Sa oled siin

Tallinnas arutati Euroopa kolleegidega lõimumisvaldkonna väljakutseid

29. november 2017 - 7:00
Euroopa Integratsiooni Võrgustiku liikmed. Foto: Kadri Purje
Euroopa Integratsiooni Võrgustiku liikmed. Foto: Kadri Purje

Euroopa Komisjoni juures tegutseva Euroopa Integratsiooni Võrgustiku liikmed kohtusid 15. novembril Tallinnas. Üheskoos arutati aktuaalseid lõimumisvaldkonna väljakutseid ja vahetati kogemusi. Lähemalt selgitab Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse nõunik Artjom Tepljuk.

Euroopa Integratsioonivõrgustik ühendab lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele ka Euroopa Majanduspiirkonna riikide Norra ja Islandi lõimumise eest vastutavate ministeeriumide esindajaid. Seekordse kohtumise peamine aruteluteema oli  Euroopa Liidu väärtused riiklike lõimumispoliitikate kujundamisel. Lisaks vahetati kohtumisel eri riikide praktilisi kogemusi kolmandate riikide kodanike integratsioonilepingute teemal. Lepingute eesmärgiks on üldjuhul määratleda tegevused, mida pakub riik tulijatele ning teiselt poolt kirjeldada ootused ja tegevused, mis tuleb läbida riiki sisenejatel.

Heaks näiteks ühiskonna väärtuste tutvustamisel nimetati orientatsioonikoolitusi, mis tutvustavad uussisserändajatele asukohariiki, selle väärtusi ja norme. Taolised programmid on levinud Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Tšehhis, Belgias, Portugalis, Austrias. Mõnedes riikides, nagu Prantsusmaa, Itaalia, Holland, kasutatakse integratsioonilepinguid, mida allkirjastades nõustub uussisserändaja riigi normide, oma õiguste ja kohustustega.

Euroopa Komisjoni Migratsiooni ja siseasjade peadirektoraadi migratsiooni-, mobiilsuse- ja innovatsioonidirektor Matthias Oel andis ülevaate Euroopa Komisjoni algatustest migratsiooni ja integratsiooni valdkonnas ning tutvustas edasisi plaane. Järgmisel aastal pakutakse muuhulgas võrgustiku liikmetele Euroopa komisjoni toel võimalust viia läbi erinevaid õppevisiite, et tutvuda erinevate riikide heade praktikatega lõimumise valdkonnas. Kohtumise käigus tekkis Eestil mitmeid mõtteid, kuidas Euroopa  partnerite kogemusi meilgi rakendada. Näiteks Saksamaalt oleks võimalik õppida, kuidas rahvuslik jalgpallikoondis viib lõimumistegevusi noorteni läbi spordi, norrakad aga on aktiivselt rakendanud kultuurivaldkonna sidusama ühiskonna loomise vankri ette. Rootslastelt ning portugaallastelt oleks huvitav õppida kohalike omavalitsuste panust ja tegevusi sidusa ühiskonna loomisesse.

Eesti tutvustas kohtumisel integratsioonivõrgustiku liikmetele oma väljakutseid ja kogemusi lõimumispoliitika kujundamisel. Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartmani ettekandest jäi kõlama, et Eesti on mitmekesine ühiskond, kus elab ligi 200 erineva rahvuse esindajad. Lisaks praktiliste küsimuste lahendamisele erinevate kogukondade jaoks kaasamaks neid täisväärtuslikult  ühiskonda, on fookuses erinevate ametkondade vaheline koostöö, aga ka uute partnerite ja ideede leidmine. Äri- või avaliku- ja kolmanda sektori koostöö tugevdaks lõimumispoliitika jätkusuutlikkust ning mõju. Kultuuriministeeriumi roll on olla siin kontaktide loojaks ning uute platvormide algatajaks, mille pinnalt on võimalik kaasata uusi tegijaid ning leida värskeid ja toimivaid lahendusi lõimumise kitsaskohtade lahendamisel.  

Võrgustiku kohtumisel rakendati esmakordselt maailmakohviku stiilis töötubasid, milles arutati erinevate teemade üle: alates Euroopa väärtuste määratlemisest ning lõpetades kodanikuhariduse programmidega.

 

Euroopa Integratsiooni Võrgustiku kohtumist Eestis korraldas Euroopa Komisjoni Siseasjade peadirektoraadi migratsiooni ja integratsiooni osakond koostöös Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumiga. Võrgustik kohtub kaks korda aastas. Kohtumine toimus Tallinnas seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega.

Veel uudiseid samal teemal

Rakendusuuringu “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ esitlus Kultuuriministeeriumis, 6. juunil 2018. Foto: Kultuuriministeerium
06.06.2018|Kultuuriministeerium

UURING: Nõudlus kvaliteetse tasuta eesti keele õppe järele täiskasvanute hulgas on suur

Nõudlus täiskasvanute eesti keele õppe järele on suur ja tasuta eesti keele õpe on elanikkonna seas hästi vastu võetud, selgub täna Kultuuriministeeriumis esitletud Tallinna Ülikooli ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentARi värskest rakendusuuringust: “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“. Euroopa Regionaalarengu Fondi toel valminud uuringu tulemuste põhjal on valminud poliitikasoovitused riigi korraldatud täiskasvanute eesti keele õppe tõhusamaks ja paindlikumaks muutmiseks.

VeniVidiVici Õpilasvahetus. Foto: VeniVidiVici kogust
18.05.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister tunnustab üle-eestilises neljanädalases õpilasvahetustes osalejaid

Kultuuriminister Indrek Saar tunnustab täna, 18. mail Estonia talveaias toimuval tänuüritusel koole ja õpilasi koos peredega, kes osalesid sel õppeaastal mittetulundusühingu VeniVidiVici ja Kultuuriministeeriumi koostöös korraldatud neljanädalastes üle-eestilistes õpilasvahetustes. Õpilasvahetuse korras on sel õppeaastal võõrkeelses koolis õppinud kokku 39 koolinoort ja osalenud 35 kooli üle terve Eesti.