Sa oled siin

Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia taotlusvoor

Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusest tulenevate vähemusrahvuse kultuuriautonoomia eesmärkide täitmisele.

 

Toetust võib taotleda vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus, kes vastab vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduses ettenähtud kultuuriomavalitsuse tingimustele.

Taotlusvoorust toetatakse tegevustoetusena:

  • kultuuriomavalitsuse ja selle asutuste juhtimisega seotud halduskulusid, mis ei ületa 50% toetuse kogusummast;
  • emakeele õppe korraldamist;
  • rahvuslike kultuuriasutuste ja organisatsioonide tegevust;
  • rahvuslike kultuuriürituste korraldamist;
  • rahvuskeelsete trükiste kirjastamist ja emakeelse info vahetust;
  • vähemusrahvuse kultuuri ja hariduse edendamiseks fondide asutamist ning stipendiumide ja preemiate välja andmist.
Tegevuste oma- ja/või kaasfinantseering (toetuse saaja ja kaasfinantseerijate rahaline või rahaliselt mõõdetav panus) peab moodustama taotleja tegevuskuludest vähemalt 10 protsenti. Kui tegevuste üldmaksumus lõpparuandes muutub võrreldes algse taotlusega siis muutub nõutava oma- ja/või kaasfinantseeringu suurus proportsionaalselt.

 

Taotlusvoorust eraldatavate toetuste kogumaht on kuni 90 000 eurot.

Taotlemine

Taotlus esitada Kultuuriministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna aadressil min@kul.ee (või postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn).

Taotluste esitamise tähtaeg oli 11. veebruar 2018.

Taotlused esitada Kultuuriministeeriumi toetuse taotluse vastavalt tegevustoetuse vormil.

Komisjon

Piret Hartman - Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler, komisjoni esimees
Ene Lukka-Jegikjan - Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu arendus- ja koolitusjuht
Ilmo Au - Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja
Ivi Proos - MTÜ Hooliva Ühiskonna Keskus juhatuse liige
Jana Tondi - Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht
Madis Järv - Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja asetäitja
 
 

 

Taotlejal ei tohi taotlemise ajal olla:

  • maksuvõlgnevust (k.a maksevõlgnevust) - riikliku maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud.
  • Majandusaastaaruande esitamise võlga.
  • Täitmata kohustust ministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi).

Toetuse taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

Taotluste hindamisel võetakse arvesse:

  • taotluse vastavust taotlusvooru eesmärgile;
  • tegevuste peamise sihtrühma suurust: vähemusrahvuse rahvusnimekirja kantud isikute arvu.
  • taotluses kirjeldatud tegevuste eesmärgipärasust, vastavust põhikirjale ja õigusaktidele;
  • taotleja poolt kavandatud tegevuse rahvuskultuurilist ja regionaalset tähtsust;
  • tegevuse jätkusuutlikkust, põhjendatust, uuenduslikkust ja ajakohasust;
  • teavitustegevuste ja meediaplaani olemasolu ja läbimõeldust;
  • rahvuskeelsete väljaannete puhul tiraaži-, ilmumissagedust ja turustamist;
  • tegevuse läbiviijate haldusvõimekust, koostööpartnerite arvu ja nende panust tegevuse elluviimisel;
  • eelarve realistlikkust ja kuluefektiivsust, kuluartiklite põhjendatust ja läbipaistvust;
  • kaasfinantseerimise ja omaosaluse määra organisatsiooni tegevuseelarvest.

Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

Tegevustoetuse abikõlblikkuse periood on 01.01.-31.12.2018.

Tegevustoetuse korral loetakse abikõlblikeks kuludeks:

Halduskulud: rendi-, kommunaal- ja sidekulusid; kodulehe haldamisega seotud kulusid; raamatupidamisteenuse ja auditeerimisega seotud kulusid; juhatuse liikmete tasu; kontoritehnika ja bürootarvete soetamist; lähetus- ja transpordikulusid; käibemaksu tasumist juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.
Tegevuskulud: vähemusrahvuse kultuuriürituste korraldamiseks ja festivalide ning teiste suursündmuste elluviimiseks, sh kulusid töötasule ning nendega seotud maksete tasumist, ruumide, heli- ja valgustehnika rendile, üritustega seotud transpordile; reklaami- ja meediakulusid; tegevustega otseselt seotud trükiste ja elektrooniliste väljaannete koostamise, toimetamise, avaldamise ja tõlkimisega seotud kulusid; kultuuri- ja haridusasutuste juhtimisega seotud koolituskulusid; käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud. 

Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse:

kulusid, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavaid makse;
käibemaksu tasumist juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane, proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
kulusid (s.h. lähetuskulusid), mis ei vasta organisatsiooni põhikirjaliste tegevustele ja eesmärkidele;
muid tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulusid.
 

Eraldatud toetused:

 

Mall Saul
kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik

Telefon 628 2261
Mall.Saul@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 5. märts 2018