Sa oled siin

Spordirahvas ratastel

30. aprill 2018 - 12:58
Kuressaare staadion. Foto: Eve Rand
Kuressaare staadion. Foto: Eve Rand

Kultuuriministeeriumi spordiosakond, Eesti Olümpiakomitee ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus külastavad sellel kevadel erinevaid maakondi, et kohtuda maakondade spordiliitude ja kohalike omavalitsuste esindajatega. Viimane taoline ringkäik toimus 2013. aastal. Selle kevadise tuuri eesmärk on tutvuda, kuidas on olukord maakondades vahepeal muutunud. Kuidas on kohalike omavalitsuste piires rakendunud valdkonna toetusmeetmed, sealhulgas ujumise algõppe toetamine, treeneri toetus ja huvihariduse toetus, ning mis muutusi on endaga kaasa toonud kohalike omavalitsuste haldusreform spordivaldkonnas.

Üldjoontes tundub, et kohalike omavalitsuste reform on spordivaldkonna vaatevinklist möödunud edukalt. Omavalitsused on hakanud spordile rohkem tähelepanu pöörama ning mitmed neist on palganud või on palkamas eraldi spordi kureerimise eest vastutavat ametnikku. Mõnes omavalitsuses on spordiga tegelev ametikoht ühendatud muude funktsioonidega. Ainult mõni üksik kohalik omavalitsus ei ole võtnud tööle eraldi ametnikku ning spordi valdkonna juhtimine on jäänud kas abivallavanema või abilinnapea kanda. Kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee esindajad tõid välja, et kui üleriigiliselt toimib väga hea koostöö riigi ehk Kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee vahel, siis sarnane hea koostöö peaks maakonna tasandil toimuma maakonna spordiliidu ja kohalike omavalitsuste vahel.

Kuidas kasutada huvihariduse toetust?

Ühe peamise teemana tõstatus huvihariduse lisarahastus, kus spordivaldkonna inimeste ootus oli, et kuna spordivaldkonna osa huvihariduses on umbes pool, siis sama suur protsent  huvihariduse toetusest peaks tulema sporti. Kohtumistel selgus, et huvihariduse rahast on spordivaldkonda planeeritud ainult ligikaudu 20% (2017. aastal 18,9%). Maakondadest kõige rohkem suunatakse huvihariduse raha sporti Raplamaal (38,4%) ja kõige vähem Läänemaal (ainult 11%). Kohalike omavalitsuste esindajad tõid välja, et üheks põhjuseks, miks spordivaldkonna toetuste maht on kujunenud oodatust väiksemaks, on määrusest tulenev kitsendus, mis võimaldab toetust kasutada vaid uute tegevuste rahastamiseks, mitte olemasolevate käigus hoidmiseks. Spordiringid on aga olemasolevad tegevused, mida paraku rahastada ei saa. Ministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee esindajad soovitasid omalt poolt lähtuda toetusmeetme üldeesmärgist, milleks on vastavalt määrusele huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamine. Võimalik on kasutada huvihariduse rahasid näiteks vähem kindlustatud peredele huvihariduse võimaldamiseks, kaugemal elavate noorte transpordiks, uute sihtgruppide kaasamiseks olemasolevatesse tegevustesse, näiteks seni vaid poistele avatud võimaluste loomist ka tüdrukutele jms. Tõdeti, et uue meetme võimalustega seotud kommunikatsiooni saab parandada ning Kultuuriministeerium avab selles osas diskussiooni rahastuse rakendajaga, kelleks on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev Eesti Noorsootöö Keskus.

Omavalitsuste koostöö aitab taristut hallata

Teise peamise teemana tõstatus sporditaristu seisukord. Paljud kohalikud omavalitsused tõid välja, et olemasolevates spordisaalides, ujulates või staadionitel on raske leida vaba aega ning mitmed neist on amortiseerumas. Paljud omavalitsused plaanivad olemasoleva sporditaristu renoveerimist või uute ehitiste rajamist, kuid mitmed möönsid, et neil endal ei pruugi selleks piisavalt rahalisi vahendeid olla. Kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee esindajad soovitasid hoolikalt üle vaadata tehtavad investeeringud ning maakonna siseselt kokku leppida näiteks ühe esindusstaadioni, suurema ujula või spordikeskuse ehituses. Ülejäänud ressursi saab suunata väiksemamõõduliste staadionite ja teiste projektide tarbeks. Spordiregistri andmetel moodustavad juba praegu ülalpidamiskulud suurima osa kohalike omavalitsuste  sporti suunatavast rahast ning iga uus investeering võib vähendada tegevustele minevat osa. Seetõttu on oluline taristu tark planeerimine ja omavalitsuste omavaheline koostöö.

Ujumise algõppe rakendamine sujub suuremate probleemideta

Kolmandaks tõstatus ujumise algõppe muudatuste teema. Enamik kohalike omavalitsuste esindajaid leidis, et tänu riigipoolsele lisarahale ei ole neil selle rakendamisega probleeme. Osad omavalitsused tõid probleemidena välja vabade ujumisaegade puuduse, aeganõudva transpordiühenduse ujulatega ning pingelistesse koolipäevadesse vabade aegade leidmise. Kultuuriministeeriumi esindajad tõid lahendustena välja häid näiteid teistest kohalikest omavalitsustest, kes on ujumisõppe jaganud ära mitme kooliaasta peale, leidnud lähemaid ujulaid väljaspool oma omavalitsust või sidunud ujumisõppepäeva koolipäevaga, kasutades tundide läbiviimiseks näiteks ujulahoonetes olevaid seminariruume.

Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee teevad omapoolsed kokkuvõtted ja järeldused pärast kõigi maakondade külastusi, kuid juba praegu võib tõdeda, et haldusreform on aidanud kohalike omavalitsuste spordivaldkondi tugevdada.

 

Kultuuriministeeriumi infokiri ilmub iga kuu viimasel nädalal (v.a juuli). Kutsume Teid üles seda lugema, sest nii mõnigi küsimus võib siit vastuse saada või anda põhjust täpsustavateks küsimusteks.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Ametnike välitööde logo
13.08.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Indrek Saar osaleb ametnike välitöödel Ida-Virumaal

Kultuuriminister Indrek Saar alustab täna, 13. augustil visiiti Ida-Virumaale, et võtta osa ametnike välitööde programmist. Kahepäevase visiidi käigus külastab kultuuriminister mitmeid piirkonna kultuuriasutusi ja osaleb arutelude ööl BAZAR Narvas ning Lüganuse valla seminaril Maidla rahvamajas.

09.08.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium kutsub Arvamusfestivalil lõimumisteemalistele aruteludele

Kultuuriministeerium koos Riigikantselei ja Eesti Koostöö Koguga sisustavad 10.-11. augustini Arvamusfestivali koosloomeala. Põnevas programmis arutatakse selle üle, kui edukas, avatud ja turvaline peaks Eesti olema aastal 2035 ning kuidas seatud sihte koosloomes saavutada.