Sa oled siin

Väärtfilmilevi toetus

Toetuse eesmärk on dokumendile Kultuuripoliitika põhialused 2020 tuginedes Eesti kinodes linastuva filmirepertuaari laiendamine kunstiliselt kõrgekvaliteediliste filmidega, seeläbi publiku hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine ning noore filmipubliku kasvatamine.

 

Toetuse aluseks on ministri 25.10.2017 käskkiri nr 227.

 

Taotlusvoorust toetatkse:


Taotlusvoorust toetatakse erinevates žanrites väärtfilmide (mängu-, dokumentaal-, laste-, noorte-, anima- ja eksperimentaalfilmid) tervikliku programmina levitamise ja linastamise kulude katmist ning väärtfilmide eriprogrammidega seotud kulude katmist 2018. aastal.

Taotlusvoorust eraldatavad toetused täidavad eesmärki laiendada Eesti kinodes linastuvat filmirepertuaari kunstiliselt kõrgekvaliteediliste filmidega ning seeläbi avardada ja kujundada publiku hoiakut ning väärtushinnanguid, rikastada kasvava põlvkonna filmivalikuvõimalusi ja kasutada filmikunsti võimalusi üldhariduse andmisel.

Taotlusvoorust eraldatava toetus on riigiabi audiovisuaalsektorile, mida antakse kooskõlas Euroopa Komisjoni 04.02.2014. a otsusega nr SA 37526 (2013/N).

Taotlusvoorust jagatavate toetuste kogusumma on eelduslikult 340 000 eurot.

Taotleja peab lisaks taotlusele esitama vabas vormis järgmised andmed:

 

  • 2016. a kinotegevuse päevade arv kui kino on olnud publikule avatud. Kaasa arvatud festivalid, eriprogrammid- ja projektid ning muud kinosündmused;
  • 2016. a kinos näidatud seansside arv kokku, kaasa arvatud festivalid, eriprogrammid- ja projektid ning muud kinosündmused;
  • 2016. a tasulise ja tasuta piletiga vaatajate arv kinos;
  • 2016. a käibemaksuta piletimüügi tulu, kaasa arvatud festivalid, eriprogrammid- ja projektid ning muud kinosündmused;
  • 2018. a kinotegevuseks kasutatavate statsionaarsete saalide arv.
Taotlus esitada Kultuuriministeeriumile ministeeriumi projektitaotluse vormil digitaalselt allkirjastatuna aadressil min@kul.ee (või postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn).
 
Taotlusvooru tähtaeg on 24. november 2017.
 
Pärast tähtaega laekunud taotlusi menetlusse ei võeta.
 
Kui taotluse allkirjastaja või toetuse taotleja esindaja ei oma seadusjärgset esindusõigust, peab taotlusele lisama esindusõigust tõendava kirjaliku dokumentatsiooni.
 

Komisjon

Hillar Sein - komisjoni esimees, Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler
Tristan Priimägi - Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige, ajalehe Sirp filmitoimetaja
Eva Näripea - Rahvusarhiivi Filmiarhiivi direktor
Anneli Ahven - Eesti Filmitootjate Liidu liige, Eesti Filmitööstuse klastri liige

 

Taotlusvoorust toetuse taotleja peab vastama kõigile alljärgnevatele tingimustele:

  • 7Taotleja peab olema Eestis registreeritud juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhikirjajärgne põhitegevusala on filmide levitamine ja linastamine.
  • Taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
  • Taotlejal ei ole taotluse esitamise ning toetuse kasutamise lepingu sõlmimise hetkel majandusaasta aruande esitamise võlga, täitmata kohustust Kultuuriministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi) ning maksuvõlgnevust (k.a makse) - riiklike maksude võlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. Käesolevas korras loetakse riikliku maksu võlaks toetuse taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga, mis kokku ületavad 100 eurot;
  • Taotleja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses.
  • Taotlejale ei tohi olla esitatud Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, seni täitmata korraldust toetuse tagasimaksmiseks.
  • Taotleja peab olema tegutsenud taotluse esitamise hetkel oma põhikirjajärgsel põhitegevusalal vähemalt 3 aastat.
  • Taotleja peab olema ja oma taotluses kinnitama, et on Europa Cinemas võrgustiku liige.
  • Taotleja 2018. a omafinantseering peab olema vähemalt 30% taotluses esitatud projekti abikõlblikest kuludest ning omafinantseering peab olema kaetud vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuste, muu avaliku sektori, Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus.
  • Taotluses toodud 2018. a tegevuste kogueelarve peab ületama 50 000 eurot.

 

Taotlusi hinnatakse ja võrreldakse järgmiste kriteeriumite alusel:

  • taotleja senine tegevus lähtudes käesoleva korra käskkirja punktides 6.4.1.-6.4.5 esitatud andmetest;
  • haldusvõimekus;
  • eelarve realistlikkus ja kuluartiklite põhjendatus.

Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblikkuse periood on 01.01. - 31.12.2018.

Abikõlblikud kulud on:

filmikoopiate valmistamise kulu;
rahvusvaheliste ja Eesti filmide Eestis linastamise ning levitamise kulu;
kulud, mis on vajalikud otseselt projekti elluviimiseks ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud;
kulud, mis on vajalikud otseselt projekti elluviimiseks ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud;
tekkepõhised kulud, mis tehakse käskkirja punktis 8.2. määratud toetuse kasutamise abikõlblikkuse perioodil, kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks;
käibemaksukulu juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.

Mitteabikõlblikud kulud on:

ehituslike ja muude investeeringutega seotud kulud;
kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavad maksud;
taotlusvooru eesmärkidega mitteseotud põhjendamatud ja ebaolulised kulud (sh kommertstegevusega seotud kulud);
käibemaksukulu juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või  välisabi vahenditest.
 

Hillar Sein
Kunstide asekantsler 

Telefon 628 2221
Hillar.Sein@kul.ee

 

 

Viimati uuendatud: 25. oktoober 2017