PROGRAMM "LÕUNAEESTI KEEL JA KULTUUR" 2000-2004
1. SISSEJUHATUS
Iga kultuur on seotud keelega. Eesti kultuuri kohta võib öelda, et see on olemas niivõrd, kuivõrd on olemas eesti keel. Eesti keel ja kultuur ei ole ühtset algupära, need põhinevad põhjaeesti ja lõunaeesti komponentidel. Lõunaeesti keele hääbumine toob paratamatult kaasa ka meie ühiskeele vaesumise. Lõunaeesti keelt ja kultuuri tuleb seega arendada mitte ainult Lõuna-Eesti enese pärast, see on samavõrra oluline kogu eesti rahvale ning laiemaltki. Veel paarsada aastat tagasi käibisid praegusel Eesti maa-alal kõrvuti kaks keelt - põhjaeesti ja lõunaeesti. Mõlemas keeles trükiti raamatuid, anti kooliharidust, peeti jumalateenistusi ning aeti avalikke asju. Lõunaeesti kirjakeel kadus laiemast käibest eelmise sajandi teisel poolel. Veel käesoleva sajandi alguses pidas mõni konservatiivsem pastor teenistust lõunaeesti keeles. Pärast seda jäi lõunaeesti keel peamiselt suuliseks kõnekeeleks, kirjasõnas kasutasid murdekeelt veel luuletajad, avalikke funktsioone tal enam polnud. On mõistetav, et nii ärkamisajal kui ka hilisemal omariikluse ülesehitamise perioodil saadi lähtuda vaid tolleaegsest rahvusriikluse arusaamast, mille kohaselt mistahes keeleline või kultuuriline paljusus ohustanuks rahvusliku terviklikkuse ideed. Tänapäeval on valdavaks saanud teistsugused arusaamad. Tänapäeva Euroopas on vähemuskeelte ja murrete kaitse, säilitamine, arendamine ja õpetamine vägagi prestiižne tegevus (vt Lisa 1: "Ülevaade Euroopa Liidu liikmesriikide vähemkasutatud keeltest" ja Lisa 2: "Euroopa Liidu väikekeelte kasutamine"). Ei ole juhus, et näiteks katalaani keele taassünd, iirlaste rahvusliku eneseteadvuse tõus või ka soomlaste viimase aja "murdebuum" on aset leidnud pärast nende riikide lähenemist Euroopa Liidule ning integreerumist üleeuroopalistesse struktuuridesse. Traditsiooniline rahvusriiklus põhimõttel "üks riik, üks rahvas, üks keel" on ühinevas Euroopas asendumas tunduvalt tolerantsema suhtumisega. Paraku hakatakse liigagi tihti traditsioonilistele püsiväärtustele tähelepanu pöörama alles siis, kui need on juba hääbumas või hoopiski kadunud. Võib meelde tuletada näiteks kelti päritolu korne Ühendatud Kuningriigis; kornid asusid oma keelt taastama alles pärast seda, kui see oli juba paarsada aastat igapäevasest kõnepruugist kadunud. Kuigi tänapäeva Eestis ei toimu enam otsest murdekeele vaenamist, ei saa lõunaeesti keel püsida Eesti enamuskeele mõjuväljas ilma spetsiaalse toetava tegevuseta. Lõunaeesti keele Mulgi, Tartu, Võru ja Setu murretest (edaspidi ka: mulgi, tartu, võru ja setu keel) on tänaseks kõige paremini säilinud võru ja setu keel, viimasedki eelkõige maapiirkondades. Ühelt poolt võib vaid imetleda võru ja setu keele elujõudu, mis ilma ametliku tunnustuseta, ilma koolihariduseta, ilma trükisõna ja massimeediata ning sellest tulenevalt äärmiselt piiratud kasutusfunktsioonides on suutnud tänaseni püsida. Teisest küljest on selge, et seniste suundumuste jätkudes on ka võrukeste ja setude keel mõne inimpõlve jooksul määratud hääbumisele. Tänapäeva ühiskonnas ei saa ükski keel või murre eksisteerida vaid suulises kasutuses ilma omakeelse kirjavarata, ajakirjanduseta, koolihariduseta. Et säilitada ka tulevastele põlvedele murdekeele rikkusi, samuti sellel murdekeelel baseeruvat kultuurilist mitmekesisust, tuleb seda riiklikul tasemel kaitsta, toetada ja arendada. Lõuna-Eesti all mõistetakse käesolevas programmis ajaloolist lõunaeesti keeleala: ajaloolist Mulgimaad (Halliste, Paistu, Karksi, Tarvastu ja Helme kihelkonnad), Tartumaad (Rannu, Puhja, Nõo, Rõngu, Sangaste, Otepää, Tartu-Maarja, Kambja ja Võnnu kihelkonnad), Võrumaad (Urvaste, Karula, Hargla, Kanepi, Põlva, Räpina, Rõuge ja Vastseliina kihelkonnad) ning Setumaad (lõunaeesti keeleala teisel pool omaaegset Pihkva kubermangu piiri). Kui muu Lõuna-Eesti erineb Põhja-Eestist ennekõike keeleliselt, siis setude puhul on tegemist ka olulise kultuurilise erinevusega, mis nõuab erilist tähelepanu ja kaitset. See kehtib setude asuala suhtes nii siin- kui sealpool Eesti Vabariigi administratiivpiiri. Võru Instituudi poolt kolmes Kagu-Eesti maakonnas läbi viidud uuringu "Kagueestlase kombed, keel, identiteet 1998. aastal" tulemuste põhjal kõneleb ajaloolisel Võrumaal kohalikku keelt pidevalt 42,1% ja vahetevahel 45,3%, kunagi ei kõnele võru keelt 10.1% küsitletutest. Kohaliku keele püsimist ja alleshoidmist peab vajalikuks 90,3%, selle vastu on 0,8% vastanutest. 81,5% küsitletutest soovib, et nende lapsed saaksid koolis õppida kohalikku keelt, omakeelseid raadio- ja telesaateid peab vajalikuks 74%, kohaliku keele kasutamist ajalehtedes 77,2% küsitletutest. Nimetatud uuring hõlmas ajaloolise Võrumaa praegusi elanikke vanuses 25-64 aastat, sõltumata nende päritolust ja põlisusest. 2. SENINE TEGEVUS JA PROGRAMMI EESMÄRGID Riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur" (edaspidi: programm) eesmärgiks on Lõuna-Eesti keelelise ja kultuurilise eripära säilitamine. Programmi prioriteetideks on kaasa aidata keelelise ja kultuurilise keskkonna taastamisele, lõunaeesti keele kasutussfääri laiendamisele, Lõuna-Eesti noorte identifitseerumisele oma keele ja kultuuri kandjatena, lõunaeesti kultuuri suurema avatuse saavutamisele ning selle kaudu Lõuna-Eesti kui omanäolise keelelise ja kultuurilise regiooni väärtustamisele nii lõunaeestlaste eneste kui teiste jaoks. Seega on käesolev programm oluliseks osaks riiklikust regionaalpoliitikast ning avaldab pikemas perspektiivis soodsat mõju noorte ja haritud inimeste jäämisele kodukanti, ettevõtluskeskkonna parandamisele, tööhõivele jne. Programmis käsitletav temaatika on jagatud neljaks suuremaks valdkonnaks: teadusuuringud, kooliharidus, ajakirjandus ja tänapäeva kultuur. Riikliku poliitika rakendamist vähemkasutatud keele suhtes näitavad peamiselt omakeelse meedia ning koolihariduse olemasolu ja tase. Euroopa Liidu liikmesriikide puhul (vt Lisa 2) võib näha, et eraldi teemana käsitletakse seal ka keele kasutamist riikliku ja kohaliku asjaajamiskeelena. Eesti oludes saab selles valdkonnas rääkida praegu üksnes kohanimedest, mis ametlikus kasutuses käibivad Lõuna-Eestis valdavalt põhjaeestistatud kujul. Vaid mõned Lõuna-Eesti omavalitsused on viimasel ajal võtnud ametlikku kasutusse algupärased lõunaeesti nimekujud. Eesmärgiks tuleb seada lõunaeestiliste rahvapäraste nimekujude ametlik kasutuselevõtt kogu Lõuna-Eestis, kasutades selleks mitmesuguseid halduslikke ja seadusandlikke abinõusid. Kui Eesti riigis hakatakse tõsisemalt tegelema halduspiiride muutmisega, tuleb haldusüksuste ümberkujundamisel silmas pidada ka ajalooliselt välja kujunenud keelelisi ja kultuurilisi regioone ja nende piire. Kuigi programmis peetakse silmas kõiki lõunaeesti keele murdeid ning püstitatud eesmärgid hõlmavad kogu lõunaeesti keeleala, on peamine tähelepanu pööratud siiski võrukestele ja setudele. Esiteks on võru ja setu keel tänapäeval paremini säilinud ning teiseks on nende keelte ja kultuuride püsimiseks juba tehtud teataval määral eeltööd. Kui mõnes osas, näiteks teadusuuringud või tänapäeva kultuur, on programm kohe rakendatav kogu lõunaeesti keelealal, siis koolihariduse osas peetakse silmas eelkõige ajaloolist Võru- ja Setumaad. Mulgi ja tartu keele alale saab vastav tegevus laieneda järk-järgult ja aja jooksul. Edaspidises tekstis tuuakse eraldi välja, kas kavandatavad abinõud on suunatud kogu Lõuna-Eestile või ainult osale sellest. 2.1. TEADUSUURINGUD Lõunaeesti keele ja kultuuri säilitamiseks ja arendamiseks efektiivsete teede leidmine eeldab probleemi teaduslikku käsitlemist, mis vajab omakorda lõunaeesti keele ja kultuuri uuringute abil saadud objektiivset informatsiooni. Seni on lõunaeesti keelt ja kultuuri uuritud ebaloomulikult vähe, enamik tehtud uurimusi jääb eraldiseisvateks üksiktöödeks. Iseloomuliku näitena võib esitada lõunaeesti keele vähese uurituse. Kuigi lõunaeesti keelt on mitmete maade teadlaste poolt (P. Sammallahti, G. Décsy, T.-R. Viitso jt) peetud üheks vanimaks ja omapärasemaks läänemeresoome keeleks, puuduvad tänini lõunaeesti keele sõnaraamat, häälikulugu, grammatika jt keelest ülevaate saamiseks hädavajalikud teosed, mis kõik on näiteks olemas lõunaeesti keelega sageli võrreldud liivi keele kohta. Lõunaeesti keele käsitlemine eesti keele ühe peamurdena on eesti ühiskonna kujunemislugu arvestades mõistetav, kuid sellega ei saa põhjendada lõunaeesti keele ja kultuuri ebapiisavat uurimist. Senisest suurema tähelepanu pööramine lõunaeesti keele ja kultuuri uurimisele näitab Eesti ühiskonna traditsioonilise, loomuliku pluraalsuse teadvustamist, eesti rahvusliku identiteedi tugevnemist, avardumist ja euroopalikustumist. Teadusuuringud võimaldavad välja selgitada lõunaeesti keele ja kultuuri ajaloolised kujunemisteed ja omapära allikad, aga ka praeguse olukorra, lõunaeestlaste keelelise käitumise, mentaliteedi ja argikultuuri iseloomulikud jooned. Sotsioloogilised ja sotsiolingvistilised uurimused annavad ülevaate lõunaeestlaste keelehoiakutest ja väärtushinnangutest. Teadusuuringud aitavad samuti otseselt säilitada lõunaeesti keele ja kultuuri mälestusmärke nende talletamise, teadusliku kirjeldamise ja kasutatavaks tegemise teel. Uurimistulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemine aitab kaasa lõunaeesti keelelise ja kultuurilise identiteedi püsimisele. Euroopa Liidu regionaalkeelte ja -kultuuride uurimisprogrammide suunitlusega ja metodoloogiliste alustega arvestamine lõunaeesti keele ja kultuuri uurimisel aitab edaspidi kergemini kohandada Eesti riigi regionaalpoliitikat Euroopa Liidu nõudmistega. 2.2. KOOLIHARIDUS Enamuskeele mõjuväljas ei ole tänapäeval võimalik vähemuskeele pikaajaline säilimine ilma koolihariduse abita. Eesmärgiks on luua hariduspoliitiliste abinõude süsteem, mis aitaks kaasa lõunaeesti keele säilimisele ja arenemisele. See süsteem peab tagama vajaliku tegevuse nii alushariduse (lasteaed), üldhariduse (põhikool ja gümnaasium) kui seda toetava ja võimaldava kõrgkooliõpetuse tasandil. Võru keele õpetamisega alustati 1994. aastal Võru I Põhikoolis. 1995. a õpetati võru keelt vabaainena Antsla Keskkooli 10. klassis. 1997. a korraldati aabitsaeksperiment kuues ajaloolise Võrumaa koolis, kus toimusid võru keele tunnid aabitsa käsikirja alusel. Eesmärgiks oli kontrollida aabitsa kasutatavust praktilises õppetöös. Alates 1998.-1999. õppeaastast õpetatakse võru keelt algklassides ringitunnina (1 tund nädalas) 13 ajaloolise Võrumaa ja Setumaa koolis, millest 11 kooli asub praeguses Võru maakonnas ja 2 Põlva maakonnas. 1999.-2000. õppeaastal laieneb õppetegevus veelgi. Setumaal on olemas teatav kogemus pärimuskultuuri õpetamisel. Kõrgkoolidest on võru keelt eraldi ainena õpetatud alates 1996. aastast Tartu Ülikoolis, 1998. aastal alustati võru keele õpetamist ka Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Setu keeles loetav erikursus "Setu traditsioon" kuulub Tartu Ülikooli folkloristide õppekavasse alates 1992. aastast. Huvi võru keele õpetamise vastu on tundnud Viljandi Kultuurikolledž. Õppekirjandusest on praeguseks välja antud koolilugemik "Võrokõstõ lugõmise raamat" (1993), sama raamatu täiendatud trükina "Võrokiilne lugõmik" (1996), Võro Seltsi VKKF ja Võru Instituudi ühistööna valminud võrukeelne aabits "ABC-kiräoppus" (1998), ilmumas on laulik Võrumaa rahvalauludest. Õpetajatele on korraldatud õppepäevi ja pikemaid mitmepäevaseid kursusi (nn Kaika ülikooli süküs-, talvõ- ja keväjäoppus), kus on käsitletud ajaloolise Võrumaa kultuuri- ja ajalugu, rahvaluulet, võru kirjandust, võru keele kujunemist jms. Programmi lähemaks eesmärgiks on kogu ajaloolise Võru- ja Setumaa koolidesse sisse viia minimaalsel tasemel kohaliku keele ja kultuuri õpetus, samuti käsitleda seda temaatikat põhjalikumalt teiste ainete õpetamisel (muusikaõpetus, käsitöö, ajalugu jm). Kaugemaks eesmärgiks on keeleõpetuse mahu suurendamine, lisaks sellele ka mõne muu aine õpetamine kohalikus keeles. Ajaloolise Mulgi- ja Tartumaa koolides saab alustada kodukoha keele ja kultuuriloo tutvustamisega teiste õppeainete raames, pöörates erilist tähelepanu mulgi- ja tartukeelsele kirjandusele. Lisaks kohaliku keele ja kultuuri õpetamisele Lõuna-Eestis on vaja tutvustada lõunaeesti keelt ja kultuuri kogu Eestis üleriigilise haridussüsteemi kaudu (õpikud, ainekavad jm). Nimetatud tegevuse tulemusena paranevad Lõuna-Eesti õpilaste teadmised oma kodupaiga keelest ja kultuuriloost, kasvab nende austus eelmiste põlvkondade kogemuse vastu, eneseusk ning vastutustunne kodupaiga tuleviku suhtes. Ühtlasi suurenevad lõunaeesti keele säilimise võimalused selle ajaloolisel kasutusalal ning paranevad Eesti teiste regioonide õpilaste teadmised kodumaa keelelisest mitmekesisusest. 2.3. AJAKIRJANDUS Kaasaegses infoühiskonnas kujundab ajakirjandus paljuski inimeste suhtumised ja arusaamad ning määrab tegelikult suures osas kogu keele- ja kultuurikeskkonna. Seetõttu ei saa massikommunikatsiooni ajastul vähemuskeel või murre säilida ega areneda, kui selle kõnelejat igapäevaselt ümbritsev informatsioon on valdavalt teiskeelne. Eriti kehtib see elektroonilise meedia kohta, mille võime mõjutada inimese keelelist ja kultuurilist käitumist ületab oluliselt trükiajakirjanduse oma. Samal ajal on trükiajakirjandusel televisiooni, raadio ja internetimeediaga võrreldes märksa kestvam väärtus ning ta jõuab ka selle osani rahvast, kellel pole juurdepääsu moodsatele massikommunikatsioonivahenditele. Seni on lõunaeesti keele roll ajakirjanduses olnud küllaltki tagasihoidlik. Kohalikku keelt on aeg-ajalt kasutatud maakonnalehtede tasemel. Tihtipeale vigase keelekasutuse eesmärgiks on olnud eelkõige naljategemine. Sellega kujundati arusaama, et lõunaeesti keele kõneleja on paremal juhul lihtsameelne ja naljakas inimene, halvemal juhul päris alaarenenud. Koos võru liikumise tekkimisega on tänapäeval hakatud võru keelt trükisõnas kasutama ka tõsistest asjadest rääkimisel, kuid omakeelse trükisõna maht on seni jäänud äärmiselt tagasihoidlikuks. Oma osa selles on ka võrukeste ja setude omakeelse lugemis- ja kirjutamisharjumuse puudumisel, samuti pikka aega väldanud vaidlustel võru õigekirja üle. Praegu lõunaeestikeelset trükiajakirjandust praktiliselt pole. Võib küll rääkida üksikutest lõunaeestikeelsetest artiklitest ajalehtedes-ajakirjades (näiteks riigi toetusel kord kuus ilmuv ajaleht "Setomaa"), mitte aga lõunaeestikeelsetest perioodilistest väljaannetest. Esile tõsta tuleb omaaegset kohalikku "Võru Raadiot", mis aastatel 1991-1993 edastas edukalt võrukeelseid saateid. Kahjuks lõppes see eksperiment kohaliku raadio muutmisel kommertsettevõtteks. Praegu saab rääkida vaid väga üksikutest ja harvadest võrukeelsetest raadio- ja telesaadest. Küll aga on igapäevaselt eetris Kagu-Raadio poolt edastatav setu tund. Kui tahetakse tõsiselt kõneleda lõunaeesti keele ja kultuuri säilitamisest ja arendamisest, peab pikemas perspektiivis võtma eesmärgiks omakeelse inforuumi väljakujundamise kõigis avaldumisvormides (kaasa arvatud internetiajakirjandus). Lähemaks eesmärgiks on lõunaeestikeelse (eelkõige võru ja setu) ajakirjanduse tekkimine nii trükitud kui elektroonilisel kujul, esialgu küll tagasihoidlikus mahus, arvestades piiratud materiaalset ja inimressurssi. Järgnevatel aastatel peaks trükiajakirjanduse ja elektroonilise meedia maht kindlasti suurenema ja seda nii kohalikul kui ka üle-eestilisel tasandil. Omakeelse ajakirjanduse tekkimine aitab olulisel määral kaasa lõunaeesti keelelise ja kultuurilise identiteedi püsimisele. 2.4. TÄNAPÄEVA KULTUUR Tänapäeva lõunaeesti kultuuri all tuleb mõista kohalikku kultuurielu kõige laiemas tähenduses, mis hõlmab nii tänapäeva kuuluvaid kultuurinähtusi kui ka tänapäeval viljeldavat pärimuskultuuri. Seejuures võib üks ja sama kultuurinähtus olla samaaegselt vaadeldav nii lõunaeestilises kui ka üle-eestilises või laiemas kontekstis. Piiramata lõunaeesti kultuuri kui niisugust ainult keelega seotud ilmingutega, on siin peamine tähelepanu pööratud siiski neile kultuurivaldkondadele, mis avalduvad keele kaudu. Näiteks lõunaeesti kujutavast ja rakenduskunstist saame kõnelda ennekõike nende kunstiilmingute puhul, mis seonduvad otseselt kas lõunaeesti traditsiooniga (käsitöö edasiarendused kaasaegses tarbekunstis) või teiste lõunaeesti kultuurivaldkondadega (raamatuillustratsioonid, teatrikostüümid, lavakujundused jne). Lõunaeesti kujutava kunsti üldisem määratlus jääb paratamatult väga tinglikuks ega ole kuigi lihtsalt defineeritav. Seetõttu nimetatud valdkondi eraldi esile ei tooda. · Lõunaeesti pärimuskultuur on üldrahvalikuna enim säilinud Setumaal (rahvalaulud, rahvarõivad, kombestik), mujal Lõuna-Eestis on elavat kultuuritraditsiooni niivõrd, kuivõrd on säilinud traditsioonilised kombed, tööoskused, suuline rahvapärimus.
· Tänapäeva kultuurinähtuste puhul tuleb ennekõike rääkida kirjandusest kui keelega kõige otsesemalt seotud kultuurivaldkonnast. Lõunaeestikeelsel kirjandusel on pikk ja järjepidev traditsioon alates omakeelse kunstkirjanduse tekkimisest (Käsu Hans, pastorid Roth ja Oldekop) ja lõpetades tänapäeva lõunaeestikeelse kirjandusega (Madis Kõiv, Mats Traat, Nikolai Baturin, Kauksi Ülle jt).
· Viimasel aastakümnel on kiiresti arenenud võrukeelne näitekunst, praeguseks võib "Vanemuise" teatris rääkida juba võrukeelsete näitlejate koolkonnast.
· Tänapäeva muusikas on võru keelt edukalt kasutanud ansambel "Ummamuudu", tõsisest muusikast on lõunaeestikeelne Veljo Tormise "Pikse litaania" (sõnad Ain Kaalep). Setu leelokoorid on edukalt osalenud tänapäeva teatri- ja muusikaprojektides.
· Eesti filmikunstis on kasutatud lõunaeesti keelt filmitegelasele kohaliku koloriidi lisamiseks (nt Aaberkukk Oskar Lutsu teoste ekraniseeringutes). Tõsisemalt on püütud kasutada tartu keelt filmis "Tants aurukatla ümber" (nt palve maaesäle). Lisaks sellele on lõunaeesti keelt ja kultuuri tutvustatud mitmetes etnograafilistes ja dokumentaalfilmides ("Setu pulm" jt). Omakeelse kultuuri arenemine tõstab oluliselt keele prestii?i ning aitab lõunaeestlastel harjuda omakeelse kultuurikeskkonnaga. Seejuures on eriti tähtis lastele ja noortele suunatud tegevus, mis omakorda on seostatav kooliharidusega. 3. TEGEVUSPLAAN 3.1. PROGRAMMI JUHTIMINE Programmi finantseeritakse riigieelarvest, programm rakendatakse alates 2000. eelarveaastast. Programmis nimetatud eesmärkide saavutamiseks on võimalik kasutada ka täiendavaid finantseerimisallikaid (nt Eesti Teadusfond, Eesti Kultuurkapital); riigipoolne toetus on eelduseks edaspidiseks lülitumiseks Euroopa Liidu vastavatesse programmidesse. Samuti saab programmi realiseerida riiklike institutsioonide ja riigieelarvest toetust saavate avalik-õiguslike juriidiliste isikute kaudu, nähes vastava tegevuse ette riiklikus tellimuses. Programmi juhib ja koordineerib Kultuuriministeeriumi juurde moodustatav programminõukogu, kuhu kuuluvad asjaomaste ministeeriumide ja ühiskondlike organisatsioonide esindajad. Nõukogu pädevusse kuulub:
· järgmise aasta tegevuskava ja eelarve detailne planeerimine;
· iga kalendriaasta alguses avaliku konkursi väljakuulutamine programmi eesmärkidega seotud projektide saamiseks;
· rahastamisküsimuste otsustamine vastavalt laekunud taotlustele programmi eelarve raames;
· vajadusel projektide algatamine ning nendele täitjate leidmiseks konkursside korraldamine;
· jooksva eelarve kuluartiklite korrigeerimine;
· programmi eesmärkide saavutamiseks vajaliku seadusandliku ja organisatsioonilise tegevuse algatamine ja koordineerimine;
· lõppeva aasta aruandluse koostamine.
3.2. PROGRAMMI TÄITMINE
3.2.1. TEADUSUURINGUD
Programm toetab erinevatel humanitaar- ja sotsiaalteaduste aladel läbi viidavaid uuringuid, mis aitavad täita programmi põhieesmärke, s.o lõunaeesti keele ja kultuuri säilitamist ja arendamist. Need teadusalad on:
· lingvistika;
· folkloristika, sh rahvausundi uurimine, etnomusikoloogia jms;
· kulturoloogia, kirjandus- ja kunstiteadus;
· ajalugu;
· arheoloogia ja antropoloogia;
· etnoloogia;
· sotsioloogia, sh sotsioloogilised regionaaluuringud. Lõunaeesti keele teadusliku uurimisega tegelevad Eesti teadus- ja arendusasutustest praegu Tartu Ülikool, Eesti Keele Instituut, Tallinna Pedagoogikaülikool ja Võru Instituut. Lõunaeesti kultuuri, rahvaluule ja ajaloo eri valdkondi puudutavaid teadusuuringuid tehakse lisaks eeltoodud asutustele veel Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Rahva Muuseumis, Ajaloo Instituudis jm. Neid asutusi tulebki pidada programmi teadusuuringute osa potensiaalseteks täitjateks. Programmiga toetatavad teadusuuringud jagunevad vastavalt teadusalade spetsiifikale ja programmi eesmärkide täitmise vajadustele kuude põhisuunda: Lõunaeesti keele (Võru, Setu, Tartu, Mulgi murde) teaduslik kirjeldamine ja analüüs.
Lõunaeesti keele ja kultuuri, s.h folkloristika, ajaloo jm elektroonilised andmebaasid.
Lõuna-Eesti sotsioloogilised ja sotsilingvistilised regionaaluuringud.
Lõuna-Eesti folkloori ning ajaloolise arengu uurimine.
Lõunaeesti kultuuri tänapäevaste väljundite humanitaarteaduslikud uuringud.
Lõuna-Eesti keele ja kultuuri suurteoste teaduslik publitseerimine. Lisaks teadusuuringutele eelkirjeldatud põhisuundades tuleb tagada lõunaeesti keele, folkloori ja kultuuri pidev õpetamine Tartu Ülikoolis, Tallinna Pedagoogikaülikoolis, Viljandi Kultuurikolledžis ja teistes kõrgkoolides, mis koolitavad tulevast Lõuna-Eesti haritlaskonda. On otstarbekas asutada eraldi lõunaeesti õppetool, mis interdistsiplinaarse akadeemilise uurimis- ja õpetusüksusena edendaks lõunaeesti keele ja kultuuri alast uurimistööd. 3.2.1.1. Lõunaeesti õppetooli asutamine Loodava õppetooli esmaülesandeks peab saama lõunaeesti keele ja kultuuri alaste teadusuuringute koordineerimine. Õppetool võimaldaks ka paremini seostada teaduslikku uurimistööd akadeemilise kõrghariduse andmisega. Sobiv oleks see õppetool luua tugevate akadeemiliste traditsioonidega ülikooli juurde, kus on mitmekülgne teaduslik potentsiaal programmis ette nähtud ülesannete täitmiseks. Väga head eeldused on selles osas Tartu Ülikoolil. 3.2.1.2. Lõunaeesti keele (Võru, Setu, Tartu, Mulgi murde) teaduslik kirjeldamine ja analüüs Esmatähtis on Võru (sh Setu) teadusliku grammatika koostamine. Grammatika peaks hõlmama kõiki keeletasandeid alates fonoloogiast ja lõpetades süntaksiga. Lisaks juba kogutud keeleainese analüüsile tuleb teha uusi murdeekspeditsioone andmete täpsustamiseks. Mulgi ja Tartu murde kirjeldamisel on eriti olulised fonoloogia- ja morfoloogianähtuste diakroonilised uuringud, aga ka sõnavara ülevaated. Ka nendel murdealadel on vaja teha täiendavaid välitöid, mille läbiviimisel saab rakendada Tartu Ülikooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli üliõpilasi. Omaette teemana vajab käsitlemist ajaloolise Tartu kirjakeele kujunemine ja omapära. Tulevikku suunduvalt on vaja uut lõunaeesti keelehoolet, nt oskussõnavara arendamist. Järgnevate põhisuundadega seondub vajadus uurida kohanimede rahvapärast kasutust Lõuna-Eesti alal, töötada välja põhimõtted kohalike nimetuste standardiseerimiseks ametliku kasutuse jaoks kaartidel jm. 3.2.1.3. Lõunaeesti keele ja kultuuri, sh folkloristika, ajaloo jm elektroonilised andmebaasid Vajalik on luua eri teadusalade elektroonilised infopangad, mis sisaldaksid allikmaterjali ja valminud uuringuid elektroonilisel kujul. Lõunaeesti keele andmebaasi võib arendada osana eesti murrete tekstikorpusest, eraldi on otstarbekas teha morfoloogia andmebaas, nagu seda on alustatud Eesti Keele Instituudis, ja kohanimede andmebaas, nagu seda on hakatud koostama Võru Instituudis. Lisaks automaatanalüüsi võimaldavatele keelekorpustele on vajalik luua Lõuna-Eesti arheoloogiamälestiste ja kohapärimuse andmebaasid, täiendada rahvaluulealaseid jt andmebaase ning koondada üldist teavet lõunaeesti keele ja kultuuri alaste uuringute kohta. 3.2.1.4. Lõuna-Eesti sotsioloogilised ja sotsiolingvistilised regionaaluuringud Lõunaeestlaste väärtushinnangute väljaselgitamiseks tuleb läbi viia sotsioloogilisi uuringuid. Toetuda saab siin Tartu Ülikooli ja Võru Instituudi varasemate uuringute kogemustele. Oluline on kogu lõunaeesti keele- ja kultuuriala tsoneeriv sotsioloogiline ja sotsiolingvistiline uurimine ning pikema ajaintervalliga (kooli)noorte longituuduuring. Nende kõrval on mõttekas teha väikesemahulisi arvamusuuringuid, näiteks meedia või kooliõpetuse kohta. Identiteediuuringud aitavad kindlaks teha Lõuna-Eesti ajalooliste hõimugruppide enesemääratlemise, ühtekuuluvuse ja eristumise tänapäeval. 3.2.1.5. Lõunaeesti folkloori ning ajaloolise arengu uurimine Lõunaeesti folkloori uurimisel on esmatähtsad klassikalised žanrid (regilaul, muistend, muinasjutt), mis on osalt veel säilinud elavas traditsioonis ning vajavad kiiret jäädvustamist heli- ning videoülesvõtetega. Oluline on rahvausundi dünaamika jälgimine ja kaasaegsete uskumuste ning kommete talletamine ja analüüs. Erilise tähelepanu alla tuleb võtta setu lokaaltraditsioon, sh laulupärimuse arengu fikseerimine. Süvendatud uurimist vajab Lõuna-Eesti omapärane muistendirepertuaar ning selle seosed naaberrahvaste folklooriga. Lõuna-Eesti ajaloolise kujunemise analüüs peaks sisaldama arheoloogia, ajaloo ja etnoloogia alaseid uuringuid. Arheoloogia meetoditega peaks jälgima Lõuna-Eesti asustuse kujunemist ning asustuspildi iseloomu ja muutumist muinas- ja keskajal, piirkonna eripärade ja kultuurilise liigenduse kujunemist ja dünaamikat. Ajalooallikate alusel oleks perspektiivne uurida Lõuna-Eesti erinevate hõimugruppide teket ja arengut, ajaloolise haldusjaotuse kujunemist (kubermang, kreis, maakond, kihelkond, mõis, vald, nulk), ajaloolise haldusjaotuse ja -üksuste mõju piirkondlike kultuurieripärade väljaarenemisele, mõisate osa euroopalike uuenduste juurutamisel Liivimaa taluühiskonda ja -kultuuri, ajaloolisi suhteid Setu- ja Liivimaa vahel, Lõuna-Eesti "eestistamist" 19.-20. sajandil. Etnoloogilised uuringud aitavad selgitada traditsioonilise argikultuuri mõju Lõuna-Eesti kultuurieripärade ja identiteedi kujunemisele. Lõunaeesti kultuurilugu selgitavad kirjanduse, ajaloo jm uuringud. 3.2.1.6. Lõunaeesti kultuuri tänapäevaste väljundite humanitaarteaduslikud uuringud Lisaks regionaaluuringutega seotud lõunaeestlaste mentaliteedi, argikultuuri jm uurimisele tuleb eraldi jälgida neid kultuuriliste väärtushinnangute kujunemisega seotud protsesse, mis on praegu määratlemas lõunaeesti kultuuri omapära laiemas Eesti, Läänemeremaade või Euroopa kultuuriruumi kontekstis. Etnoloogilised nüüdiskultuuri uuringud avavad kultuuriliste sümbolite, sh ka materiaalsete objektide tähenduse lõunaeestlaste igapäevaelus. Folkloori ja etnomusikoloogia alased teadustööd aitavad selgitada rahvaluule ja -muusika, kulturoloogilised uurimused regionaalkirjanduse, -näitekunsti jt funktsiooni kohaliku identiteedi ja prestiiži loomisel. Mentaliteediuuringute täiendamiseks peaks uurima lõunaeestlaste maailmavaadet, määratlemaks lõunaeesti identiteedi erinevust üldeestilisest ja euroopalikust. 3.2.1.7. Lõunaeesti keele ja kultuuri suurteoste teaduslik publitseerimine Väga oluline on valmivate uurimuste publitseerimine, et need oleksid edaspidi laialdaselt kasutatavad, aga ka teadusuuringute põhjal koostatud populaarsete teoste väljaandmine ning ajaloolise tähtsusega suurteoste ja varem valminud teadustööde publitseerimine. Kindlasti tuleks välja anda Vastse Testamendi esmatrükk (1686) teadusliku eessõnaga varustatud faksiimileväljaandena. Kordustrükina või eestikeelse kommenteeritud tõlkena oleks vaja välja anda F. J. Wiedemanni "Versuch ueber den werroestnischen Dialekt" (1864). Alates 1953. aastast on trükkimist oodanud S. Tanningu monograafia Karksi murdest, uuesti tuleks välja anda rariteetseks muutunud Jakob Hurda "Setukeste laulud" I-III ning veel mitmeid varem valminud lõunaeesti keelt ja kultuuri käsitlevaid suurtöid.
Koostada ja publitseerida tuleks lõunaeesti murdeluuletuste antoloogia, koguteosed Lõuna-Eesti ajalooliste maakondade kohta, raamatusari lõunaeesti kihelkondade muististe ja kohapärimuse kohta, monograafia Siksali muinas- ja keskaegsest kalmistust, lõpule viia ja publitseerida "Vana Kandle" Karula ja Helme köide. Siinkohal ei ole otstarbekas esitada lõplikku nimekirja, publikatsioonide väljaandmist saab rahastada programmi vahenditest vastavalt konkreetsetele taotlustele. 3.2.2. KOOLIHARIDUS Tegevusplaani koolihariduse osa keskendub ajaloolise Võru- ja Setumaa tingimustele ja võimalustele. Mulgi- ja Tartumaal saab vastavat tegevust arendada pärast selleks vajalike eelduste loomist. Programmi potentsiaalseteks täitjateks on lisaks Haridusministeeriumile ja maakondade haridusosakondadele Tartu Ülikool, Tallinna Pedagoogikaülikool, Võru Instituut, loodav Mulgi Kultuuri Instituut jt. Võru ja setu keele ja kultuuriloo õpetamiseks ajaloolise Võru- ja Setumaa üldhariduskoolides on vaja täiendada kehtivaid õigusakte (riiklik õppekava), töötada välja ainekava, koostada ja avaldada õppematerjalid ning viia läbi õpetajate täiendõpe. Lisaks keele ja kultuuriloo õpetamisele tuleb ka muusika, käsitöö ja teiste ainete õpetamisel leida võimalusi siduda aineõpetust kohaliku rahvalaulu ja -muusika, rahvapärase käsitöö jms tutvustamisega. Eriti oluline on rahvalaulu ja käsitöö õpetamine ajaloolise Setumaa koolides, kus traditsiooniline kultuur on säilinud paremini kui mujal Lõuna-Eestis. Kaugemaks eesmärgiks on mõne oskusaine õpetamine kohalikus keeles. Tähelepanu tuleb pöörata ka lastele antavale koolieelsele haridusele (lasteaiad) ning lõunaeesti keele ja kultuuri tutvustamisele üle-eestilistes haridusprogrammides. 3.2.2.1. Õigusaktide täiendamine ja ainekava väljatöötamine Riiklikku õppekava täiendatakse õppeainega "Lõunaeesti keel ja kultuurilugu", mida õpetatakse 2.-12. klassini 1 tund nädalas ajaloolise Võru- ning Setumaa üldhariduskoolides. Seejuures nähakse ette õppekava muudatuse järk-järguline ja sujuv rakendumine, arvestades eri piirkondade võimaluste ja eripäraga. Ajaliselt saab lähemas tulevikus (2000.-2001. õppeaastal) alustada kohaliku keele ja kirjanduse õpetamisega I ja III kooliastmes, kuna selle tarvis on praeguseks teataval määral olemas nii õpikuid kui ka õpetamise kogemusi. Riikliku õppekava täiendamise juurde kuulub ka vastava ainekava väljatöötamine. Lõunaeesti keele ja kultuuriloo ainekava peab hõlmama nelja kooliastet ning selle väljatöötamisele tuleb kaasata mitmete erialade spetsialistid ning kooliõpetajad-praktikud. Ainekava koostatakse raamkavana, mis on kohustuslik kõigile lõunaeesti keele ja kultuuri aineid õpetavatele koolidele. Kooli õppekava sisaldab täiendatud ainekava, kus lõunaeesti keele ja kultuuri õpetamine on seotud konkreetse murdealaga ning kooli eripäraga. 3.2.2.2. Õppematerjalid Lisaks olemasolevale aabitsale ja lugemikule on vaja välja anda mitmeid kooliraamatuid (koduloo, keele, kultuuriloo õpikud) ning abimaterjale olemasolevate ning tulevaste õpikute tarvis (metoodilised juhendmaterjalid, töövihikud, helikassetid, pildimaterjal, videofilmid jm). Esimese sammuna lastele mulgi keele õpetamiseks (emakeele tundide raames või ringitundides) on vaja välja anda mulgikeelne aabits. On vaja välja anda õpikuid ka teiste õppeainete tarvis, mis seonduvad kohaliku keele ja kultuuri õpetamisega: kohalike rahvalaulude laulikud (Võrumaa rahvalaulude laulik on ilmumas), rahvapärase käsitöö õpikud jt. 3.2.2.3. Täiendõpe Programmis kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks on vaja luua lõunaeesti keele ja kultuuriloo õpetajate ettevalmistamise süsteem, kasutades selleks alul täiendõppekursusi, hiljem asutatava lõunaeesti õppetooli poolt võimaldatavat koolitust. Esimeses järjekorras on vaja ette valmistada keele ja kirjanduse õpetajad esimese ja kolmanda kooliastme tarvis (I astmes juba töötab 15 õpetajat). Edaspidi peab toimuma pidev täiendõpe keele ja kultuuriloo tunde andvatele õpetajatele, samuti kursused muusika, käsitöö jt õpetajatele, kelle poolt antavad ained on seostatavad kohaliku pärimuskultuuriga. Nimetatud õpetajate ettevalmistamisel on vaja kasutada kultuuri järjepidevust kandvate inimeste oskusi (rahvalaulikud, käsitöömeistrid). 3.2.3. AJAKIRJANDUS Ehkki ajakirjanduse näol on tänapäeval valdavalt tegemist eraettevõtlusega, ei saa lähemas tulevikus ette näha olukorda, kus lõunaeestikeelne meedia end ise majandada suudaks. Seetõttu saab lõunaeestikeelne trükiajakirjandus areneda vaid riigi otsesel toetusel. Tegevuskava sisaldab kõige minimaalsema variandi lõunaeestikeelse ajakirjanduse arendamiseks, arvestades praegust vägagi tagasihoidlikku lähtepositsiooni ning piiratud materiaalset ja inimressurssi. Järgnevatel aastatel peaks trükiajakirjanduse ja elektroonilise meedia maht kindlasti suurenema. Kuigi peamine tähelepanu on pööratud võrukeelsele meediale, on sama põhimõtte järgi arendatavad ka mulgi-, tartu- ja setukeelsed ajakirjandusväljaanded. Neid saab programmi vahenditest rahastada konkreetsete projektide olemasolul. 3.2.3.1. Trükiajakirjandus Eesmärgiks on aidata kaasa lõunaeestikeelsete perioodikaväljaannete tekkimisele. Selle kõrval on vaja soodustada ka lõunaeestikeelsete artiklite ilmumist eestikeelses perioodikas. Kõigepealt saab alustada mõne lõunaeestikeelse ajalehe väljaandmist maakonnalehtede perioodiliselt ilmuva lisana (nt võrukeelne ajaleht ilmumissagedusega 2 korda kuus). Sama kehtib ka ajakirjade kohta. Esialgu saab kavandada võrukeelse kultuuriajakirja ilmumist mõne olemasoleva ajakirja kindla ajavahemiku järel ilmuva kaasväljaandena, mis sisaldaks nii originaal- kui tõlkematerjali. 3.2.3.2. Raadio ja televisioon On vaja käivitada lõunaeestikeelsed perioodilised tele- ja raadiosaated (nii kohaliku kui üle-eestilise leviga) ja toetada üksikuid lõunaeestikeelseid autorisaateid olemasolevate sarisaadete raames. Raadiosaadete osas tuleb alustada üle-eestilise leviga iganädalaste ning kohaliku leviga igapäevaste saadetega. Telesaadete puhul tuleb esialgu käivitada vähemalt üks iganädalane saade. Saadetes käsitletav temaatika hõlmaks valdkonda alates kohaliku keele ja kultuuri säilitamisega seotud probleemidest kuni aktuaalsete uudisteni välja. Saateid edastavad tele- ja raadioettevõtted valitakse välja konkursi korras, kus võivad osaleda nii avalik-õiguslikud kui erakanalid. 3.2.3.3. Interneti ajakirjandus Võrukeelne internetiajaleht käivituks esialgu kohalike lehtede lisana levitatava võrukeelse ajalehe paralleelväljaandena, kuid ei dubleeriks seda täielikult. Seal oleks kokkuvõtted kõikides võrukeelsetes meediakanalites kajastatud huvitavamatest materjalidest. Seega toimiks internetiajaleht kogu võrukeelse ajakirjandusmaterjali arhiivi ja teabekeskusena. Oma ajakirjanduslike interneti kodulehekülgede koostamine on vajalik ka teistes Lõuna-Eesti (nt mulgi) murretes. Kohaliku keele ja kultuuri tutvustamine interneti vahendusel on tänapäeval oluline informatsiooni levitamise viis ning aitab lisaks muule kaasa nn välis-lõunaeestlaste sidemete säilimisele oma kodukohaga. 3.2.4. TÄNAPÄEVA KULTUUR Lõunaeestikeelse kultuuri riikliku toetamise puhul tuleb arvestada kultuuri kui iseareneva nähtuse eripäraga, mis ei võimalda kunsti luua tellimise korras. Seetõttu saab toetamise viisiks olla peamiselt sihtstipendiumite, aastapreemiate ja mitmesuguste konkursside süsteem. 3.2.4.1. Kirjandus Lõunaeesti kirjanduse arendamiseks saabki kasutada ennekõike mitmesuguseid loomingulisi võistlusi (näiteks novellikonkurss, näidendikonkurss jm), perioodiliselt väljaantavaid auhindu (iga-aastane luuleauhind, parim laulutekst jm) ning loomingulisi sihtstipendiume. Samuti tuleb stipendiumidega toetada tõlkimist lõunaeesti keelde nii eesti keelest kui kaugemalt, alates väärtkirjandusest ja lõpetades lõunaeestikeelsete koomiksitega. Toetama peab ka raamatute väljaandmist ja mitmesuguseid kirjanduslikke üritusi (loomelaagrid, seminarid jne). Eraldi tuleb väärtustada lõunaeestikeelset lastekirjandust. Praegu pole näiteks piisavalt olemas lastele mõeldud luuletusi, mida saaks kasutada koolides võru keele tundides. Toetada tuleb laste lõunaeestikeelse omaloomingu võistlusi. 3.2.4.2. Näitekunst Lõunaeesti kultuuri arendamise juures on mõttekas rõhutada teatrikunsti sünteesivat osa, mis seob otseselt mitut kunstiharu - muusikat, kujutavat kunsti, kirjandust. Teatrikunst haarab kõige laiemaid rahvahulki, teatrit on võimalik teha koolides, seltsimajades, harrastusteatrites, poolkutselistes ja kutselistes teatrites. Seetõttu tuleb lõunaeestikeelse näitekunsti puhul professionaalse teatri arendamise kõrval (auhinnad parimale lavastajale, parima keeleoskusega näitlejale jne) pöörata erilist tähelepanu kohalikele rahva- ja kooliteatritele (lavastustoetused). Toetada tuleb ka setu leelokooride tavandilavastusi. Kaugemaks eesmärgiks peaks olema (pool)professionaalse teatri loomine Kagu-Eesti piirkonda. 3.2.4.3. Helikunst Toetada tuleb lõunaeesti keele kasutamist süva- ja levimuusika kõigis žanrites rahvalaulust kuni rokkmuusika ja ooperini. Siia kuuluvad eksperimendid traditsioonilise muusikaga (rahvalaul moodsas helitaustas), lõunaeestikeelsete rahvalike ja estraadilaulude esitamine populaarsete muusikute ja ansamblite poolt, lõunaeestikeelse koorilaulu arendamine jne. Tuleb korraldada konkursse laulutekstide saamiseks, eraldi toetada mõne lõunaeestikeelse kaasaegse ooperi või opereti lavaletoomist. 3.2.4.4. Filmikunst Kuigi filmikunst on kõige suuremaid rahalisi vahendeid vajav kunstiliik, tuleb siiski eesmärgiks seada ka mõne läbinisti lõunaeestikeelse mängufilmi valmimine. Potentsiaalseid stsenaariume/stsenariste on piisavalt (Kõiv, Lõhmus, Kauksi, Traat jt), olemas on ka näitlejad, kes lõunaeestikeelse tekstiga hakkama saavad.
Lõunaeesti keelt ja kultuuri on võimalik tutvustada ja populariseerida ka näiteks dokumentaalfilmides ja ringvaadetes, eraldi tuleb rõhutada (lastele mõeldud) animafilmide tähtsust. 3.2.4.5. Pärimuskultuur Pärimuskultuuri saab toetada eelkõige traditsiooni tutvustamise ja populariseerimise kaudu. See hõlmab kohaliku rahvalaulu ja rahvarõivaste propageerimist, traditsiooniliste kalendritähtpäevade jm kombestiku tutvustamist ning lisaks muule kindlasti ka traditsiooniliste tööoskuste säilitamist ja õpetamist. Vastav tegevus saab toimuda mitmesuguste töötubade ja kursuste vormis ning nõuab ka asjakohaste õppematerjalide (õppefilmid, õppekirjandus) koostamist ja väljaandmist.
Traditsiooni tutvustamine seondub laste puhul otseselt koolihariduse temaatikaga ning on eriti aktuaalne Setumaal, kus pärimuskultuur on paremini säilinud ning oskajad-tegijad käepärast olemas. Kasutada saab ka kohalike muuseumide potentsiaali (Obinitsa, Värska, Saatse, Mõniste jt).
|
ENG / EST / RUS
kul.ee
