Sa oled siin

Saar: riigi pingutused sidusama ühiskonna nimel on kandnud vilja

6. juuli 2017 - 16:32
Kultuuriminister Indrek Saar
Kultuuriminister Indrek Saar

Valitsus kiitis täna, 6. juulil toimunud istungil heaks lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2016. aasta aruande ning planeeritud tegevused aastateks 2017-2020.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul kinnitavad nii 2016. aasta lõimumisvaldkonna arengukava aruanne kui ka tänavu läbi viidud integratsioonimonitooring, et riigi senised tegevused sidusama ühiskonna nimel on andud oodatud tulemusi. „Paranenud on muukeelsete inimeste eesti keele oskus ning ligipääs kultuurile, samuti on vähenenud määratlemata kodakondsusega inimeste hulk,“ märkis Saar.

„Oleme aktiivselt panustanud keeleõppe võimaluste laiendamisse ja nõustamisteenuse pakkumisse eesti keelest erineva emakeelega elanikele. Nii aruanne kui ka monitooring kinnitavad, et muu emakeelega Eesti elanikel on suur huvi õppida eesti keelt ning keeleoskus on ka kasvanud. Möödunud aastal läbis Integratsiooni Sihtasutuse poolt pakutavad tasuta eesti keele kursused 2540 inimest. Lisaks käivitati 30 keele omandamist toetavat keele ja kultuuri klubi. Täiendavalt alustab suure huvi tõttu tänavu veel sama palju klubisid üle Eesti,“ ütles Saar.

Saar lisas, et keele omandamist ja kultuurielus osalemist toetab lisaks mitmetes Eesti muuseumides ja etendusasutuses eri tõlkelahenduste kasutusele võtmine. „Möödunud aastal kutsusime Eesti muuseume ja etendusasutusi üles esitama ettepanekuid tehnilistele lahendustele, mille abil saaksid nad paremini pakkuda oma kultuuriprogrammi ka eesti keelest erineva emakeelega elanikele,“ rääkis Saar. Praeguseks on Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse ja Euroopa Liidu struktuurivahendite toel tehnilised lahendused kasutusele võtnud 14 kultuuriasutust.

 „On hea meel tõdeda, et eelmise aasta alguses jõustunud kodakondsuse seaduse muudatuste tulemusena on vähenenud määratlemata kodakondsusega inimeste arv 2741 inimese võrra. Muudetud seaduse kohaselt ei saa näiteks enam alaealistelt kodakondsust ära võtta ja alla 15-aastane noor, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanematega püsivalt Eestisse elama, saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras sünnihetkest. Kui 2015. aastal omandas Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni teel 897, siis 2016. aastal 1771 inimest, kellest 963 olid lapsed. Samuti on kasvanud Eesti kodakondsuse võtmine eesti keelest erineva emakeelega elanike seas üldiselt,“ märkis Saar.

Koostöös mitmete koostööpartneritega valmis 2017. aasta alguses ka Tallinnasse ja Narva rajatavate eesti keele majade kontseptsioon. „2017-2020. aastateks planeeritud lõimumistegevustest on prioriteet keelemajade avamine. Keelemajad aitava korrastada praegust killustunud keeleõppekeskkonda ning koondada lõimumise ja keeleõppega seotud teenuseid inimeste jaoks konkreetsetesse keskustesse,“ ütles  Saar.

Saar täiendas, et olulise uuendusena hakkavad 2017. aastal toimuma ka Eesti sisesed pikemaajalised õpilasvahetused. „Koostöös õpilasvahetust korraldava MTÜ VeniVidiViciga viime lisaks ühe kuni kahe nädala pikkustele õpilasvahetustele sel aastal ellu pikaaegseid neljanädalasi õpilasvahetusi eesti- ja venekeelsete üldhariduskoolide õpilaste vahel vanuses 15–18 eluaastat,“ selgitas Saar.

„Usun, et eesti keele majad, pikaajalised õpilasvahetused, täiendavate keelteklubide loomine ja kõik teised planeeritud lõimumistegevused muudavad Eesti ühiskonda veelgi sidusamaks, avatumaks ja sõbralikumaks. Mõistagi on meil vaja jätkuvalt tegeleda kitsaskohtade lahendamisega nagu sotsiaalmajanduslik lõhe eesti- ja muukeelsete inimeste vahel ning haridussüsteemist tulenev segregatsioon. Nende väljakutsete osas on Kultuuriministeerium alustanud aktiivset koostööd Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga,“ kinnitas Saar.

Lisainformatsioon

Aleksandr Aidarov

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik

6 282 226

aleksandr.aidarov@kul.ee

Veel uudiseid samal teemal

Euroopa Liidu liikmesriikide lipud Euroopa Komisjoni hoone ees. Foto: Euroopa Komisjon, Georges Boulougouris
14.11.2017|Kultuuriministeerium

Tallinnas toimuval Euroopa integratsioonivõrgustiku kohtumisel arutatakse lõimumispoliitika aktuaalseid küsimusi

Homme, 15. novembril kohtuvad Tallinnas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise osana Euroopa integratsioonipoliitika kujundajad ning eksperdid, et  arutada aktuaalseid küsimusi ning vahetada kogemusi. Kaks korda aastas kogunevasse üleeuroopalisse integratsioonivõrgustikku kuuluvad lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele Islandi ja Norra lõimumise eest vastutavate ministeeriumide esindajad.

Irene Käosaar Foto: Integratsiooni Sihtasutus
31.10.2017|Kultuuriministeerium

Viis küsimust Irene Käosaarele

Septembris alustas Integratsiooni Sihtasutuse juhatajana tööd Irene Käosaar. Ta on Integratsiooni Sihtasutuses töötanud ka varem: aastatel 1999-2007 oli Käosaar sihtasutuse keelekümbluskeskuse juhataja ja 2011-2013 sihtasutuse nõukogu liige. Viimased kümme aastat töötas ta Haridus- ja Teadusministeeriumis üldharidusosakonna juhataja ning puutus ka siis sihtasutuse tegemistega tihedalt kokku.