Sa oled siin

Uuendatud muinsuskaitseseaduse eelnõu on aruteludeks avatud

6. veebruar 2018 - 11:12
Tallinna vanalinn Oleviste kiriku tornist (foto: Liina Jänes)
Tallinna vanalinn Oleviste kiriku tornist (foto: Liina Jänes)

Kultuuriministeeriumis on valminud uuendatud muinsuskaitseseaduse eelnõu, millele oodatakse kommentaare ja parandusettepanekuid kuni 23. veebruarini.

Muinsuskaitseseaduse eelnõu väljatöötamine algas 2013. aasta lõpus. Eelnõu esimene versioon valmis ja käis nii ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil kui ka avalikul konsultatsioonil 2015. aasta kevadel. Tookord  jäi eelnõu ootama valitsuse rahastamisotsust. 2017. aasta kevadel toimunud riigieelarve strateegia läbirääkimistel eraldas valitsus muudatuste käivitamiseks alates 2019. aastast 1,4 miljonit eurot aastas. See on otseselt suunatud toetuseks omanikele, kes soovivad pärandit korrastada.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits ütles, et kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline osa ja identiteediallikas nii üksikisikule kui ka riigile tervikuna. „Üks peamisi kitsaskohti ongi see, et mälestise omaniku ja riigi kohustused kultuuriväärtuste säilimise tagamisel ei ole tasakaalus. Uus seadus püüab saavutada olukorra, kus mälestiste kaitsmisel on piiramine ja abistamine paremini tasakaalus,“ ütles Sits.

Ta selgitas, et Muinsuskaitseametile antakse juurde muuseumidega seotud ülesandeid, mis tähendab, et muuseumid saavad endale valitsusasutuse tasandil tugiüksuse ehk ameti. „Kahe valdkonna tegevustes on palju sarnast: kogumine, säilitamine ja hoidmine ning näitamine ja tutvustamine. On teemasid, kus muuseumide ja muinsuskaitsjate tegevus on tihedalt põimunud juba praegu, kuid on ka kasutamata potentsiaali, eelkõige kultuuripärandi tutvustamisel, väärtustamisel, uurimis- ja arendustegevustes,“ lisas Sits.

Valitsuse otsusega kinnitatud rahastus on ette nähtud uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve kulude hüvitamiseks. Lisarahastuse avalike teenuste arendamiseks sai Kultuuriministeerium koos 2017. aasta sügisel kinnitatud üldise kultuuritöötajate palgatõusuga. Lisarahastuse arvelt suureneb Muinsuskaitseameti koosseis ja kasvab nõustav ja omanikke kaasav roll. Kokku on muudatuse eelarveline suurus 2 miljonit eurot aastas. Uuendatud muinsuskaitseseadus soovitakse jõustada 1. jaanuaril 2019.

Muinsuskaitseseaduse eelnõuga on plaanis järgmised suuremad muudatused:

  • riik kompenseerib mälestise omanikule osaliselt selle osa töödest, mis on erinev n-ö tavatöödest, need on uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve;
  • muinsuskaitse eritingimusi annab uuringute põhjal edaspidi Muinsuskaitseamet;
  • suureneb ennetustöö osa ja Muinsuskaitseameti roll omaniku nõustajana;
  • mälestistega seotud tööde tegemise nõuded ja menetlemise kord saavad juurde paindlikkust;
  • arheoloogiliste leidudega seonduva reguleerime senisest rangemalt, et tõkestada rüüstamisi ja kultuuriväärtuste illegaalset kaubandust;
  • Muinsuskaitseamet hakkab koordineerima nii muinsuskaitse kui muuseumide valdkonna arendamist.

 

Muinsuskaitseseaduse muudatuste eelnõu on tutvumiseks ja kommenteerimiseks kättesaadav Eelnõude Infosüsteemis (EIS).

 

Lisainfo

Liina Jänes
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik
tel 6 282 381
liina.janes@kul.ee

Veel uudiseid samal teemal

Alliku villa. Foto K. Kooskora
21.02.2018|Kultuuriministeerium

Endisest kirjanike loomemajast Elvas sai kultuurimälestis

Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas kultuurimälestiseks Elvas asuva Alliku villa. Hiljemalt 1930. aastate alguses ehitatud juugendstiilis puitvillat kasutati nõukogude perioodil kirjanike loomemajana.

Indrek Saar. Foto: Erik Peinar (Riigikogu)
14.02.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister aastakõnes: edukas majandus vajab järjest enam loovust, riik peab selleks võimalusi looma

Kultuuriminister Indrek Saar tegi täna, 14. veebruaril Riigikogus ettekande kultuuripoliitika põhialuste dokumendi Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 elluviimise kohta. Saar ütles kultuuri aastakõnes, et  Eesti kui kultuurriigi edukus põhineb meie inimeste loovusel ning kultuuri jätmine üksnes turumajanduse hoolde pole Eesti suguses väikeriigis mõeldav.