedes juhatuse liikme A. U.-i kaudu, korraldades Rehe Hotelli restoranis raadiost edastatava muusika avalikku esitamist ärilisel eesmärgil, jättis ajavahemikul 2001. a maist kuni 11. jaanuarini 2007. a fonogrammitootjatele ja teose esitajatele fonogrammi kasutamise eest maksmata tasu summas 23 736 krooni. 11. jaanuaril 2007. a esitati hotelli restoranis muusikakeskuse vahendusel raadiojaamast Star FM edastatud ja autoriõigustega kaitstud muusikateost "Juulikuu lumi" ansambli Terminaator esituses.

2.1 Maakohus leidis, et AS-le AA-LAN esitatud süüdistus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Vastavalt AutÕS § 13 lg 1 p-le 7, § 131 lg-le 2 ja § 46 lg-le 1 võib autoriõigusega kaitstud teoseid, s.h muusikateoseid, avalikult esitada vaid autorilt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt saadud eelneva loa alusel. Vastava loata muusikateose kasutamine ja avalik esitamine on AutÕS § 131 lg 2 rikkumine. Sellest sättest tulenevaid nõudeid on rikkunud ka AS AA-LAN süüdistuses toodud perioodil, kui Rehe Hotelli restoranis esitati muusikat raadio vahendusel. Tunnistajate ütluste ja dokumentaalsete tõenditega on tuvastatud teo toimepanemise aeg ligi kuue aasta kestel alates 2001. a maist kuni 11. jaanuarini 2007. a. Autoriõigustega kaitstava laulu "Juulikuu lumi" esitamine ansambli Terminaator esituses on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja AS XXX kirjaga.

2.2 Maakohus märkis, et tõenditest nähtuvalt paiknes muusikakeskus söögisaalis, suunatuna kõlaritega söögisaali poole. Raadiojaamade vahetamine ja muusika otsimine vastavalt klientide soovidele ning vajadustele kinnitab muusika üldsusele esitamist ja äriliste huvide arvestamist, mille tõttu on tõendatud muusikateoste kasutamise äriline eesmärk.

2.3 Kohus tuvastas, et äriühingut AS AA-LAN juhib A. U., kes ei andnud korraldusi raadio mängima panekuks ega raadio või muusikakeskuse väljalülitamiseks. Aktsiaseltsi AA-LAN ainsa juhatuse liikmena oli A. U. pädev ja kohustatud korraldama äriühinguga seotud lepingulisi suhteid ja äriühingu tegevust. Olles teadlik autoritasu maksmise kohustusest meedias avalikustatud sündmuste pinnalt, aga ka fonogrammitootjaid esindava ühingu pöördumisest tulenevalt, ei võtnud A. U. olukorra lahendamiseks midagi ette. Ta ei sõlminud vastavaid lepinguid, ei andnud kellelegi volitusi lepingute sõlmimiseks ega lõpetanud seadusevastast tegevust. Nendel asjaoludel tegutses AS AA-LAN otsese tahtlusega, pannes süüteo toime juhatuse liikme A. U.-i kaudu. Juhatuse liige tegutses äriühingu huvides. Kohus märkis, et kuigi A. U.-i suhtes on kohtueelses menetluses kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlustel lõpetatud, ei välista see juriidilise isiku vastutust. Alates 15. märtsist 2007. a on süüdistusaktis kirjeldatud tegu kvalifitseeritav KarS § 223 lg 3 järgi.

3. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni AS AA-LAN kaitsja vandeadvokaadi abi Ramon Rask, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja õigeksmõistva otsuse tegemist ning tsiviilhagide läbivaatamata jätmist.

4. Tartu Ringkonnakohtu 10. märtsi 2008. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 10. detsembri 2007. a otsus täies ulatuses ja AS AA-LAN mõisteti süüdistuses KarS § 220 lg 2 järgi õigeks ning jäeti Eesti Autorite Ühingu ja MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tsiviilhagid läbi vaatamata. Samuti mõisteti Eesti Vabariigilt AS AA-LAN kasuks välja hüvitis süüdistatava poolt apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

4.1 Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohtul puudus seaduslik alus tunnistada AS-i AA-LAN kui juriidilist isikut kriminaalkorras süüdi autoriõiguse ja autoriõigustega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumises ajavahemikul 2001. a maist kuni 1. septembrini 2002. a, kuna nende osategude toimepanemise ajal kehtis kriminaalkoodeks, mis aga juriidilise isiku vastutust ette ei näinud.

4.2 Tulenevalt KarS § 5 lõikest 1 on isiku süüditunnistamine ja karistamine välistatud, kui süüdistuses kirjeldatud tegu ei vasta toimepanemise ajal kehtinud kuriteokoosseisule, kuid ka juhul, mil teo karistatavus on ära langenud alles hiljem. Ringkonnakohus leidis, et 15. märtsil 2007. a jõustunud karistusseadustiku muudatustega kitsendati § 223 koosseisu rakendusala, sest erinevalt KarS § 220 koosseisust on alates 15. märtsist 2007. a kehtivas KarS §-s 223 lisatud tunnus "ärilisel eesmärgil". Aktsiaseltsi AA-LAN kriminaalkorras vastutusele võtmine on võimalik üksnes juhul, kui käesolevas kriminaalasjas leiab tõendamist, et süüdistatav tegutses autoriõigusi rikkudes ärilisel eesmärgil.

4.3 Kriminaalmenetluse seadustiku § 154 lg 3 p 2 kohaselt tuleb süüdistusakti lõpposas kohustuslikult ära näidata süüdistuse sisu, s.o süüdistatavale inkrimineeritava käitumise kirjeldus. Seega nõuab nimetatud säte prokuratuurilt süüdistatavale omistatava käitumise täpset kirjeldamist, kuna vaid sellisel juhul on süüdistatavale tagatud reaalne võimalus end efektiivselt kaitsta. Märkides AS-le AA-LAN esitatud süüdistuses vaid seda, et äriühing rikkus autoriõigusi ärilisel eesmärgil, jättis prokurör süüdistuse olulises osas sisustamata. Süüdistusest ei nähtu, millist AS AA-LAN konkreetset tegu või tegevust autoriõiguse rikkumisel peab süüdistuse esitaja ärilisel eesmärgil toimepanduks. Seetõttu tuleb maakohtu poolt kohtuotsuses esitatud väidet, et AS AA-LAN äriline eesmärk seisnes selles, et muusika esitamisel arvestati klientide huvidega, vaadelda kui süüdistuse piiridest väljumist, mis on aga lubamatu. Viitega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele asjas nr 3-1-1-96-06 asus ringkonnakohus eelöeldu pinnalt seisukohale, et käesoleval juhul välistab süüdistuse puudulikkus AS AA-LAN süüditunnistamise KarS § 220 lg 2 järgi, sest ei ole võimalik tõendada koosseisulist asjaolu, s.o ärilise eesmärgi esinemist. Seetõttu ei ole täidetud ka kuriteokoosseis ja AS AA-LAN tuleb õigeks mõista.

5. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni ringkonnaprokurör Marge Püss, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

5.1 Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 220 ei sätestanud kuriteo koosseisulise tunnusena ärilist eesmärki, mille tõttu ei pea AS-le AA-LAN esitatud süüdistuses seda välja tooma. Ainetu on ringkonnakohtu etteheide, et süüdistusest ei nähtu, millist AS AA-LAN konkreetset tegu või tegevust autoriõiguste rikkumisel peab süüdistuse esitaja ärilisel eesmärgil toimepanduks. Süüdistusaktist nähtub, et AS-le AA-LAN oli esitatud süüdistus selles, et tema korraldas juhatuse liikme A. U.-i kaudu Rehe hotellis restorani lahtioleku ajal ärilisel eesmärgil külastajatele avalikult muusikakeskuse vahendusel raadiost esitatavate muusikateoste esitamise.

5.2 Karistusseadustiku § 223 dispositsioonis toodud ärilist eesmärki ei tule süüdistuses eraldi lahti mõtestada. Äriline eesmärk, mis tuleneb aktsiaseltsi majanduslikust tegevusest, on kõigile arusaadav keeleline väljend ja selle sisustamata jätmine ei kahjusta mingil moel süüdistatava kaitseõigust. Vastasel juhul tuleks näiteks KarS § 199 ja § 200 järgi esitatud süüdistustes lahti mõtestada ka see, milles konkreetsetel juhtudel seisneb ebaseadusliku omastamise eesmärk. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-137-04 asunud seisukohale, et lähtuvalt faktilistest asjaoludest on alus väita, et muusika mängimine müügisaalis on lahutamatult seotud kaupluse põhitegevuse müügiga ega teeni vaid juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja huve.

5.3 Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et alles ringkonnakohtu istungil avasid prokurör ja kannatanu esindaja mõiste "äriline eesmärk" sisu. Juba kohtulikes vaidlustes maakohtus on prokurör analüüsinud, kas AS AA-LAN tegevus on karistatav kuni 15. märtsini 2007. a ja alates 15. märtsist 2007. a kehtiva karistusseadustiku uue redaktsiooni järgi. Ringkonnakohtu järeldus, et antud juhul ei ole täidetud kuriteokoosseis, kuna süüdistuse puudulikkuse tõttu ei ole võimalik tõendada ärilist eesmärki, mille tõttu tuleb süüdistatav õigeks mõista, on vastuolus Riigikohtu lahendis
nr 3-1-1-96-06 väljendatud seisukohtadega. Lähtudes nimetatud otsusest oleks ringkonnakohus pidanud kriminaalasja saatma uueks arutamiseks maakohtule, mitte tegema õigeksmõistvat otsust.

6. Prokuröri kassatsioonile esitas vastuse AS AA-LAN kaitsja vandeadvokaadi abi R. Rask, kes peab kassaatori seisukohti põhjendamatuteks ja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kaitsja märgib kassatsioonile esitatud vastuses kokkuvõtlikult järgmist.

6.1 Nii kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioonist kui ka Riigikohtu varasemast praktikast tuleneb, et võistlevas kohtumenetluses tuleb kaitseõiguse tagamiseks prokuröril kõik süüdistatavale omistatava kuriteokoosseisu tunnused lahti kirjutada. Käesoleval juhul on jäetud koosseisulise tunnusena äriline eesmärk täielikult sisustamata. Olukorras, kus karistusseadustiku regulatsioon on muutunud ning süüdistatavale omistatud kuriteokoosseis dekriminaliseeritud, on prokurör kohustatud süüdistusaktis detailselt põhistama, miks ta leiab, et süüdistatava tegevus vastab mõnele muule kuriteokoosseisule. Süüdistusaktist ei nähtu, miks peab prokurör AS AA-LAN tegevust karistatavaks KarS § 223 lg 3 alusel. Koosseisuline tunnus "äriline eesmärk" on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb sisustada konkreetse juhtumi pinnalt. Kaitsja juhtis prokuröri tähelepanu ärilise eesmärgi puudumisele juba kohtueelse menetluse lõpuleviimise staadiumis, kuid sellele vaatamata ei täpsustanud prokurör nimetatud koosseisutunnust süüdistusaktis.

6.2 Ringkonnakohus on põhjendatult lähtunud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-96-06 toodud juhistest ja hinnanud, kas esitatud süüdistuse pinnalt on võimalik kuriteosündmuse ja kuriteo tuvastamine ning tõendamine. Kohus on õigesti leidnud, et kõnealuse süüdistuse pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteo koosseisulisi tunnuseid. Kriminaalasja tagasisaatmine esimese astme kohtule kujutaks endast võistleva protsessi põhimõtte olulist rikkumist.

6.3 Kaitsja arvates on seadusandja pidanud vajalikuks kuriteoks tunnistada vaid sellise teose või autoriõigustega kaasnevate õiguste rikkumise, kus teo toimepanija eesmärk on vahetult teenida tulu teose või autoriõigustega kaasnevate õiguste objekti ebaseaduslikust kasutamisest. Kohtulikul arutamisel uuritud tõendid viitavad üheselt, et Rehe hotelli söögisaalis ei toimunud autoriõigustega kaitstud teose ebaseaduslikku esitamist ärilisel eesmärgil. Lisaks peab juriidilisest isikust süüdistatava süüditunnistamisel olema kohtuotsusest selgelt jälgitav, milles seisnes konkreetse juhtorgani liikme või juhtivtöötaja tegu või tegevusetus. Maakohus ei ole täpsemalt selgitanud, milles seisnes A. U.-i tegevus või tegevusetus kuriteo toimepanemisel. A. U.-ile ei saa KarS § 223 lg-s 1 sätestatud koosseisu omistada, sest puudub juhatuse liikme poolt toimepandud konkreetne tegu või garandiseisund. Süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste osas ei ole aga alust rääkida teo toimepanemisest tahtlikult, vaid üksnes ettevaatamatusest.

7. Kriminaalkolleegium vaeb esmalt kassaatori väiteid, milles käsitletakse AS-le AA-LAN esitatud süüdistuse vastavust kriminaalmenetlusõiguse nõuetele olukorras, kus seadusandja on muutnud karistusseadust pärast teo toimepanemist (I), annab seejärel hinnangu ringkonnakohtu õigeksmõistva otsuse põhjendatusele 2001. a maist kuni 1. septembrini 2002. a asetleidnud tegude osas (II) ning võtab lõpuks seisukoha kassatsiooni rahuldamise osas (III).

8. Alates 1. septembrist 2002. a kuni 15. märtsini 2007. a kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt sätestati § 220 lg-s 2 juriidilise isiku vastutus teose, leiutise, tööstusdisainilahenduse või mikrolülituse topoloogia autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumise eest. 15. märtsil 2007. a jõustunud karistusseadustiku muudatustega (RT I 2007, 13, 69) tunnistati §-s 220 sisaldunud kuriteokoosseis kehtetuks ja kehtestati § 223 redaktsioonis, milles nähakse ette vastutus teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseadusliku avaliku esitamise, üldsusele näitamise, edastamise, taasedastamise või kättesaadavaks tegemise eest, kui see on toime pandud ärilisel eesmärgil.

9. Tulenevalt KarS § 5 lg-test 1 ja 2 on isiku süüditunnistamine ja karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-11-07 - RT III 2007, 24, 194, p 39). Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt peavad KarS § 5 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete järgimiseks süüdistuses kajastuma kõik karistusseaduse muutumisest tingitud muudatused teo kvalifikatsioonis alates teo toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni ja seda sõltumata asjaolust, millise karistusseaduse redaktsiooni järgi isiku tegu tuleb kvalifitseerida. Nii on kriminaalkolleegium leidnud, et olukorras, kus isiku käitumisele antakse süüdistuses hinnang üksnes karistusõigusnormi sellise redaktsiooni järgi, mille kehtivusperiood ei kata kogu süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise aega, on riivatud isiku kaitseõigust. Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada vastuväiteid nii sellele, et süüdistuses kirjeldatud tegu oli kuriteona karistatav toimepanemise ajal, kui ka sellele, et tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07 - RT III 2008, 7, 44, p 18; 23. detsembri 2005. a määrus asjas nr 3-1-1-139-05 - RT III 2006, 4, 32, p-d 25, 26 ja 4. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-11-07, p 43).

10. Siiski ei tähenda eelöeldu, et juhul, kui süüdistuses ei kajastu teo karistatavus toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni kehtinud karistusseaduse kõigi redaktsioonide järgi, puudub kohtul võimalus kontrollida, kas tegu oli karistatav mõne süüdistuses nimetamata redaktsiooni järgi. Nimelt on Riigikohtu üldkogu 17. veebruari 2004. a otsuses asjas nr 3-1-1-120-03 (RT III 2004, 7, 69, p 36) asunud seisukohale, et ehkki süüdistuses tuleks kajastada kõik asjassepuutuvad karistusseaduse muudatused, ei ole selle nõude järgimata jätmisel tegemist sedavõrd olulise kaitseõiguse rikkumisega, mida ei ole enam võimalik kohtumenetluse käigus kõrvaldada (vt ka kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 19 ja määrus asjas nr 3-1-1-139-05, p 27). Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale tuginedes leidnud, et olukorras, kus kriminaalasja lahendav kohus annab süüdistuses kirjeldatud teole õigusliku hinnangu, lähtudes normist, mille kohaldamise võimalikkusest ei olnud süüdistatav kohtumenetluse ajal teadlik, ei ole kaitseõigust siiski rikutud, kui isikule on tagatud tõhus võimalus esitada vastuväiteid kohtuotsuse tegemisele järgnevas kohtukaebemenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 20). Seega on ringkonnakohus õigeksmõistva otsuse tegemisel ebaõigesti tuginenud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 2006. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-96-06 (RT III 2007, 2, 13) väljendatud seisukohtadele, leides, et koosseisulise tunnuse sisustamata jätmisega süüdistusaktis on rikutud süüdistuse konkretiseerituse nõuet KrMS § 154 lg 3 p 2 mõttes. Kolleegium leiab, et viide selles otsuses sisalduvatele põhjendustele ei ole käesoleva kriminaalasja lahendamisel asjassepuutuv, kuna nimetatud kriminaalasjas ei käsitletud nõudeid süüdistusele ega kohtu volitusi seoses karistusõigusnormi muutumisega pärast karistatava teo toimepanemist.

11. Kolleegiumi hinnangul on käesoleva kriminaalasja raames süüdistusakti koostamisel eelpool tsiteeritud põhimõtteid järgitud. Nii nähtub juba kohtueelse menetluse lõpuleviimisel koostatud kohtueelse menetluse kokkuvõttest, et AS-i AA-LAN kahtlustatakse KarS § 220 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ärilisel eesmärgil. Kohtusse saadetud süüdistusakti kohaselt esitati AS-le AA-LAN samuti süüdistus KarS § 220 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ärilisel eesmärgil. Süüdistusaktist nähtub muu hulgas ka see, et alates 15. märtsist 2007. a kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni järgi on AS-le AA-LAN omistatud tegu kvalifitseeritav KarS § 223 lg 3 järgi. Kriminaalasja materjali kohaselt on süüdistatava kaitsja kohtueelse menetluse lõpuleviimisel esitanud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse, põhjendades seda asjaoluga, et süüdistatava käitumises puudub subjektiivse koosseisutunnusena äriline eesmärk. Ärilise eesmärgi osas on menetlusosalised oma seisukohad esitanud nii kohtulike vaidluste käigus maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses ja maakohus on otsuses ärilise eesmärgi esinemist või puudumist analüüsinud, käsitledes ka seda, millise kuriteokoosseisu järgi on süüdistatava tegu kvalifitseeritav kohtuotsuse tegemise ajal. Kriminaalkolleegiumi hinnangul oli kirjeldatud tingimustel süüdistatavale tagatud võimalus esitada vastuväiteid nii sellele, et temale süüksarvatav tegu oli kuriteona karistatav teo toimepanemise ajal, kui ka sellele, et tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni.

12. Seega leidis ringkonnakohus ekslikult, et süüdistuse puudulikkus välistab võimaluse tunnistada AS AA-LAN süüdi KarS § 220 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Mõistes süüdistatava nendel põhjendustel õigeks, on ringkonnakohus ise rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna sellega on kaasnenud põhjendamatu kohtuotsuse tegemine. Vastavalt KrMS § 362 p-le 2 on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks.

13. Kolleegium märgib samas, et kassatsioonist ei nähtu põhjendusi selle kohta, miks tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada AS AA-LAN õigeksmõistmises 2001. a maist kuni 1. septembrini 2002. a asetleidnud osategudes ja lähtub seetõttu kassaatori taotlusest, mille kohaselt vaidlustatakse ringkonnakohtu otsus tervikuna.

14. Kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et ajavahemikul 2001. a maist kuni 1. septembrini 2002. a kehtinud KrK §-s 278 nähti ette vastutus autori või autoriõigustega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumise eest, kuid kriminaalkoodeks ei näinud ette juriidilise isiku kriminaalvastutust. Kuni 1. septembrini 2002. a oli juriidilise isiku vastutus võimalik üksnes haldusõiguserikkumiste eest. Karistusseadustiku § 2 lg 1 kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus õigustatult märkinud, et maakohtul puudus seaduslik alus tunnistada AS AA-LAN kui juriidiline isik süüdi autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumises ajavahemikul 2001. a maist kuni 1. septembrini 2002. a asetleidnud osategudes. Nimetatud osas tuleb ringkonnakohtu otsus AS AA-LAN õigeksmõistmises ja selle perioodi eest esitatud tsiviilhagide läbivaatamata jätmises jätta muutmata.

15. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6 ning § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, millega tühistati maakohtu otsus ja mõisteti AS AA-LAN õigeks ajavahemikul 1. septembrist 2002. a kuni 11. jaanuarini 2007. a asetleidnud tegudes ja jäeti nimetatud perioodi osas esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata, samuti kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmises. Kriminaalasi tuleb tühistatud osas saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata. Kassatsiooni rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Priit Pikamäe