rahvaarv | 1,344,684 inimest |
| Eesti kodanikud | 1,170,879 kellest 1,138,198 elab Eestis ja 32,681 välismaal |
| elanikkonna rahvuslik koosseis | 69% - eestlased, 26% - venelased, 2% - ukrainlased, 1% - valgevenelased, 1% - soomlased, 1 % - muud rahvused |
| naturalisatsioon | 147 241 naturaliseerunud kodanikku (1992 – 2007) |
| kodakondsuseta isikud | 115 672 (umbes 9% rahvastikust) langenud 500,000lt võrreldes 1992 aastaga |
| rahvusvähemuse õiguslik staatus | 47% Eesti kodanikud, 23% Venemaa kodanikud, 28% kodakondsuseta, 2% muu |
| kodakondsuspoliitika liberaliseerimine | Alates 2002. aastast on alalise elamisloaga Eesti elanikel õigus hääletada kohalikel valimistel. Pärast 1992. aasta 26. veebruari sündinud lastele, kelle mõlemad vanemad on kodakondsuseta isikud, on võimalik taotleda Eesti kodakondsust |
| töötuse määr | 4.7% kogu tööjõust, 6,9% venekeelsest elanikkonnast (langenud 18%lt võrreldes 2000. aastaga) |
| programmid | 2007. aastal lõppes riiklik integratsiooniprogramm „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007”. Alates 2008. aastast kehtib uus valdkondlik arengukava „Eesti lõimumiskava 2008-2013“. |
| koordinatsioon (2007. aasta seisuga) | Rahvastikuministri büroo koordineerib riikliku integratsioonipoliitikat ja valdkondlikud ministeeriumid toetavad integratsiooni poliitika elluviimist lähtuvalt oma pädevusvaldkonnast. Mitte-eestlaste Integratsiooni sihtasutuse peamiseks ülesandeks on algatada, toetada ja koordineerida Eesti ühiskonna integreerumisele suunatud projekte |
| rahvusvähemuste kultuuriseltsid | Eestis elab üle 100 erineva rahvuse esindaja. Rahvusvähemused on koondunud 200 rahvuskultuuriseltsi. Eesti riik toetas 2007. aastal kultuuriseltside tegevust 4,7 miljoni krooniga. |
| kodakondsuse ja keelekursused | EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise tasuta kursustel on osalenud ligi 3000 kodakondsust taotlevat inimest. Inimestel, kes läbivad mõlemad kodakondsuse taotlemiseks vajalikud eksamid (eesti keel ja seaduste tundmise eksam), on õigus taotleda koolituskulude kompensatsiooni kuni 6000 krooni ulatuses. |
| haridus | Vene keel on õppekeeleks 16% üldhariduskoolis (kokku 100 kooli). 23% Eesti õpilastest saavad haridust vene keeles. 2007 aasta septembrist lähevad veneõppekeelega gümnaasiumid (63 kooli) üle osalisele eestikeelsele õppele. Esimeseks eesti keeles õpetatavaks aineks on eesti kirjandus. |
| keelekümblusprogramm | Keelekümblusprogramm on mitmekeelse hariduse õpetamise meetod, milles lapsed õpivad osa aineid eesti keeles ja osa vene keeles. Keelekümblus aitab vene keelt kõnelevatel lastel õppida eesti keelt ja säilitada oma emakeelt kõrgel tasemel, saada samal ajal head haridust, mis on eduka Eesti ühiskonna integratsiooni aluseks. Keelekümblusprogrammiga on liitunud 30 kooli. |
| venekeelne meedia | Vene keeles ilmub 34 ajalehte ja 20 ajakirja. Peale selle on 6 venekeelset raadiot ja venekeelseid saateid Eesti TV kanalites. |
ENG / EST / RUS
kul.ee
