TXT            ENG / EST / RUS
  Märksõnaline otsing
 Valdkonnad
 
Teater
Muusika
Filmikunst
Kunst
Arhitektuur
Kirjandus
Muinsuskaitse
Muuseumid
Raamatukogud
Rahvakultuur
Sport
Meedia
Autoriõigus
Kultuuriline mitmekesisus ja lõimumine
Loomemajandus

  Intranet | Mail
Rahastamisvõimalused > Kultuuriministeeriumi programmid
Kultuuriministeeriumi programmid

Kultuuriministeerium jagab toetusi järgmiste valdkondlike programmide kaudu:

Lisamaterjalid:


Teatrivaldkonna toetusprogrammid

  • Noorte ja laste teatriüritused
    Programmist võivad toetust taotleda juriidilised isikud, kohalikud omavalitsusüksused ja nende hallatavad asutused ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Programm on suunatud toetamaks ennekõike üritusi, mis hõlmavad rohkem huvigruppe (mitte näiteks ühte kooli või lasteaeda jne). Programm ei ole mõeldud toetamaks üksiklavastuste ettevalmistamist ning ürituste korraldamiseks ja läbiviimiseks vajalike vahendite soetamist (tarvikud, materjalid, kontoritarbed, meened vms). Täpsem info siit.
  • Teater maale
    Programmi eesmärk on parandada professionaalse teatrikunsti kättesaadavust Eesti saartel. Hüvitatakse teatrite poolt väljaspool maakonnakeskusi professionaalsete teatrietenduste andmiseks tehtud lisakulutused. Toetust võib eraldada sõltumata omandivormist kõikidele teatrile, mis oma tegevuses lähtuvad etendusasutuse seaduses sätestatud põhimõtetest. Vastavalt maakondadele kehtestatud piirsummadele hüvitatakse sõidukulusid, ööbimiskulusid ja päevarahasid. Täpsem info siit.

Muusikavaldkonna toetusprogrammid

  • Muusikafestivalid ja -konkursid
    Programmi alaprogramm on "Noor muusik", mille eesmärgid on lastele ja noortele paremate võimaluste loomine loominguga tegelemiseks, loovisikute ja loovuse arendamine ning võimalikult paljude noorte kaasamine muusikaga tegelemisse. Toetusi määratakse muusikafestivalide ja -päevade läbiviimiseks Eestis kogueelarvemahuga 300 000 kr ja rohkem ning alamprogrammist „Noor muusik“ ja muusika-alaste konkursside läbiviimiseks kogueelarvemahuga 150 000 kr ja rohkem. Täpsem info siit.
  • Eraõiguslikud kontserdikorraldajad
    Toetusi määratakse regulaarse kontserdihooaja läbiviimisega seotud organisatsiooniliste kulude katteks, korraldajatele aastamahuga miinimum 15 kontserti, mis jaotuvad vähemalt 9-le kuule aastas. Täpsem info siit.
  • Eraõiguslikud muusikakollektiivid
    Toetusi määratakse püsiva koosseisuga muusikakollektiivi regulaarse kontserdihooaja läbiviimisega seotud organisatsiooniliste kulude katteks. Täpsem info siit.
  • Eesti muusika rahvusvahelisel areenil
    Toetusi määratakse professionaalsete interpreetide ja muusikakollektiivide kontserttegevuse korraldamiseks välismaal, rahvusvahelistel festivalidel koostööprojektides osalemiseks, interpreetide, keskastme muusikakoolide ning muusikakõrgkoolide õpilaste osalemiseks rahvusvahelistel konkurssidel ning loomeliitude, valdkonna teabe- ja katusorganisatsioonide osalemiseks muusika valdkonna välismessidel. Täpsem info siit.
  • Heliloomingu tellimine
    Toetusi määratakse avaliku esituse, salvestuse või ringhäälingu ülekande korraldajale esiettekandele tuleva uudisteose autori(te)ga sõlmitava lepingu osaliseks katteks, filmi produtsendile tellitava originaalse filmimuusika autoriga sõlmitava lepingu osaliseks katteks ning teatrile tellitava originaalse teatrimuusika autoriga sõlmitava lepingu osaliseks katteks. Täpsem info siit.

Filmivaldkonna toetusprogrammid

  • Projekt Kino tuleb tagasi
    Kinotoetust võivad taotleda Eesti kohalikud omavalitsusasutused ja Eesti registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud kinode taasavamiseks, kinoseadmete soetamiseks, paigaldamiseks ja häälestamiseks ning selleks vajalike elektri- ja ehitus-remonttööde teostamiseks ning kinoseadmete remontimiseks ja tagavaraosade hankimiseks. Täpsem info siit.
  • Väärtfilmilevi ja filmiüritused
    Kino ja videolevi ning filmiürituste toetust eraldatakse väärt-, laste- ja noortefilmide levitamiseks ja filmiürituste läbiviimiseks. Täpsem info siit.
  • Rahvusvahelised koostööfilmid
    Programmis toetatakse rahvusvahelises koostöös valmivaid filme. Toetust võivad taotleda Eestis registreeritud sõltumatud filmiettevõtted filmi tootmiseks (filmivõtete teostamiseks) ja järeltootmiseks (filmi laboratoorseks töötlemiseks, helindamiseks, montaa˛iks ja koopia valmistamiseks). Täpsem info siit.

Kunstivaldkonna toetusprogrammid

  • Kunstiüritused ja -projektid
    Programmi eesmärgiks on toetada kunstialaste rahvusvaheliste projektide läbiviimist Eestis ning Eesti kunsti tutvustavate projektide korraldamist välismaal.Toetust saavad taotleda juriidilised isikud. Täpsem info siit.

Kirjandusvaldkonna toetusprogrammid

1. Rahvuskultuurile oluline väärtkirjandus, sh teatmeteosed, leksikonid, eesti keele sõnaraamatud, laiemat huvi pakkuvad keelekäsitlused, kultuuriuurimused, monograafiad, kultuurilooliselt olulised albumid, esseistika.

2. Kultuurialased jätkuväljaanded, millest toetatakse väljaspool SA Kultuurileht süsteemi ilmuvaid kultuuri toimimiseks vajalikke väljaandeid, sh. Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluvate asutuste väljaandeid (muuseumid, raamatukogud), eesti kultuuri tutvustavat võõrkeelset perioodikat ja kultuurialast lasteajakirjandust.

3. Kirjandusalased üritused, mis on seotud kirjanduse ning lugemise populariseerimisega.
Täpsemalt loe siit.

Rahvakultuuri toetusprogrammid

Kultuuriruumide toetusprogrammid

  • Vana Võrumaa kultuuriprogramm 2010 - 2013
    Programmi üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa võru keele ja kultuuri säilimisele ja arengule nii vanal Võrumaal, kui väljaspool seda. Lisaks autentse pärimuskultuuri hoidmisele ja taaselustamisele pööratakse erilist tähelepanu võru keele ja kultuuri kaasaegsetele väljunditele. Täpsemalt loe siit.
  • Mulgimaa kultuuriprogramm 2010 - 2013
    Programmi üldeesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Mulgimaale omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära, mis on erinevatele inimrühmadele nende igapäevaelu ja identiteedi osana omased ja olulised. Täpsemalt loe siit.
  • Setumaa kultuuriprogramm 2010-2013
    Programmi eesmärgiks on säilitada setode kultuuriline ja keeleline eripära ning väärtustada Setomaad kui elukeskkonda. Setomaa kultuuriprogramm on eelkõige suunatud seto pärimuskultuuri ja keele säilitamisele setode põlisel asualal (sh väljaspool Eesti Vabariiki), aga ka kõigile tegevustele mujal, mis sellele kaasa aitavad. Samuti keskendutakse maastikukaitse ning seto kultuuri uute väljundite, nagu seto kunst, teater, film, tekkimisele ja toetamisele. Täpsemalt loe siit.
  • Kihnu kultuuriruum 2008-2010
    Programmi eesmärgiks on säilitada Kihnu ja Manija saarte (edaspidi Kihnu) kultuuriline ja keeleline  eripära ning väärtustada mõlemaid saari kui elukeskkonda. Kihnu kultuuriprogramm on eelkõige suunatud kihnu pärimuskultuuri ja keele säilitamisele Kihnu saarel, aga ka kõigile tegevustele mujal, mis sellele kaasa aitavad. Samuti keskendutakse maastikukaitse ning kihnu kultuuri uute väljundite, nagu kihnu kunst, teater, film, tekkimisele ja toetamisele. Täpsemalt loe siit.
  • Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2008-2010
    Programmi eesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Eesti saartele omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära. Saarte kultuuriprogramm on eelkõige suunatud pärimuskultuuri ja keele säilitamisele eesti püsielanikega saartel, aga ka kõigile tegevustele mujal, mis sellele kaasa aitavad. Täpsemalt loe siit.
  • Peipsiveere kultuuriprogramm 2009-2012
    Programmi eesmärgiks on Peipsiveersete rannakülade, eelkõige vene vanausuliste kultuuriruumi elujõulisuse hoidmine. Programmi abil soovitakse kaasa aidata Peipsiveere vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimisele, taastumisele ning arengule, kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamisele, eriti noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuripärandiga. Täpsemalt loe siit.

Rahvusvähemuste kultuuri toetusprogrammid

Välissuhtluse toetusprogrammid

  • Riikidevaheliste kultuurikoostöölepete täitmine
    Riikidevaheliste lepete raames toimuvaid tegevusi toetatakse vastastikususe põhimõttel. Eestis toimuvate tegevuste puhul katab Eesti pool väliskülaliste vastuvõtuga seotud kulud (Eestisse sõidu kulud katab partnerriik) ning välisriigis toimuvate tegevuste puhul katab Eesti pool sõidukulud (vastuvõtukulud katab partnerriik). Kultuuriministeeriumi toetusi kombineeritakse teiste rahastamisallikatega Eestis. Rahastamise üldpõhimõte sõltub igal konkreetsel juhul konkreetse riigiga sõlmitud lepingust. Täpsem info siit.
  • Eesti kultuur maailmas
    Eesmärk on eesti kultuuri nähtavuse suurenemine nii Euroopas kui maailmas ning läbi loovisikute rahvusvahelise koostöö eesti kultuuri rikastumine.
    Toetus on kavandatud kultuuriprojektide kulude osaliseks katteks. Avalikke taotlusvoore ei ole, taotlemine toimub jooksvalt aasta jooksul. Täpsem info siit.
  • EL kultuuriprogrammis osalevate Eesti projektide kaasrahastamine
    Eelarvevahendite eesmärgiks on toetada Euroopa Ühenduse programmis "Kultuur" osalevaid Eesti projektijuhte ja kaaskorraldajaid vajaliku kaasfinantseerimisega ning seeläbi julgustada Eesti kultuuriasutusi aktiivselt programmis osalema. Täpsem info siit

Muinsuskaitseprogrammid

  • Riiklik programm Pühakodade säilitamine ja areng
    Programmi eesmärgiks on tagada pühakodade kui Eesti kultuuriloolise ja kunstiajaloolise pärandi olulise osa säilimine. Programmi objektiks on kõikide registreeritud konfessioonide kõik pühakojad sõltumata nende mälestisestaatusest. Pühakodade programmil on täita pühakodade avarii-restaureerimistööde (senised riiklikud investeeringud) kõrval mitmed olulised alamprogrammid, näiteks restaureerimismetoodikate väljatöötamine, orelite uurimine ja kaitse ning pühakodade sisekliima parandamise võimaluste väljatöötamine. Täpsemalt loe siit.
  • Toetus kultuurimälestise omanikule või valdajale
    Toetatakse riigieelarvest mälestise hooldamist, sh valve- ja signalisatsioonisüsteemi paigaldamist, mälestise konserveerimist, restaureerimist või optimaalsete säilitustingimuste loomist. Täpsemalt loe siit.
  • Mõisakoolide riiklik programm
    Programmi eesmärgiks on endistes mõisa peahooneis tegutsevate koolide arendamine kaasaegse õpikeskkonnaga haridusasutusteks, tagades samaaegselt mõisahoonete ja neis sisalduva ehituspärandi säilimise. Riiklik mõisakoolide programm näeb mõisates töötavate maakoolide tähtsust nii paikkondliku ajaloolise identiteedi hoidjana kui ka Euroopa kultuuritraditsioonide tutvustajana. Täpsemalt loe siit.
 
Viimati uuendatud: 13. aprill 2010
 
Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076, Tallinn (tel) +372 628 2250 (fax) +372 628 2200 minkul.ee