Sa oled siin

UURING: Nõudlus kvaliteetse tasuta eesti keele õppe järele täiskasvanute hulgas on suur

6. juuni 2018 - 15:50
Rakendusuuringu “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ esitlus Kultuuriministeeriumis, 6. juunil 2018. Foto: Kultuuriministeerium
Rakendusuuringu “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ esitlus Kultuuriministeeriumis, 6. juunil 2018. Foto: Kultuuriministeerium

Nõudlus täiskasvanute eesti keele õppe järele on suur ja tasuta eesti keele õpe on elanikkonna seas hästi vastu võetud, selgub täna Kultuuriministeeriumis esitletud Tallinna Ülikooli ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentARi värskest rakendusuuringust: “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“. Euroopa Regionaalarengu Fondi toel valminud uuringu tulemuste põhjal on valminud poliitikasoovitused riigi korraldatud täiskasvanute eesti keele õppe tõhusamaks ja paindlikumaks muutmiseks.

Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi tellitud rakendusuuringul oli kolm eesmärki: uurida eesti keelest muu emakeelega täiskasvanud elanikkonna eesti keele õppe vajadusi ja kogemusi, samuti keeleõpet korraldavate teenusepakkujate tagasisidet keeleõppe korraldusele ning tööturuteenusena pakutava keeleõppe asjakohasust ja tulemuslikkust.

Riik on  suurim eesti keele õppe tellija. Koolituste maht on olnud aastati erinev, jäädes vahemikku 2000 kuni 6000 inimest aastas, kuid inimesi, kes lähema kolme aasta jooksul plaanivad eesti keelt õppida, võib uuringu autorite hinnangul olla 52 000 kuni 68 000.

„Suur huvi eesti keele õppimise vastu on väga rõõmustav ning kinnitab, et Eestis elavad muu emakeekega  inimesed soovivad riigikeelt õppida ja peavad eesti keele oskust vajalikuks. Seetõttu on väga oluline mitte ainult jätkata tasuta keeleõppe pakkumist, vaid koostöös kõikide osalistega leida uued lahendused, et keeleõpe vastaks veelgi paremini õppijate vajadustele, “ ütles kultuuriminister Indrek Saar. „Omandatud keeleoskuse säilitamiseks on vajalik eestikeelne suhtluskeskkond ning peagi avatavad Eesti keele majad Narvas ja Tallinnas loovad selleks uusi võimalusi,” lisas Saar.

Uuringu andmetel oskavad eesti keelt hästi umbes pooled (43 kuni 54%) eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest. 2018. aastal on eesti keelt üldse mitte oskavate inimeste osakaal vanuses 15 kuni 74 alla 10%. Vähese eesti keele oskusega inimesi takistab keeleoskustaseme tõstmisel eestikeelse suhtlemise võimaluste vähesus (71%), aga olulisena tuuakse esile ka raha- ja ajapuudus (58% ja 49%). Vaid 7% eesti keelest erineva emakeelega elanikkonnast on valmis eesti keele koolituse eest täielikult ise maksma, üle kolmandiku aga ei ole selleks üldse valmis.

Uuringust selgub, et motivatsioon õppida eesti keelt on tugevalt seotud tööturuga. Üle 90% koolitusel osalenutest nimetab eesti keele õppimise  põhjusena paremat hakkamasaamist ja väljavaateid tööturul. Ühtlasi ajendab eesti keel õppima soov tulla paremini toime igapäevastes olukordades ja osaleda ühiskondlikus elus, sealhulgas kultuurielus.

„Uuringu tulemused kinnitavad, et eesti keele õpe tööturuteenusena on vajalik, kuid eesti keele õppe tõhustamiseks tuleb suurendada õppimisvõimaluste mitmekesisust ja paindlikkust“, ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Selle teadmise valguses on hea meel, et oleme eesti keele õppimise võimalusi pidevalt edasi arendanud.  Täna on võimalik töötukassa kaudu eesti keelt õppida nii töötul kui töötaval inimesel,“ selgitas Sikkut.

Alates 1. juunist laienes töötajate ring veelgi, kes saavad töötukassa toel eesti keelt õppida. Samuti laienesid tööandjate võimalused oma töötajate eesti keele oskusi arendada.

Uuring käsitleb muuhulgas üksikasjalikumalt tööturuteenusena osutatud eesti keele õppe korraldust, kvaliteeti ja tulemuslikkust. Töötukassa kaudu osutatud eesti keele koolitusel osalejate arv on 2017. aastaks kasvanud 2793ni. Koolitustel osalejate arvu suurenemise taga on muuhulgas eesti keele koolituste laiendamine töötavatele inimestele. Programmiga „Tööta ja õpi“ asus 2017. aastal eesti keelt õppima 658 töötavat inimest. Viimasel kahel aastal on suurenenud Ida-Virumaa osakaal eesti keele õppes. 2017. aastal oli kõigist eesti keele õppijatest 59% Ida-Virumaalt, aastatel 2012 kuni 2015 vastavalt 33 kuni 39%.

Koolitusel osalenute üldine rahulolu koolitusega on suur – 76 kuni 91% on koolitustega väga või pigem rahul. Koolitusel käinutest 58 kuni 65% leiavad, et koolitusest oli kasu, sest see aitas laiendada töökohtade ringi, parandas tuleviku karjäärivõimalusi, aitas leida tööd, mida keeleoskuseta poleks saanud, ning leida erialast tööd, paremini tasustatud tööd või tööd avalikus sektoris.

Ühe peamise kitsaskohana toob uuring välja keeleõppe korralduse tsüklilisuse ja projektipõhisuse, mis ei taga järjepidevust ega soodusta õpetajate erialast täiendamist. Teise olulise probleemina tõstatab uuring täiskasvanute eesti keele õpetajate puuduse, järeldades, et keeleõppe üldise kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks on vaja eelkõige panustada oskustega õpetajate ettevalmistamisesse ja arendamisse.

Töötukassa kaudu pakutava eesti keele koolituse osas tuuakse välja koolituste katkestamiste suur osakaal, mis omakorda mõjutab koolituste tasuvust. Katkestamisi mõjutab uuringu autorite hinnangul nii tööturu üldine olukord ehk paranenud tööle saamise võimalused kui ka koolituste korraldus. Selleks, et vähendada katkestamisi ja suurendada koolituse tasuvust, soovitavad uuringu autorid suurendada koolituste pakkumise paindlikkust, et paremini ühildada täiskasvanute keeleõpet töötamisega.

Teenusepakkujad tunnetavad suurenevat vajadust alustada uussisserändajatele suunatud eesti keele õpet vahetult pärast saabumist riiki, et tagada keele omandamine parimal moel. Samuti on oluline täiendada eesti keele õpetajate oskusi õpetada paljukultuurses keskkonnas.

Uuringu täistekstiga on võimalik tutvuda siin.

 

Lisainformatsioon

Piret Hartman

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler

piret.hartman@kul.ee

 

Sten Andreas Ehrlich

Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja tööala asekantsleri ülesannetes

StenAndreas.Ehrlich@sm.ee

 

Veel uudiseid samal teemal

VeniVidiVici Õpilasvahetus. Foto: VeniVidiVici kogust
18.05.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister tunnustab üle-eestilises neljanädalases õpilasvahetustes osalejaid

Kultuuriminister Indrek Saar tunnustab täna, 18. mail Estonia talveaias toimuval tänuüritusel koole ja õpilasi koos peredega, kes osalesid sel õppeaastal mittetulundusühingu VeniVidiVici ja Kultuuriministeeriumi koostöös korraldatud neljanädalastes üle-eestilistes õpilasvahetustes. Õpilasvahetuse korras on sel õppeaastal võõrkeelses koolis õppinud kokku 39 koolinoort ja osalenud 35 kooli üle terve Eesti.

Kultuuriministeeriumi hoone
17.05.2018|Kultuuriministeerium

Lõimumise eesmärgid 2020. aastani said valitsuse heakskiidu

Valitsus kiitis täna, 17. mail toimunud istungil heaks valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2017. aasta rakendusplaani täitmise aruande ning tegevused aastateks 2018-2020.  Seni planeeritud tegevused on ellu viidud ning ees ootavad olulised valdkondlikud muudatused.