TXT            ENG / EST / RUS
  Märksõnaline otsing
 Valdkonnad
 
Teater
Muusika
Audiovisuaal
Kunst
Arhitektuur
Kirjandus
Muinsuskaitse
Muuseumid
Raamatukogud
Rahvakultuur
Sport
Meedia
Kultuuriline mitmekesisus ja lõimumine
Loomemajandus

  Intranet | Mail
Muuseumirott 2007 > Saaremaa aastail 1939-1949 - Saaremaa Muuseumi püsiekspositsiooni laiendus
Saaremaa aastail 1939-1949 - Saaremaa Muuseumi püsiekspositsiooni laiendus

Näituse pealkiri: Saaremaa Muuseumi püsiekspositsiooni laiendus "Saaremaa aastail 1939-1949"

Toimumisaeg: alates 12. sept. 2005

ToimumiskohtSaaremaa Muuseum, Kuressaare linnuse kirdetiiva II ja III korrus (3 saali)

Näitusepaiga lahtiolekuajad: 1. maist - 30. augustini E-P 10.00-19.00 (kassa avatud 10.00-18.00); 1. septembrist - 30. aprillini K-P 11.00-19.00 (kassa avatud 11.00-18.00) 

Kuraator / idee autor: Raul Salumäe, Saaremaa Muuseumi kultuuriharidustöö osakonna juhataja

 

Kujundaja: Vello Laanemaa, kunstnik

Pedagoogilise programmi koostaja: -

Näituse annotatsioon: 

Püsiekspositsiooni laiendus "Saaremaa aastail 1939-1949" kujutab endast jätku Kuressaare linnuse kolmanda korruse kagu-, edela- ja loodetiivas asuvale, 1985. ja 1987. aastal ning hiljem osaliselt täiendatud-muudetud Saaremaa varasemat ajalugu käsitlevale püsiväljapanekule.

Uus väljapanek jaguneb kolme ossa:

1. Konstantin Pätsi külaskäigust Saaremaale kuni Kuressaare Lossihoovi veretööni (1939-1941)

2. Teine maailmasõda Saaremaal (1941-1944)

3. Uus algus pärast sõda - pagulus, kojujääjad, okupandid ja represseeritud.

 

Väljapaneku avaeksponaadiks on Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi vahakuju, kuna tema külaskäik Saaremaale 20. ja 21. augustil 1939 läks ajalukku viimase suureulatusliku poliitilise vaatemänguna Teise maailmasõja eelses Eestis. Sellisena sööbis presidendi külaskäik saarlaste mällu kui viimane päikseline mälestus sõdadevahelisest iseseisvusajast. Samas avavad ekspositsioonis leiduvad presidendi Saaremaal peetud kõnede tsitaadid Konstantin Pätsi poliitilise kreedo, millele omakorda andis kauakestva tähendusega hinnagu tema ametijärglane Lennart Meri 5. augustil 1995 Kuressaares peetud kõnes.

Samas ruumis on välja pandud erinevaid materjale, mis kajastavad Punaarmee sissetungi Eestisse, baltisakslaste ümberasumist, Nõukogude okupantide poolt lavastatud punapööret ning sellele osutatud vastupanu ja esimese Nõukogude okupatsiooniaasta repressioone, mis Saaremaal päädisid Kuressaare lossihoovi veretööga. Esmakordselt tutvustatakse laiemale avalikkusele Nõukogude Liidu ja Eesti vahel 15. mail 1940 sõlmitud kokkuleppe alusel Saaremaal Punaarmee käsutusse loovutamiseks määratud alade kaarti. Samas ruumis on võimalik näha videosalvestisena Eesti Filmiarhiivi kroonikakaadreid Konstantin Pätsi külaskäigust Saaremaale ning kuulata 1939. aastast pärinevaid helisalvestisi Eesti hümnist, presidendi marsist ning Kaitseliidu marsist.

Ekspositsiooni teine ja mahukaim saal kajastab Saaremaa pärast Teise maailmasõja ajal peetud võitlusi. Erilist rõhutamist on leidnud asjaolu, et just Saaremaal lähtusid Nõukogude lennuväe esimesed pommirünnakud Berliinile, mis olid mõeldud poliitilise vastulausena varem aset leidnud Moskva pommitamistele. Just Saaremaal saavutas oma esimesed kolm õhuvõitu Saksa-Austria tipphävituslendur Walter Nowotny, kes oma lahingvõitude koguarvult ületas esimesena 250. õhuvõidu künnise ning osutus sõja lõpuks maailma hävituslendurite hulgas oma võitude koguarvult viiendal kohal olevaks. Hulga seniavaldamata materjalidega on seda ekspositsiooni aidanud viimastel aastatel tasakaalustada Saaremaal 1941 ja 1944 võidelnud Saksa sõjamehed ning nende omaksed. Samuti on nende panus oluline varem kasutada olnud teabe täpsustamisel ning tasakaalustatud lahtimõtestamisel. Samas on lahingutegevust kajastavate materjalide vahel ka ulatuslik lõik saarlaste elust Saksa vägede tagalas. Videomaterjalidest on samas ruumis võimalik tutvuda Eesti Filmiarhiivist pärinevate Saksa ja Nõukogude kinokroonikatega, mis kajastavad Saaremaa pärast peetud võitlusi. Suuremõõdulised, mõlema vaenupoole andmete võrdlemisel koostatud kaardid võimaldavad nii 1941. kui ka 1944. aasta sõjategevusest ülevaate saada.

Kolmas ekspositsioonisaal on raudse eesriidega kaheks jagatud. Kumbki ruumiosa kajastab uut algust - kes põgenikuna võõrsil, kes kodumaal Nõukogude terroriga silmitsi jäänuna. Ühel ruumipoolel on keskseks kujunduselemendiks väike põgenikupaat koos kurnatud põgenikuga - see väljapaneku osa kajastab võõrsile sattunud saarlaste (põgenikud, sõjamehed, sunniviisiliselt ja vabatahtlikult lahingute eest evakueeritud) pagulusaastate algust. Teine pool algab Nõukogude armee ohvitseri F. Ivanovi poolt Moskva võiduparaadil kantud mõõgaga. Eksponeeritavate materjalide esituslaad annab edasi sedasama virrvarri milles pidid kobamisi orienteeruma kõik toonased inimesed - kes põgenikelaagris, kes kodus, vangilaagris, küüditatuna asumisel, olude sunnil või vabatahtlikuna uute okupantide teenistuses, nii mõnigi hoopis metsavennana tagaaetava rollis. Eesti esimese kolhoosi esimese esimehe töölaua taga demonstreeritav videomaterjal kujutab endast Eesti Filmiarhiivis säilitatavat Nõukogude propagandafilmi, mis pidi näitlikustama kolhooside eeliseid üksikmajapidamiste ees. 

 

Suure mahukuse tõttu võimaldab see väljapanek vastavalt vajadusele 2-3 erineva muuseumitunni korraldamist ühele ja samale õpilaste, aga miks mitte ka täiskasvanute grupile.

Väljapaneku teostas Kalla Mööbel OÜ ja selle rahastamist toetas Euroopa Liit.

Muuseumi kontaktandmed:

kontaktisik: Endel Püüa, Raul Salumäe

e-post: endelmuuseum.tt.ee; raulmuuseum.tt.ee

telefon: 45 56 307, 45 57 541

postiaadress: Lossihoov 1, 93815 Kuressaare, Saare maakond

 
Viimati uuendatud: 23. oktoober 2006
 
Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076, Tallinn (tel) +372 628 2250 (fax) +372 628 2200 minkul.ee