KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ivo Pilving ja Lauri
Madise
Otsuse tegemise aeg ja koht 28.oktoober 2005, Tallinn
Haldusasja number 2-3/197/05
Haldusasi * AS kaebus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandi
Apellatsioonikomisjoni 12. märtsi 2003 otsuse nr
501-o tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.03.2004 otsus haldusasjas
nr 3-237/2004
Menetluse alus
ringkonnakohtus
* AS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev 12. oktoober 2005
Menetlusosalised Kaebaja * AS, esindaja Mari Toomsoo
Vastustaja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandi
Apellatsioonikomisjon, esindaja Tanel Kalmet
Kolmas isik * Ltd, esindajad Indrek Eelmets ja Villu
Pavelts
RESOLUTSIOON
Jätta *nia AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.03.2004 otsus
haldusasjas nr 3-237/2004 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtusse Tallinna Ringkonnakohtu
kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Patendiamet registreeris 21.05.2001 otsusega nr 7/M200001438 kombineeritud kaubamärgi
*+kuju (taotlus nr *, saabumise kuupäev 25.09.2000) * AS nimele klassis 35 - reklaam;
2-3/197/05
2(8)
ärijuhtimine; kontoriteenused; jae- ja hulgimüügiteenused (kolmandatele isikutele), eriti kütuste
ning määrdeainete jae- ja hulgimüük (kolmandatele isikutele).
* Ltd vaidlustas Patendiameti otsuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon), väites, et
Patendiameti otsus on vastuolus kaubamärgiseaduse (KaMS) § 8 lg 1 punktidega 4, 8 ja 10 ning
tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikliga 6 bis. Tähis *+kuju on Beneluxi riikides *
Ltd nimele registreeritud ja aktiivselt kasutusel olnud kaubamärk.
Apellatsioonikomisjon rahuldas 12.03.2003 otsusega nr 501-o * Ltd kaebuse.
Apellatsioonkomisjon leidis, et Patendiamet ei ole KaMS § 8 lg 1 p 8 rikkunud, kuid
kaubamärgi *+kuju registreerimine * AS nimele on vastuolus KaMS § 8 lg 1 punktidega 4 ja
10. Tegemist on identse kaubamärgiga, mis on Eesti vastavates äriringkondades üldtuntud ning
* AS on kaubamärgitaotluse esitatud pahauskselt.
Kaebuses palus * AS tühistada apellatsioonikomisjoni otsuse KaMS § 8 lg 1 punktide 4 ja 10
ebaõige kohaldamise tõttu ning teha apellatsioonikomisjonile ettekirjutus teha uus otsus,
millega jätta * Ltd kaebus rahuldamata.
Kaebuse põhjendused:
Apellatsioonikomisjonile esitatud materjalidest ei nähtu, et kaubamärk *+kuju oli 25.09.2000
seisuga Eestis üldtuntud * Ltd kaubamärgina. Esitatud tõendid ei kinnita isegi seda, et
kaubamärk oleks üldtuntud väljaspool Eestit. Patendiameti otsus ei ole vastuolus KaMS § 8 lg
1 p-ga 4, nagu ekslikult leidis apellatsioonikomisjon.
KaMS § 8 lg 1 p 10 kohaldamine on võimalik üksnes juhul, kui kaubamärgi
registreerimistaotlus on esitatud pahauskselt. Käesoleval juhul on kaebaja pahausksus
tõendamata. Kaebaja on näidanud üles piisavat hoolsuskohustust ning teinud
kaubamärgiotsingu teda huvitanud klassis 35 ning teiste taotletavate teenustega samaliigiliste
teenuste osas enne kaubamärgitaotluse *+kuju sisse andmist. Otsingu tulemused ei näidanud
identset, äravahetamiseni sarna st ega assotsieeruvat kaubamärki klassis 35 või kaebaja poolt
taotletavate teenustega samaliigiliste teenuste osas. Eesti turul ei olnud teisi äriühinguid, mis
oleksid kasutanud sarnast tähist jae- ja hulgimüügi tähistamiseks. Apellatsioonikomisjonile
esitatud materjalide kohaselt ei ole kaubamärk *+kuju üheski riigis registreeritud * Ltd nimele
klassis 35. Kaubamärgi registreerimisest tulenevad õigused on territoriaalselt piiratud
konkreetse riigiga. Seadusest ei tulene kaubamärgitaotleja kohustust kontrollida, kas identne
tähis on registreeritud teise isiku nimele samade või sarnaste teenuste tähistamiseks mujal
riikides. * AS juhatuse liige M. H. van G. on töötanud Belgias ja Hollandis, kuid valdkonnas,
millel puuduvad igasugused sidemed kütuse ja määrdeainete tootmisega. Kaubamärgi taotleja
ei olnud ega saanudki olla teadlik sarnase kaubamärgi registreerimisest teises riigis. * Ltd poolt
kaubamärgi kasutamist tõendavad materjalid kajastavad sarnase kaubamärgi kasutamist Belgias
2001.aastal ning mujal riikides aastatel 2002-2003, so peale kaebaja poolt kaubamärgi
registreerimistaotluse esitamist.
Vastustaja, apellatsioonikomisjon vaidles kaebusele vastu, väites, et on kohaldanud KaMS §
8 lg 1 punkte 4 ja 10 õigesti. Vastuväidete kohaselt, arvestades * Ltd ja tema kaubamärgi
*+kuju vanust ja üldtuntust maailmas, peab nimetatud kaubamärk olema üldtuntud ka Eesti
vastavates äriringkondades.
Tegemist on identsete kaubamärkidega. Arvestades keerulise kaubamärgi *+kuju kujundust ja
värvilahendust, ei ole selle juhuslik kopeeriv kordamine kaebaja poolt tõenäoline. Kaubamärki
*+kuju on Hollandis ja Belgias aktiivselt kasutatud, sh on selle kaubamärgiga tähistatud seal
asuvaid bensiinitanklaid. Kaebaja juhatuse liige on Hollandi kodanik, kes valdab hollandi keelt,
töötab samaaegselt Eestis ja Hollandis ning on töötanud ka Belgias ja pidi olema teadlik * Ltd
2-3/197/05
3(8)
tegevusest, kaubamärgi *+kuju üldtuntusest vähemalt Beneluxi maades ja sellest, et see
kaubamärk kuulub teisele isikule. Kaebaja tegevusalade hulka kuulub ka kütuse ja
määrdeainete jae- ja hulgimüük. Sellel alal tegutsemine eeldab teadmisi maailmaturul
tegutsevate suurtootjate ja nende kaubamärkide kohta. Seega pidi kaebaja olema teadlik ühe
maailma suurema kütuse ja määrdeainete tootja kaubamärgist *+kuju. Et kaubamärgi
registreerimine ei riku teise isiku õigusi, ei saa eeldada üksnes ühes klassis tehtud
kaubamärgiotsingu põhjal. Kõnealune kaubamärk on levinud ka USA-s ja kaebaja juhatuse
liige, kes on töötanud ka USA-s, on seda kaubamärki seal kindlasti näinud. Kui isik tuleb
keskkonnast, kus märk on väga levinud, ja hakkab sama märki teisel maal kasutama, siis on
tegemist pahausksusega.
* Ltd palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku arvamuse kohaselt on
apellatsioonikomisjon KaMS § 8 lg 1 punkte 4 ja 10 kohaldanud õigesti. Apellatsioonikomisjon
on jõudnud õigele järeldusele, et kaubamärk *+kuju on üldtuntud Eesti vastavates
äriringkondades.
Apellatsioonikomisjon on samuti leidnud õigesti, et kaebaja kaubamärgitaotlus on esitatud
pahauskselt. Kaebaja kaubamärk on identne kolmanda isiku kaubamärgiga. Kaebaja üheks
põhikirjaliseks tegevusalaks on määrdeainete kaubanduslik vahendamine. Arvestades
kaubamärgi *+kuju tuntust ning aastakümnete pikkust ja laialdast kasutamist paljudes
erinevates riikides, ei ole võimalik, et kütuse ja määrdeainete müügiga tegeleva ettevõtte
juhatuse liige M. H. van G. polnud sellest märgist kuulnudki. On alust järeldada, et kaebaja oli
kolmanda isiku kaubamärgist teadlik ning kaebaja eesmärgiks ei saanud olla muu kui
aastakümneid ülemaailmselt kasutatud märgi eristusvõime ja maine ärakasutamise soov.
Kaebaja majandusaasta aruanne näitab üle miljoni krooni suurust võlgnevust * Ltd- le. See
äriühing on * Ltd litsentsiaat, kes kasutab kaubamärki Hollandis kaebaja loal ja temaga
sõlmitud litsentsilepingu alusel. Kaebaja argumendid hoolsuskohustuse täitmise kohta ei ole
asjakohased ega tõenda registreerimistaotluse heauskset esitamist.
Tallinna Halduskohus leidis, et tähise *+kuju üldtuntus Eesti vastavates äriringkondades ei
ole tõendamist leidnud, mistõttu on apellatsioonikomisjon KaMS § 8 lg 1 p 4 kohaldanud
ebaõigesti. Kohus tühistas apellatsioonikomisjoni otsuse KaMS § 8 lg 1 p 4 kohaldamist
puudutavas osas ja mõistis kaebaja kasuks välja 4 373,50 kr kantud kohtukulude katteks. Muus
osas jättis kohus kaebuse rahuldamata, nõustudes apellatsioonikomisjoni järeldusega, mille
kohaselt kaubamärgi *+kuju registreerimine * AS nimele on vastuolus KaMS § 8 lg 1 p-ga 10.
Kohtuotsuse põhjendused on järgmised:
KaMS § 8 lg 1 p 10 kohaselt ei registreerita kaubamärgina kaubamärke, mis on identsed teises
riigis registreeritud ja seal kasutusel oleva kaubamärgiga, kui registreerimistaotlus on esitatud
pahauskselt. Sätte sõnastusest nähtuvalt jäetakse registreerimistaotlus rahuldamata kolme
tingimuse üheaegse esinemise korral: 1) teise isiku identne kaubamärk, 2) mis on registreeritud
teises riigis ja sealsamas kasutusel ning 3) taotleja pahausksus taotluse esitamise ajal.
Kaebaja taotles kaubamärgi *+kuju registreerimist klassis 35 - reklaam; ärijuhtimine;
kontoriteenused; jae- ja hulgimüügiteenused (kolmandatele isikutele), eriti kütuste ning
määrdeainete jae- ja hulgimüük (kolmandatele isikutele). Kolmanda isiku nimele on kaubamärk
*+kuju registreeritud Eestis 03.02.1994 klassis 4 loetletud kaupade tähistamiseks - nafta- ja
naftaproduktid, k.a kütte-, määrde- ja tehnilised õlid, konsistentsed määrdeained, petrooleum
jne.
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on asjas nr 2-3/549/2003 asunud seisukohale, et
seadusandja on KaMS § 8 lg 1 p-s 10 pidanud silmas üksnes kaubamärgi reproduktsiooni
identsust ning kauba/teenuse klassi identsus ei mängi mingit rolli. Käesoleval juhul on
kolmanda isiku ja kaebaja kombineeritud kaubamärgid *+kuju identsed KaMS § 8 lg 1 p 10
mõttes.
2-3/197/05
4(8)
Kaubamärk *+kuju on registreeritud kolmanda isiku nimele Beneluxi maades 29.12.1971
registreerimisnumbri all 0103034 klassis 1 (naftast saadud kaubad, mis kuuluvad sellesse
klassi, autode hooldamiseks mõeldud kaubad, mis kuuluvad sellesse klassi) ja klassis 4 (nafta ja
naftaderivaadid, mis kuuluvad sellesse klassi, eelkõige mootorikütused, diislikütus, kütteõlid,
autobensiin ja kütused; tööstuslikud õlid ja rasvad, autode hooldamiseks mõeldud kaubad, mis
kuuluvad sellesse klassi) ning kolmas isik kasutab seda märki Hollandis, Belgias ja
Luksemburgis. Kaubamärgi kasutamise õiguse on vastavate lepingute alusel omandanud
Hispaania, Portugali ja USA firmad. Kolmas isik kasutab kaubamärki nafta- ja naftaproduktide,
k.a. kütte- ja määrdeõlide vahendajate kaudu turustamisel, müümisel ja samuti spordiürituste
sponsoreerimisel. Kaubamärgi *+kuju kasutamist Belgias, Luksemburgis ja Hollandis
tõendavad järgmised dokumendid: 1) väljavõte * BV (GOB), (kantud Beneluxi
kaubamärgiregistrisse * Ltd litsentsiaadina) ja Belgia äriühingu * vahel 08.10.1999 sõlmitud
litsentsilepingust, mille kohaselt GOB lubab * ja annab talle ainulitsentsi kasutada „*“ tähistusi
Vastastikuse Huvi Piirkonnas tanklatel ja nende juurde kuuluvatel kauplustel, kütuse
kohaletoimetamisel tanklasse, kütuse kohaletoimetamisel jaemüüjatele ning lõpptarbijatele; 2)
väljavõte * Ges.M.B.H. (GOM), kolmanda isiku (GILL) ja * BV (GON) vahel 01.10.1996
sõlmitud kaubamärgi litsentsilepingust, mille kohaselt GILL on GOM sidusettevõte ning
rahvusvaheliselt tuntud kui naftakaupade ja eritoodete tootja ja * kaubamärkide omanik ja
GILL lubab GON-l kasutada ja annab talle litsentsi * ja logo kasutamiseks ärinime osana
kirjadel ja kirjatarvetel ning lisaks lubab kasutada * kaubamärke seoses litsentseeritavate
toodete müügi, reklaami ja turustamisega Hollandis.
Asjas kogutud tõendid kinnitavad kaebaja pahausksus t kaubamärgi registreerimistaotluse
esitamise ajal. Kaubamärgi funktsioonist (KaMS § 4 lg 1) ja registreerimise eesmärgist (KaMS
§ 5) saab teha järelduse, et pahauskne on selline registreerimistaotlus, mille esitaja teadis teisele
isikule kuuluvast teises riigis registreeritud ja kasutusel olevast identsest kaubamärgist ning
taotlus on esitatud eesmärgiga saada enda omandusse teise isiku poolt välja töötatud ja
kasutusel olev kaubamärk. Sätte eesmärgiks on vältida teises riigis registreeritud kaubamärgi
maine või eristusvõime kahjustamist või olemasoleva kaubamärgi tuntuse või maine
ärakasutamist identse kaubamärgi registreerimise läbi Eestis.
Kaebaja pahausksust registreerimistaotluse esitamisel on kolmas isik põhjendanud sellega, et
kaebaja juhatuse ainuliige on rahvuselt hollandlane ja seal töötanud ja et Hollandis on ligemale
100 kütusetanklat ja müügikohta, mis on kõnealuse kaubamärgiga tähistatud ja kust on
võimalik osta *+kuju tähist kandvaid kaupu. Kaebaja põhikirjaliseks tegevuseks on
määrdeainete kaubanduslik vahendamine, seega on ta seotud naftasaaduste turustamisega.
Vaadeldaval tegevusalal tegutsemine nõuab teatavaid eelteadmisi maailma kütuseturu ja seal
osalejate kohta. Seetõttu ei ole mõeldav, et kaebaja ei teadnud kaubamärgitaotluse esitamisel
sellel alal üht suurimat ettevõtjat * Ltd ja tema ülemaailmselt kasutatavat kaubamärki. Neid
kolmanda isiku argumente ei ole kaebaja ümber lükanud. Asjas kogutud materjalidega on
tõendatud, et * AS oli teadlik kaubamärgi *+kuju kuulumisest kolmandale isikule. * AS
ainuisikuline juhatuse liige M. van G. on rahvuselt hollandlane ja on töötanud Hollandis,
Belgias ja 3 aastat USA-s. On välistatud, et ta ei olnud kaubamärgitaotluse esitamise hetkeks
näinud kõnealust kaubamärki Hollandis ja Belgias seonduvalt kütuste ja määrdeainetega, sh
kütusetanklatel ja et ta ei olnud teadlik kaubamärgi kuulumisest teisele isikule. Kolmanda isiku
viidatud * AS 2002 majandusaasta aruanne kinnitab kaebajal majandussuhete olemasolu
kolmanda isiku litsent sisaajaga.
Kaubamärk *+kuju on kõrge eristusvõimega ja selle juhuslik kopeeriv kordamine ei ole
tõenäoline. Kaebaja argumendid hoolsuskohustuse täitmisest ei ole veenvad. Asjakohatu on
kaebaja väide, et klassis 35 pole kaubamärki *+kuju kusagil registreeritud. Õige on kolmanda
isiku seisukoht, et kaupade ja teenuste liigitamine klassidesse on administratiivmeede ning ei
oma õiguslikku tähendust kaupade ja teenuste sarnasuse hindamisel. Ühes klassis võib olla
erinevaid kaupu/teenuseid ja sarnased kaubad/teenused võivad sisalduda erinevates klassides.
2-3/197/05
5(8)
Kaubamärgiotsingu tegemist üksnes ühe klassi piirides (s.o klassis 35) ei saa käesoleval juhul
lugeda piisavaks. Kolmanda isiku väitel sai enamuses Euroopa riikides kaubamärgi
registreerimine klassis 35 jae- ja hulgimüügiteenuste osas võimalikuks alles mõni aasta tagasi
ning põhjendatud on kolmanda isiku väide, et kaebaja pidi olema sellest teadlik. Eriti ebapiisav
on ühe klassi ulatuses piirdumine jae- ja hulgimüügiteenuste puhul, sest üldjuhul on ühe ja
sama kauba tootmine ja müük üksteisega kaasnevad tegevusalad (näiteks müüvad oma kaupu
oma kaubamärgi all ka Statoil, Shell jt).
KaMS § 8 lg 1 p 10 kohaldamisel tuleb kontrollida, kas identsete kaubamärkide kasutamine
kaubaklassides 1 ja 4 ning teenusklassis 35 looks sellise tõenäolise ohu, et tarbijad satuvad
eksitusse kaubamärgiga tähistatud toote päritolu suhtes ning tekib segiajamise võimalus teenuse
pakkuja ja kauba valmistaja osas. Selline oht on eelkõige olemas identsete kaubamärkidega
tähistatud sarnaste kaupade ja teenuste osas. Spetsiifiliste teenuste puhul, nagu on käesoleval
juhul naftatooted ja nende müük, võib lugeda teenust ja kaupa sarnasteks ning naftatoodete
müügi ja identse kaubamärgiga tähistatud naftatoodete puhul on segiajamine tarbija poolt
tõenäoline. Seega annavad asjas kogutud tõendid alust kahtluseks, et kaebaja esitas taotluse
kaubamärgi *+kuju registreerimiseks muul eesmärgil, kui sooviga eristada oma pakutavaid
teenuseid teiste isikute kaupadest või teenustest.
Kaebaja kohtuk ulud koosnevad õigusabikulust 8 737 kr, riigilõivust 10 kr, kaubamärgi *+kuju
Hispaaniast ja Portugalist registriväljavõtete hankimisega seotud kuludest 25 799 kr ning
viimaste tõlkimisega seotud kuludest 1 665 kr. Kaebaja taotlus dokumentaalsete tõendite
väljanõudmise ja nende tõlkimisega seotud kulutuste (25 799 kr + 1 665 kr) hüvitamise osas
jääb rahuldamata, sest nende dokumentide esitamiseks puudus vajadus. Ülejäänud kohtukulud
(10 kr + 8 737 kr) tuleb hüvitada proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga, so 50% ulatuses.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
* AS apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus osaliselt ja teha tühistatud osas uus
otsus, millega rahuldada kaebus täies ulatuses, samuti mõista kaebaja kasuks välja kõik tema
kantud kohtukulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
Tõendamist ei ole leidnud kolmanda isiku poolt kaubamärgi *+kuju kasutamine KaMS § 8 lg 1
p 10 tähenduses ega kaebaja pahausksus kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel. Esimese
astme kohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Litsentsilepingute sõlmimist ei saa käsitada
kaubamärgi kasutamisena. Tegevuste, mida loetakse kaubamärgi kasutamiseks, ammendav
loetelu on antud KaMS § 5 lg-s 3 ning litsentsilepinguid selles nimetatud ei ole. Samuti ei
nähtu kohtuotsuse märgitud litsentsilepingutest kaubamärgi *+kuju tegelikku ja ulatuslikku
kasutamist Beneluxi maades enne 25.09.2000.
Asjas kogutud tõendid ei kinnita kohtu järeldust, mille kohaselt teadis kaebaja
kaubamärgitaotluse esitamisel * Ltd-le kuuluvast kaubamärgist *+kuju. Esitatud ei ole
tõendeid, millest nähtuks, et kaubamärk oli Beneluxi maades ulatuslikult kasutusel viisil, mis
võimaldanuks kaebaja seaduslikul esindajal kaubamärgi kasutamisest teadlikuks saada.
Kohtuotsuses märgitud majandusaruanne tõendab kaebajal 2002.aastal võlasuhte olemasolu
äriühinguga *, kuid mitte enamat.
Apellandi poolt kohtule esitatud dokumentidest (Portugali ja Hispaania kaubamärgiregistri
väljavõtted, Kanada Tööstusomandi Ameti kaubamärgi andmebaasi väljatrükk, USA Patendija
Kaubamärgiameti elektroonilise otsingusüsteemi väljatrükk) nähtub, et taotletava
kaubamärgiga identsed ja äravahetamiseni sarnased kaubamärgid on registreeritud * de S.A.
nimele Portugalis klassis 4 (na fta, kütteõli jne), klassis 37 (teenindusjaamade jne tähistamiseks)
ning Hispaanias klassis 4 (petrooleum, kütteõli jne), klassis 35 (teenindusjaamades müügiks
pakutavate toodete ja seadiste vahendusteenuse tähistamiseks jne) ja klassis 39 (naftat
sisaldavate toodete hoiustamine, transport jne). Kanadas kuulub taotletav kaubamärk * Ltd-le ja
USA-s * USA Inc. Corporation` ile. Seega kasutavad taotletava kaubamärgiga identset või
2-3/197/05
6(8)
sarnast kujundust mitmed erinevad äriühingud erinevate teenuste ja kaupade tähistamiseks.
Põhjendamatu on halduskohtu eeldus, et apellandi seaduslik esindaja pidi olema teadlik * Ltdle
kuuluvast kaubamärgist Beneluxi maades. Väär on kohtu seisukoht, et kaubamärgi
kasutamise õiguse on vastavate lepingute alusel omandanud Hispaanias, Portugalis ja USA-s
asuvad firmad.
Beneluxi maades kaubamärgi registreering ei anna selle omanikule õigust nõuda Eestis
identsete või sarnaste kaubamärkide kasutamise lõpetamist ega identsete või sarnaste
kaubamärkide registreerimisest keeldumist. KaMS eesmärgiks ei ole tagada Beneluxi
kaubamärgi eristusvõime säilimine Eestis, mistõttu eristusvõime kahjustamine ei saa olla
määravaks KaMS § 8 lg 1 p 10 kohaldamisel. Asjas kogutud materjalidega ei ole tõendamist
leidnud, et Eesti tarbija oleks olnud teadlik kolmandale isikule Beneluxi maades kuuluvast
kaubamärgist ja *-kontsernist või selle mainest ning seostaks selle kaub amärgi all pakutavat
kaupa *-kontserniga. Tarbijale tundmatu Beneluxi kaubamärgiga sarnase kaubamärgi
kasutamine ei anna selle omanikule Eestis eeliseid teenuste müügil võrreldes teiste teenuse
pakkujatega.
Kaebaja on üles näidanud hoolsuskohustust, kontrollinud võimalike varasemate õiguste
olemasolu Eestis, mis võiksid olla takistuseks taotletava kaubamärgi registreerimisele ega
tuvastanud selliseid takistusi.
Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kaebaja taotluse dokumentaalsete tõendite
hankimisega seotud kulutuste 27 464 kr hüvitamiseks. Osade riikide puhul ei olnud
kaubamärgiregistri andmed Interneti teel kättesaadavad, mistõttu oli kaebaja sunnitud esitama
Portugali ja Hispaania puhul järelpärimise kohalikule patendivolinikule, kes edastas selle
sealsele ametile. Kaebaja esitas need dokumendid lükkamaks ümber väidet nagu kuuluks
ainuõigus taotletava kaubamärgiga sarnasele tähisele teistes riikides üksnes * Ltd-le.
Vastustaja apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta.
Kolmanda isiku poolt kaubamärgi *+disain kasutamine Beneluxi maades on asjas kogutud
materjalidega piisavalt tõendatud. KaMS § 8 lg 1 p 10 kohaldamise puhul on tegemist erandiga
territoriaalsusprintsiibist, kuid see on põhjendatud ja vajalik, sest samuti nagu autoriõigus ei
teki plagiaatorile ja õigus patendile le iutise autorsuse omastanud isikul, ei saa ka
kaubamärgiomaniku õigus tekkida isikule, kes kasutab ebaausalt ära teise isiku loodud
mittevaralist kaubanduskapitali. Väärtusliku kaubamärgi registreerimine oma nimele võimaldab
apellandil lähemas või kaugemas perspektiivis saada arvestatavat varalist kasu (kas kaubamärki
müües või selle kasutamise eest kahjutasu nõudes, rääkimata võimalustest mainet ja
eristusvõimet ära kasutada), mis ei rajane apellandi intellektuaalsel pingutusel, vaid
territoriaalsusprintsiibi kuritarvitamisel. Ekslik on küll halduskohtu nending, justkui lähtuks
kõik * kaubamärgi kasutajad kolmanda isiku litsentsist, kuid õige on kohtu eeldus, et apellandi
asutaja oli kokku puutunud kolmanda isiku kaubamärgiga just nimelt Beneluxi maades.
Kohtuotsus on õige ka kohtukulude jagamise osas.
Kolmanda isiku vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
Vastuväidete kohaselt on kohus õigesti lugenud piisavateks kaubamärgi kasutamist näitavateks
tõenditeks 1996. ja 1999.aastatel sõlmitud litsentsilepingud. Kohus on ka õigesti lugenud * AS
kaubamärgitaotluse esitamise pahauskseks. Arusaamatuks jääb, kuidas tõendab * AS
heausksust asjaolu, et USA-s, Hispaanias ja Portugalis ei ole kaubamärk *+kuju registreeritud
kolmanda isiku nimele. Nimetatud riikides on kaubamärgiomanikud (Chevron USA, Inc;
SAEL, S.A.) omandanud õigused seaduslikul alusel. Kaebaja on küll vihjanud oma võimalikele
sidemetele ja koostööle ühe teise riigi kaubamärgiomanikuga, kuid see ei saa olla seaduslikuks
aluseks kaubamärgi *+kuju ainuõiguse omandamiseks, kuna Eesti suhtes on ainuõigus sellele
märgile kolmandal isikul ning seda ainuõigust SAEL ja Chevron aktsepteerivad. Kaebaja väited
hoolsuskohustuse täitmise kohta ei ole asjakohased ega tõenda taotluse heauskset esitamist.
2-3/197/05
7(8)
Õige ei ole kaebaja väide, et tal puudus võimalus saada teada kaubamärgi *+kuju olemasolust
ja registreerimisest. Kaubamärgiregistreering nr 07765 oli Eestis ametlikult avaldatud Eesti
Kaubamärgilehes. Samuti on avalik Patendiameti andmebaas Internetis, kust iga isik võib saada
vajalikku teavet teda huvitavate märkide kohta. Kaubamärk *+kuju on Beneluxi riikides ja
Eestis registreeritud samasugusena, mistõttu on nende eristusvõime sama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust esimese astme kohtu otsuse tühistamiseks.
Apellatsioonimenetluses vaieldakse selle üle, kas esines KaMS § 8 lg 1 p 10 sätestatud alus
kaebaja poolt esitatud kaubamärgi *+kuju registreerimistaotluse rahuldamata jätmiseks.
Tulenevalt HKMS §-st 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme
kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud
vastuväidete piires. Menetlusnormide rikkumist, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise,
ringkonnakohus ei tuvastanud.
KaMS § 8 lg 1 p 10 (kuni 01.05.2004 kehtinud redaktsioonis) on suhteline kaubamärgi
registreerimisest keeldumise alus, mille kohaldamiseks peab olema tõendatud registreeritava
kaubamärgi identsus teises riigis registreeritud ja seal kasutusel oleva kaubamärgiga ning
registreerimistaotluse esitamine pahauskselt. Vaidlust ei ole selle üle, et kaubamärk *+kuju on
registreeritud kolmanda isiku nimele Beneluxi maades. Apellant ei vaidlusta ka esimese astme
kohtu järeldust, mille kohaselt on vaidlusalused kaubamärgid identsed. Vaidlus käib selle üle,
kas kolmas isik kasutas kõnealust kaubamärki Beneluxi riikides ja kas kaebaja on esitanud
registreerimistaotluse pahauskselt. Ringkonnakohtu hinnangul on esimese astme kohus asjas
kogutud tõendeid kogumis hinnates järeldanud õigesti, et kolmas isik kasutas kaubamärki
*+kuju Beneluxi riikides ning et kaebaja käitumist identse kaubamärgi registreerimistaotluse
esitamisel saab hinnata paha uskseks.
Ringkonnakohus ei jaga apellandi seisukohta, mille kohaselt litsentsilepingute sõlmimine ei ole
kaubamärgi kasutamine KaMS § 8 lg 1 p 10 tähenduses. Apellant on jätnud tähelepanuta
KaMS § 18 lg 2, mis võrdsustab kaubamärgilitsentsi andmist kaubamärgi kasutamisega.
Kohtumenetlustes on selgitatud, et kaubamärgi algseks omanikuks oli *, mis tekkis 1901.aastal
alguse saanud J. M. * Company laiendusena 1907.aastal ja mis XX sajandi keskelt alates
jagunes ja ühines teiste ettevõtetega. Kolmas isik on kohtumenetlustes ka selgitanud, mil viisil
omandasid seadusliku õiguse (loovutamine, müümine) kõnealusele kaubamärgile kaebaja
nimetatud äriühingud USA-s, Hispaanias, Portugalis jne. Apellatsioonkaebuses on vihjatud
apellandi võimalikele sidemetele ja koostööle teise riigi kaubamärgiomanikuga, kuid
ärisaladuse hoidmise põhjendusega on jäetud konkretiseerimata nii riik kui ka kaubamärgi
omanik. Asjas esitatud materjalid ei kinnita kaebaja seost kolmanda isikuga ega temaga
samasse kontserni kuuluvate äriühingutega. Oma väitega tõdeb aga apellant sisuliselt, et
tegemist ei olnud kaubamärkide juhusliku identsusega ning et ta teadis vaidlusaluse
kaubamärgi kuulumisest teisele isikule.
KaMS § 8 lg 1 p 10 eesmärgiks on, et ei kahjustataks neid KaMS-st tulenevaid õigusi, mis
kaubamärgiomanikul juba olemas on ning õige on vastustaja seisukoht, et pahausksuse (KaMS
§ 8 lg 1 p 10 tähenduses) sisuks on soov teenimatult teise isiku õiguste arvel kasu saada.
Esimese astme kohus on õigesti sedastanud, et KaMS § 8 lg 1 p 10 tähenduses saab lugeda
pahauskseks sellist registreerimistaotlust, mille esitaja teadis teisele isikule kuuluvast teises
riigis registreeritud ja kasutusel olevast identsest kaubamärgist ning taotlus on esitatud
eesmärgiga saada enda omandusse teise isiku poolt välja töötatud ja kasutusel olev kaubamärk.
Esimese astme kohus on kaebaja pahausksust piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohus
nõustub nende põhjendustega.
2-3/197/05
8(8)
Kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel oli saavutada apellatsioonikomisjoni otsuse tühistamine
ja Patendiameti otsuse, millega kaubamärk *+kuju kaebaja nimele registreeriti, jõusse jätmine.
Kohus jättis kaebuse peamises osas rahuldamata, sest apellatsioonikomisjoni otsuse tühistamine
KaMS § 8 lg 1 p 4 ebaõiget kohaldamist käsitletavas osas kaebajat eesmärgini ei vii. Kuna
vastustaja ei ole kohtuotsust apelleerinud, ei ole ringkonnakohtul alust esimese astme
kohtukulude jaotust muuta.
Kohtunikud Lauri Madise Ivo Pilving Silvia Truman
