Kultuuripoliitika põhieesmärgiks on tagada eesti rahvuskultuuri traditsioonide kestmine, vähemusrahvuste kultuurautonoomia toetamine ning professionaalse ja rahvakultuuri elujõulisus kõigis kultuurivaldkondades.

Kultuuripoliitiliste otsuste tegemisel ja raha eraldamisel kultuurilistel eesmärkidel lähtutakse järgmistest Riigikogu VIII koosseisu heakskiidetud seisukohtadest:

• kultuuri riiklikul rahastamisel on prioriteetseks tegevuse sisu, innovaatilisus ja rahvuskultuuriline tähendus, mitte aga tegija kuuluvus ühe või teise omandivormiga seotud kultuuriinstitutsiooni alla
• kultuuri toetamiseks eraldatakse vahendeid nii otse riigieelarvest kui ka Eesti Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu nende tegevust reguleerivate seaduste alusel
• riik peab tema omandis olevate kultuuriasutuste suhtes käituma heaperemeheliku ning perspektiivitundelise omanikuna. Nende asutuste omandivormi muutmine on vajalik ja mõttekas juhul, kui toimuv sisuline tegevus leiab uues vormis vabama ning turvalisema arengu
• kultuuri riiklik toetamine ei tohi muutuda takistuseks kultuuriprotsessi uuenemisele
• ultuuri kande- ja kõlapinna laiendamiseks suurendatakse valitsusväliste organisatsioonide ja era- ning avalik-õiguslike isikute võimalusi kultuurisuundumuste kujundamisel
• kõikidel ühiskonnaliikmetel, sõltumata nende soost, rahvusest ja elukohast, on võrdsed õigused kultuurielus osalemiseks
• riik pöörab erilist tähelepanu teatud piirkondadele omaste ainulaadsete, eriti aga kadumisohus olevate kultuurinähtuste säilitamisele
• riik soodustab vähemusrahvuste omakultuurilist tegevust ja kultuurialaseid kontakte nende etnilise kodumaaga
• vabatahtlikel kultuuriühendustel on oluline osa üleriigilises ja kohalikus kultuurikorralduses. Riik toetab seejuures üleriigiliste kultuuriühenduste ja rahvakultuurialaste keskseltside tegevust
• kultuuritöötajad peavad saama oma töö eest väärilist ja kvalifikatsioonile vastavat palka. Kõrgharidusega ning erialast tööd tegeva kultuuritöötaja töötasu ei tohiks olla madalam riigi keskmisest palgast
• käibemaksuseaduse muutmisel lähtutakse vajadusest diferentseerida alandamise suunas käibemaksu sotsiaalselt olulistele teenustele ja kaupadele, mille hulka kuuluvad ka kultuurialased teenused ning kaubad
• jätkub teatrikunsti riiklik toetamine
• Eestis jätkub mängu, tõsielu- ja animafilmide tootmine. Eesti Filmi Sihtasutuse kaudu antav riiklik toetus filmikunstile peab vastama rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute poolt määratud tingimustele, mis kindlustavad vajalikud õigused Eestile kui koostööprojektide ühele osapoolele. Jätkub riiklik toetus väärt- ja lastefilmide ostmisele ning nende levitamisele Eestis
• riigi kohuseks on pakkuda professionaalsetele muusikutele võimalusi oma loominguliseks rakendamiseks, luues selleks vajalikud tingimused kontserdiorganisatsioonide toetamise, instrumentaariumi muretsemise, kontserdipaikade hooldamise ning salvestusvõimaluste näol. Oluline on eesti tippmuusika tutvustamine välismaal ning meie muusikute osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides
• riik kindlustab kujutava kunsti kõigi valdkondade arenguks vajaliku keskkonna (õppeasutustest ning riiklikest muuseumidest kuni erialaste väljaanneteni) normaalse säilumise ja funktsioneerimise. Riigi eriline toetus kuulub eesti kunstnike osalemisele rahvusvahelistel suurnäitustel ning eesti kunsti tutvustamisele välisriikides
• jätkub riiklik toetus kultuuriajakirjanduse väljaandmisele, rahvuskultuuriliselt oluliste teoste kirjastamisele ning eesti kirjanduse tõlkimisele ja levitamisele, aga ka võõrkeelse väärtkirjanduse tõlkimisele eesti keelde
• raamatukogud toimivad ühtse riikliku infosüsteemina, püüdes tagada kogu elanikkonnale ammendava, täpse ja hõlpsasti kättesaadava teabe ning juurdepääsu kogu maailma inforessurssidele. Teaduslikud keskraamatukogud jäävad täielikule riiklikule finantseerimisele. Rahvaraamatukogusid toetatakse riigieelarvest teavikute soetamiseks võrdselt kohalike omavalitsuste poolt selleks määratud kulutustega
• riik asetab põhirõhu olemasolevate muuseumide materiaalse ning tehnilise baasi ja ekspositsiooni tänapäeva nõuetele vastavusse viimisele. Jäädes rahvuskultuuri varamuteks, peavad muuseumid muutuma aktiivseteks ja atraktiivseteks osalejateks noore põlvkonna sotsialiseerimises ja isamaalises kasvatuses. Vajalik on luua ja ellu viia riiklik programm meie territooriumil XX sajandil toimunu ning eesti rahva vabadusvõitluse teaduslikuks avamiseks ja vääriliseks jäädvustamiseks
• jätkub üldlaulu- ja -tantsupidude traditsioon ning riigi ja kohalike omavalitsuste hooleks on selle toimimiseks vajaliku võrgustiku elushoidmine ning arendamine
• kasvavad riiklikud eraldised kaitse all olevate kultuurimälestiste konserveerimisele ja restaureerimisele eesmärgiga peatada meie esivanemate väärtusliku ehitusliku pärandi kiirenev lagunemine
• riik tunnustab ning toetab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja teiste meil registreeritud usuorganisatsioonide tegevust ühiskonna normaalseks toimimiseks vajaliku eetilise õhkkonna loomisel ning näeb kirikus olulist partnerit kultuurialases tegevuses
• kultuurialase koolituse algõpe on lisaks üldhariduskoolide programmidele tagatud laste kunsti- ja muusikakoolide üleriigilise võrguga ning riikliku toetusega neile koolidele. Kunstialase kõrghariduse andmine Eestis tuleb säilitada vähemalt praeguses mahus. Riik toetab nende erialade, mida Eestis pole võimalik õppida, omandamise võimalust välisriikides
• rahvusvahelises kultuurialases suhtlemises on aluseks riikidevahelised koostöökokkulepped ning Eesti osalemine Euroopa Liidu programmides, mille reaalsus peab olema tagatud eelarvelise finantseerimisega.

Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused kinnitas Riigikogu oma 16. septembri 1998. a otsusega.