TXT            ENG / EST / RUS
  Märksõnaline otsing
 Valdkonnad
 
Teater
Muusika
Audiovisuaal
Kunst
Arhitektuur
Kirjandus
Muinsuskaitse
Muuseumid
Raamatukogud
Rahvakultuur
Sport
Meedia
Kultuuriline mitmekesisus ja lõimumine
Loomemajandus

  Intranet | Mail
Uudised > Uudised
Uudised
Kultuuriminister Signe Kivi sõlmis tähtajalised töölepingud valitsemisala keskmuuseumide direktoritega
2001-03-21
 
Kultuuriminister Signe Kivi kohtus alates käesoleva aasta algusest kõigi Kultuuriministeeriumi valitsemisala keskmuuseumide direktoritega. Eesmärgiks oli analüüsida senitehtud tööd ja pooltevahelisel kokkuleppel minna üle seni kehtinud tähtajatutelt töölepingutelt tähtajalistele. 2000. aastal täiendatud Muuseumiseaduse § 6` sätestab riigimuuseumi direktori ametikoha täitmise avaliku konkursi korras ning temaga töölepingu sõlmimise kuni viieks aastaks. Tähtajaline tööleping lihtsustab ühiste ülesannete püstitamist, nende täitmise kontrolli ja loob eeldused muuseumide arenguks.

Minister kohtus Eesti Vabaõhumuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Arhitektuurimuuseumi, Eesti Loodusmuuseumi, Eesti Meremuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Spordimuuseumi ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi direktoritega. Kohtumistel tehti kokkuvõtteid muuseumide senisest tegevusest ning arutleti lähemate aastate võimalikke arengusuundi.

Eesti Vabaõhumuuseum on Eesti maa-arhitektuuri keskmuuseum, mis asutati 1957. aastal.
Muuseumi ligi 80 ha maa-alal asub 11 talukompleksi (71 eksponaathoonet), muuseumikogus on 54 075 museaali. Muuseumi külastas 2000. aastal üle 120 tuhande inimese, see on suurim arv keskmuuseumides. Viimastel aastatel on Vabaõhumuuseum läbi teinud olulise arengu ning on praegu Eestis üks tuntumaid keskmuuseume. Muuseumi eripära - ekspositsioon vabas õhus - sunnib pidevalt tegelema nii taluhoonete renoveerimise kui territooriumi korrastamisega. Lähiaastatel on plaanis senisest enam pühenduda teadustööle. Suuremat tähelepanu vajab majandustegevuse aruandluse korraldamine. Merike Lang on Eesti Vabaõhumuuseumi direktor alates 1993. aastast.
Eesti Ajaloomuuseumi eelkäijaks on 1842.aastal asutatud Eesti Kirjanduse Ühingu Provintsiaalmuuseum, 1940. aastast tuli kasutusele nimetus Eesti Riiklik Ajaloomuuseum - tegemist on kultuuriministeeriumi valitsemisala vanima keskmuuseumiga, mis asub kunagises Suurgildi hoones (15.saj.) Pikk tn 17 ja Maarjamäe lossis. Muuseumikogus on 268 131 museaali. Muuseumi külastas 2000. aastal 34 000 inimest. Eesti Ajaloomuuseum näeb oma tulevikku koostöös Ennistuskoda "Kanutiga". Kultuuriministeeriumile on esitatud kava laiahaardelise museoloogia-restaureerimiskeskuse väljaehitamiseks Maarjamäel (maksumus 40-50 milj). Ettevalmistustööd algavad juba käeoleval aastal. Toomas Tamla on Eesti Ajaloomuuseumi direktor alates 1989.aastast.
Eesti Rahva Muuseum (ERM) on asutatud 1909.a. Jakob Hurda mälestuse jäädvustamiseks ja eesti rahvateaduse igakülgseks edendamiseks. Omaaegse ERM-i kogude baasil tekkisid nõukogude korra algusaastatel praegune Eesti Kirjandusmuuseum ja ka Tartu Kunstimuuseum. Praegu on ERMi kasutuses hooned Tartus Veski tn 32 ja Näitusemaja Kuperjanovi tn 9. Hoidlatena renditakse praegu ruume Pauluse kirikult ja Sõbra tänava kirikult, mis kuuluvad tagastamisele kogudustele. ERMi kogus on üle 1 000 000 museaali. Muuseumi külastab aastas üle 50 000 inimese. ERMi iseloomustab aktiivne näitusetegevus, tugev teadustöö tase, muuseumipedagoogilise töö tulemuslikkus, juhtpositsioon muuseumide infotehnoloogia juurutamisel jpm. Eesti Rahva Muuseumi uus hoone on planeeritud ehitada Toomemäe veerule, J. Liivi - Veski - Näituse - K.E.v. Baeri tänavate vahelisse kvartalisse. 1993.a. toimunud arhitektuurikonkursil valiti välja arhitektide Ra Luhse ja Tanel Tuhali projekt "Põhja Konn". Ehituse alustamine on planeeritud pärast Eesti Kunstimuuseumi uue hoone valmimist. Jaanus Plaat on ERMi direktor alates 1995.aastast.
Eesti Arhitektuurimuuseum. Kõige noorema keskmuuseumi, äsja 10 aastapäeva tähistanud Eesti Arhitektuurimuuseumi esimene täistööaasta Rotermanni soolalaos oli 1997. Käesolevaks ajaks on muuseumikogus ligi 6000 museaali. 2000. aastal külastas muuseumi üle 25 000 inimese. Rotermanni soolaladu toimib hästi kultuurikeskusena, siin toimuvad näitused, kontserdid, loengud, workshopid jms. Muuseumi teadustegevus on aktiivne. Karin Hallas-Murula on olnud muuseumi direktor selle loomisest alates.
Eesti Loodusmuuseum on asutatud 1941.a. endise Provintsiaalmuuseumi kogude baasil. Eesti Loodusmuuseum kuulus alates 1988. aastast Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse, kust ta 2000. aasta 1. jaanuarist anti üle Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse. Muuseum paikneb Tallinna vanalinnas Lai t. 29, tööruumid ja hoidlad asuvad Kopli 76 asuval rendipinnal. Muuseumikogus on 231 207 musaali. 2000.a. külastas muuseumi üle 25 000 inimese. Hiljuti 60 sünnipäeva tähistanud Loodusmuuseumi eriti agarad külastajad on lapsed. Lemmi Jõe töötab Eesti Loodusmuuseumi direktorina alates1999 aastast.
Eesti Meremuuseum on asutatud 1935.a. Muuseumi peahoone asub vanalinnas suurtükitornis Paks Margareeta. Muuseumi filiaalid on Jäämurdja Suur Tõll ning allveelaev Lembit Muuseumile kuuluvad ka uurimislaev Mare, jahtlaev Haili ja hiljuti Kaitseministeeriumilt üle antud patrull-laev Greif. Muuseumikogus on 60 000 museaali. Muuseumi külastajaid on viimastel aastatel üle 50 000 inimese aastas. Jäämurdja Suur Tõll uus asukoht on Admiraliteedi basseinis. Eeltööd käivad ka allveelaeva Lembit ümberpaigutamiseks. Urmas Dresen töötab Eesti Meremuuseumi direktorina alates 1998.a.
Eesti Kunstimuuseum on asutatud 1919.aastal. Tegemist on Eesti suurima muuseumiga, kuhu kuuluvad 8 filiaali:
*Rüütelkonna hoone
*Kadrioru loss - Väliskunstimuuseum
*Mikkeli muuseum
*Adamson - Ericu muuseum
*Tarbekunstimuuseum
*K.Raua majamuuseum
*Niguliste muuseum-kontserdisaal
*Rotermanni Soolalao näitusesaal
Muuseumikogude suurus kokku on 62 949 kunstiteost. Muuseumi kõiki filiaale külastab aastas üle 150 000 külastaja. Kadrioru lossi (maksumus 122 415 000, sellest 37,8 milj Rootsi abi) avamine möödunud suvel oli Eesti muuseumide aasta tähtsündmus, külastajaid käis esimestel kuudel üle 65 000. Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehituse alustamine on praegu tähtsaim. 1994.a. avaliku arhitektuurivõistluse ?ürii valis välja Pekka Vapaavuori projekti "CIRCULOS". Eesti Kunstimuuseumi uue hoone planeeritud maksumuseks on 470 milj krooni. Eesti kunsti senisest veelgi laiemaks tutvustamiseks on palju võimalusi. Nii pakkus kultuuriminister välja mõtte Kunstimuuseumis olevate teoste eksponeerimiseks Eesti saatkondades välismaal. Ka Eesti Kunstimuuseumis tuleb senisest enam pöörata tähelepanu majandustegevuse aruandluse korraldamisele. Marika Valk töötab Eesti Kunstimuuseumi direktorina alates 1991.a.
Eesti Spordimuuseum on asutatud 1963.a. Muuseum asub praegu veel Tartus Pauluse kiriku hoones Riia tn.27a.. Muuseumikogus on 95 000 museaali. Muuseumi püsiekspositsiooni külastas 2000.a. 5 859 inimest. Muuseumi uus hoone asukohaga Rüütli tn.15 (endine Tartu postimaja), saab valmis eeloleval suvel. Muuseumi käsutusse saab üle 2000 m², majas hakkab paiknema ka Eesti Postimuuseumi ekspositsioon. Kultuuriministeerium näeb Eesti Spordimuuseumis ette põhimõttelisi muudatusi, direktori ametikohale on välja kuulutatud konkurss.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi tegevuse alguseks loetakse 1924. aastat, kui registreeriti Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühing. Praegune teatriosakond lisandus 1941.a. Muuseumi filiaal on Andres Särevi kortermuuseum Tina tänavas. Muuseumi kunstikogu asub Olevimäe tn 12, samas on ka hoidla. Teine hoidla asub Lasnamäel, Muhu tn korterelamus. Muuseumi külastas 2000. aastal 10 180 inimest. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on oma kogude mahult üks suurimaid muuseume Eestis - 574 822 museaali. Erinevalt enamikest muuseumidest, kus säilitatakse peamiselt esemeid, moodustuvad Teatri- ja Muusikamuuseumi kogud väga suures osas mitmesugustest paberi-, pildi- ja helikandjatest. Samas on muuseumis ka märkimisväärne esemeline kogu - pillid, kunstikogu, mööbel, unikaalsed memoriaalesemed jm. Sellest tulenevalt sarnaneb muuseum teatavas mõttes enam kultuuriloolisele arhiivile (võrreldav Eesti Kirjandusmuuseumiga). Kultuuriministeeriumis koostöös Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Teatriliidu, Eesti Heliloojate Liidu, Eesti Muusikanõukogu ja Muuseuminõukoguga on arutatud erinevaid arenguid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Muuseumis on väljatöötamisel 2 arenguvarianti 1) keskmuuseumina ja 2) teadus- ja arendusasutusena. Ka selles muuseumis on vajalik majandustegevuse aruandluse kaasajastamine. Arvo Saar töötab muuseumi direktorina alates 1993.aastast.

Kultuuriminister sõlmis töölepingud 5 aastaks:
Eesti Vabaõhumuuseumi direktori Merike Langi,
Eesti Ajaloomuuseumi direktori Toomas Tamla,
Eesti Rahva Muuseumi direktori Jaanus Plaadi,
Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori Karin Hallas-Murula,
Eesti Loodusmuuseumi direktori Lemmi Jõe,
Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni ja
Eesti Kunstimuuseumi direktori Marika Valguga.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi direktori Arvo Saarega sõlmiti tööleping 2 aastaks.

Eesti Spordimuuseumi direktori ametikoha täitmiseks on välja kuulutatud
konkurss.


Info: Ülle Reimets
6 28 22 46

 
Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076, Tallinn (tel) +372 628 2250 (fax) +372 628 2200 minkul.ee