Sa oled siin

Sergi Bubka: spordi tulevik sõltub treenerite võimest kohaneda ühiskonnamuutustega

28. juuni 2017 - 3:09
Sergi Bubka. Foto: Rahvusvaheline Olümpiakomitee
Sergi Bubka. Foto: Rahvusvaheline Olümpiakomitee

Üks Kultuuriministeeriumi prioriteete eesistumise ajal on sporditreenerite roll ühiskonnas. Intervjueerisime sellel teemal teivashüppe olümpiavõitjat ja kuuekordset maailmameistrit Sergi Bubkat, kes on üks võtmekõnelejatest mõne nädala pärast toimuval rahvusvahelisel konverentsil Tallinnas. Rahvusvahelise Olümpiakomitee alakomisjoni juht Bubka räägib intervjuus, millisena tema näeb treenerite rolli praegusaegses spordielus ning meenutab, milline treener on avaldanud talle endale suurimat mõju.

Kuidas on treeneri roll viimasel kümnel aastal muutunud, vaadates ennekõike just sotsiaalseid aspekte nagu väärtused, integratsioon, eluks vajalikud oskused, inimese areng? 

Treeneri töö on iga põlvkonnaga muutumas järjest mitmekesisemaks ja multifunktsionaalsemaks, kuna sport on muutumas järjest professionaalsemaks ja sooritustasemed spordis aina tõusevad. Varemalt olid aastakümnete vältel treenerid spetsialistid tervishoius, spordiuuringutes ja spordivarustuses, samuti psühholoogias, aga nüüd on esile kerkimas uued väljakutsed.

Kuna ülemaailmne meedia on plahvatuslikult kasvanud viimastel aastatel ja info on järjest enam kättesaadav, annab see juurde võimalusi sportlaste harimiseks, kuid samuti on see toonud riske olümpialiikumise väärtuste, puhta spordi ja ausa mängu jaoks. Näiliselt lihtsad teed eduni, mis tegelikult on petlikud, võivad tekitada noorte sportlaste põlvkonna seas kiusatusi.

Treeneri ja sportlase kaaskonna roll on sellistes tingimustes oluliselt kasvanud, kuna treener peab olema vastuvõtlik uutele teadmistele ja väärtustele, kuid samas peab ta leidma tasakaalu ka spordi olemuse ja traditsiooniliste väärtustega, et hoida olümpialiikumise väärtusi au sees. Dopinguvastane võitlus, mis algab juba siis kui sportlane esimest korda mänguväljakule astub, on nüüd üks treeneriks olemise võtmeosi – samas pole see ka muidugi ainuke. Treener on mentor spordis ja eluoskustes, kuid samas annab ta ka edasi spordi alusväärtusi.

Millised on teie ootused laste- ja noorte juhendajatele, et täiskasvanute treenerite juurde jõuaksid heade väärtushinnangutega motiveeritud noored?

Selge on see, et noorte treeneritel ei ole tänapäeval kerge ülesanne motiveerida lapsi spordiga tegelema. Arvutid pakuvad teist reaalsust lastele üle kogu maailma – see on fakt, millega me peame arvestama. Mida mina ootaks noorte treeneritelt on see, et nad leiaks viise, kuidas uusi infotehnoloogiaid kasutada laste kaasamiseks sporditegemisse.

2010 Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) algatatud Noorte Olümpia haridusprogrammide kogemus näitab, et see on võimalik. Veebipõhised töötoad ja kursused, suhtlemine spordikaaslastega üle terve maailma, ning samuti ka sporditähtede ja eeskujudega, fännigruppidega sotsiaalmeedias – on palju viise, kuidas panna ülemaailmset võrku teenima olümpialiikumise traditsioonilisi väärtusi.

Me ei saa ja me ei tohi eirata ülemaailmset e-maailma, aga me peame leidma õige tasakaalu. Ning tõsi ta on, et eelkõige just noorte treenerite väljakutse seisneb selles, kuidas seda kõike lõimida tulevaste sportlaste treenimisega. Olümpiapere peaks seda teemat tõsiselt võtma ja aitama treenereid ülemaailmselt, kuna kaalul on ju spordi tulevik.

Milliseid tegevusi on ROK lähiaastateks kavandanud, et kasvatada treenerite väärtustamist ja tunnustamist ühiskonnas?

Rahvusvahelise Olümpiakomitee Kaaskonna (Entourage) komisjoni juhina on nii minu kui ka komisjoni roll tõsta sportlastele pakutavate teenuste kvaliteeti ja taset, kaasates ja ühendades sidusrühmi. Treenerid on sportlase kaaskonna põhiline osa ja nad on meie jaoks prioriteetsed. ROK on töötanud välja töövahendeid ja programme, et toetada sportlasi nii spordiareenil kui sealt eemal ning ühiskonnas laiemaltki. ROKi loodud e-õppekeskkond The Athlete Learning Gateway on õppevahend, mis on spetsiaalselt mõeldud sportlastele ja treeneritele, ning see pakub kursusi sellistel teemadel nagu karjääri ülemineku toetamine, treeneriks olemise kunst ja teadus, ning kuidas olla edukas juht.

Kas ja kuidas on treenerid Teie maailmapilti mõjutanud, kas on keegi eriliselt meelde jäänud väärtuste kujundamisel?

Minu edulugu on saanud teoks tänu minu treenerile Vitali Petrovile, kellega ma tutvusin 10-aastaselt ja kes töötas minuga pea terve mu karjääri jooksul. Minu treenerit peetakse siiani üheks parimaks teivashüppe eksperdiks ning ta toob siiani uusi tšempione areenile, nagu näiteks Brasiilia sportlase Tiago Brazi Rio olümpiamängudel 2016.

Ma imetlen oma treenerit väga ja olen talle palju võlgu – tegelikult õpetas ta mulle, mis on spordi alusväärtused ja need ei ole aegade jooksul muutunud.
Ta õpetas mulle, et edu spordis algab sellest, kui võidan iseennast, kui seljatan laiskuse.
Ta õpetas mulle, et ma pean austama seda, mida ma teen, ja et mitte kunagi ei tohiks dopinguga oma sporti odavaks muuta.
Ta õpetas mulle, et vastaseid ja sportlikku vaimu tuleb austada, kuna võit on alati väär, kui see tuleb sohitegemise tulemusel.
Minu treener õpetas mulle, et sport on tee rahu ja suhtluseni inimeste vahel, et sport avab piire ja tee inimeste südametesse. Ta rääkis mulle, et ma peaks alati edasi õppima ja ei tohiks kunagi lakata teenimast seda, mis minu arvates on inimeste jaoks õige ja hea.
Oli palju kordi, kus mu treeneri targad nõuanded aitasid mul teha õigeid otsuseid nii spordis kui ka tavaelus. 

 

Konverents treenerite rollist ühiskonnas ja Euroopa spordidirektorite kohtumine Tallinnas

 

---

Artikkel ilmus Kultuuriministeeriumi infokirjas. Infokirju saab lugeda SIIT.

 

Veel uudiseid samal teemal

05.01.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium jagab spordivaldkonna taotlusvoorudest ligi 3,8 miljonit eurot toetusi

Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas mitmete Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna taotlusvoorude tulemused. Spordialaliitudele eraldas ministeerium ühtekokku 2 608 266 eurot, maakonna spordiliitudele 587 600 eurot, rahvusvaheliste spordisündmuste läbiviimiseks Eestis 387 000 eurot ning liikumisharrastuse edendamiseks 158 000 eurot.

Kääriku spordihoone eskiis. Eksiis: Tehvandi Spordikeskuse SA
16.11.2017|Kultuuriministeerium

Riik arendab Käärikul välja kaasaegse spordikeskuse

Valitsus leppis neljapäevasel, 14.septembril toimunud kabinetinõupidamisel kokku 2018. aasta riigieelarves, kus tänavuse aastaga võrreldes suurenevad investeeringud 10 protsenti. Riigi strateegiliste investeeringute kõrval suunatakse raha ka väiksematele, kuid mitte vähemolulistele projektidele. Näiteks arendatakse järgneva kolme aasta jooksul välja Kääriku spordikeskus.