Sa oled siin

Vabariigi juubeliaasta eelarve väärtustab kultuuritöötajat

27. september 2017 - 7:00
Kultuuriminister Indrek Saar. Foto: Kultuuriministeerium
Kultuuriminister Indrek Saar. Foto: Kultuuriministeerium

2018. aasta kultuurieelarve lubab järgmisel aastal tõsta kultuuritöötajate ja noortetreenerite palka ning laieneb kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate ring. Täitumas on ministeeriumi eesmärk tõsta kultuuritöötaja keskmine kuupalk 2020. aastaks Eesti keskmisele tasemele. Eelarvest rahastatakse mitmete oluliste kultuuri- ja spordiobjektide investeeringuid, näiteks Tallinna linnateatrit ja lauluväljakut ning Kääriku spordibaasi, mis kõik on pikisilmi oodanud remonti. Kultuuriminister Indrek Saar tutvustab kultuurieelarvet lähemalt.

Mul on 2018. aasta kultuurieelarve üle üsna hea meel. Oleme suutnud kinni pidada lubadusest parandada otsustavalt kultuuritöötaja sissetulekut ning valmimisjärjekorras ootavad mitmed olulised kultuuri- ja spordirajatised.

2017. aastal tõusis riigilt palka saava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär 942 euroni. 2018. aastal on kavas tõsta kõrgharidusega või kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär esmakordselt üle tuhande euro piiri. Valitsuse kokku lepitud eelarve suurendab palgafondi 22,5 protsenti, mis võimaldab tõsta alammäära 1150 euroni.  Väärib meenutamist, et kõigest kolm aastat tagasi oli miinimumpalk 731 eurolt – tõus on seega 419 eurot. Kultuuriministeeriumi ettepaneku järgi suurendatakse 7,5 protsenti ka nende inimeste palgafondi, kes on tugipersonal või kõrgharidusega kultuuritöötajad, aga kelle sissetulekud ületavad brutotöötasu alammäära juba praegu.

Viimaste aastate palgatõus kultuurivaldkonnas tõestab, et valitsus väärtustab kultuuritöötajaid ja soovib investeerida inimestesse, kes kultuuri loovad või pakuvad elamusi. Samal põhjusel soovime järgmisel aastal laiendada kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate ringi, et kumbki loomevaldkond saaks juurde kolme uue loovisiku palgaraha.

Kokkuvõtteks, meie palgapoliitika ei ole muutunud ja peame lubadustest kinni. Töötasu alammäära jõuline tõstmine peab jätkuma, et aastaks 2020 oleks kultuuritöötaja keskmine kuupalk jõudnud vabariigi keskmisele tasemele. See eesmärk on kultuuritöötajatega kokku lepitud  alusdokumendis „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“.

Sarnaselt kultuuritöötajatele soovime rohkem väärtustada treenerite tööd. Treenerid on spordivaldkonna võtmeisikud, kelle tegevus mõjutab kümneid tuhandeid inimesi ja avaldab lisaks spordile mõju ka muudele valdkondadele. Seetõttu suurendame viienda ja kõrgema kutsetasemega noortetreenerite töötasutoetuse palgafondi 35,2 protsenti, selle tulemusena tõuseb 2018. aastal treenerite 637 eurone alampalk 850 euroni kuus.

Majad ja institutsioonid

Enne Pariisi käi ära Nuustakul – see soovitus omandab kolme aasta jooksul täiesti uue tähenduse, ehkki Kääriku Spordikeskuse mõju hakkab ulatuma palju kaugemale Otepää lähiümbrusest. Eestis polegi praegu tänapäeva nõuetele vastavat spordilaagrite läbiviimise keskust,  kus saaks tegeleda nii tulemus- kui ka harrastusspordiga. Kääriku suurinvesteering aitab viia Eesti spordielu uuele tasemele.

12 miljoni euro eest laiendatakse spordihotell, ehitatakse võistkonnamajad, nüüdisajastatakse spordihoone koos meditsiiniblokiga ning uuendatakse konverentsi- ja toitlustushoone. Tulemas on pallimängude hall, kunstmuruga jalgpalliväljak, uued ujumis- ja puhkealad ning palju-palju muud.

Tallinna Linnateatri suure saali saaga ulatub aastakümnete taha. Paljud omaaegse Noorsooteatri asutajaliikmed lavakooli II lennust ei jõudnudki uut suurt saali oma eluajal ära oodata. Võlg saab nüüd tasutud. Riik ja Tallinna linn panevad seljad kokku ning kolme aasta jooksul eraldab kumbki 10 miljonit eurot.

2019. aastal möödub esimesest laulupeost 150 aastat. Kui Kalevi staadion saab täiesti uue näo, siis laulukaarele õmbleme piltlikult öeldes uue kuue. Ka siin on siiras hea meel koostööst Tallinna linnaga, sest pehkinud ja siit-sealt lapitud kaarealune laudis tuleb kindlasti enne suurt pidu täies ulatuses välja vahetada. Aega on selleks terve järgmine aasta ning 330 000 tuhande euro eest nii linnalt kui ka riigilt saab see töö tehtud.

Laudis annab laulukaarele kordumatu kõla, kuid mõistagi on esmatähtis laulupeoliste ja muude sündmuste külastajate ohutus.

Kultuur kui väärtusahela lahutamatu lüli

Film on Eesti üks olulisi visiitkaarte ja rahvusvahelise mõõtmega kunstivorm juba praegu. Kevadel riigieelarvestrateegia läbirääkimiste käigus planeerisime täiendavalt 350 000 eurot filmivaldkonnale, väliskapitalil tuginev filmi- ja seriaalitootmise toetuskava Film Estonia maht suureneb aga kaks korda ehk 2 miljoni euroni aastas.

Järgmisest aastast on võimalik saada toetust, et tuua Eestisse rahvusvahelisi kultuuri või spordi suursündmusi. Selle meetme maht on 2 miljonit eurot ja võib tõusta eeldusel, et sellised üritused tõesti toovad otseselt või kaudselt riigile oluliselt suurema tulu tagasi.

Seda loetelu võiks jätkata pikalt. Kultuurieelarve 2018 on tõepoolest kultuuritöötaja poole vaatav. Tuge saavad loovisikud ja leidlikud algatused ning arendame kultuuri- ja spordisündmustele vajalikku füüsilist keskkonda.  

Veel uudiseid samal teemal

Rasmus Mägi
17.01.2018|Kultuuriministeerium

Riiklikele spordipreemiatele esitati 41 kandidaati

Kultuuriministeeriumisse laekusid tähtajaks, 10. jaanuariks 2018 ettepanekud riiklike spordi elutöö- ja aastapreemiate määramiseks. Kahele elutööpreemiale esitati 18 ning kuuele aastapreemiale 23 kandidaati.

2016. aasta aastapreemia laureaat Vox Clamantis
17.01.2018|Kultuuriministeerium

Riiklikele kultuuripreemiatele esitati 98 kandidaati

Riigi kultuuripreemiate komisjonile esitati tähtajaks ehk 10. jaanuariks 2018 ühetekokku 98 ettepanekut loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. Neist 37 olid esitatud preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Möödunud aasta silmapaistva loomingu eest laekus 61 esildist loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimise kohta.