Sa oled siin

Saar: Eesti areneb üha sidusama ühiskonna suunas

12. juuni 2017 - 10:47
Kultuuriminister Indrek Saar
Kultuuriminister Indrek Saar

Täna, 12. juunil avalikustatud 2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu aruanne näitab eri valdkondade lõikes mitmeid positiivseid suundumusi.  Kasvanud on keskmise ja kõrgema riigiidentiteediga Eesti elanike arv, paranenud on teisest rahvusest elanike eesti keele oskus ja üha enam pooldatakse eri emakeelega laste koosõppimist. Endiselt valmistavad aga muret tööturu näitajad.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul võib tõdeda, et olukord on hea ja protsessid liiguvad õiges suunas. „Inimeste hoiakud on ajaga muutunud avatumaks ja sallivamaks. Valdav enamus eestlastest kui ka teisest rahvusest elanikud toetavad suhteliselt tugeval üksmeelel Eesti rahvusriikluse ja kodanikuriikluse põhialuseid. Eestis on piisavalt palju tugeva riigiidentideediga inimesi, et Eesti areneks, hoolimata sellest, et vahel esineb ka erimeelsusi,“ rääkis Saar.

Tänu 2016. aastal jõustunud seadusemuudatustele, mis võimaldasid kodakondsuseta noortele Eesti kodakondsust taotleda, on mittekodanike arv oluliselt määral langenud. 2016. aastal sai naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse 1765 isikut. See on omakorda vähendanud hetkel ka nende inimeste arvu, kellel on soov Eesti kodanikuks saada. 2015. aastal soovis Eesti kodakondsust 57% määratlemata kodakondsusega inimestest, tänavu 55%. Saar selgitas, et peamised põhjused kodakondsust mitte taotleda, on praktilised. „Kui varem oli esikohal vähene eesti keele oskus või hirm kodakondsuse eksami ees, siis praegu peamine põhjus on see, et see ei takista Eestis elamist. Samuti on Eesti kodakondsuseta lihtsam reisida Venemaale ja SRÜ riikidesse,“ selgitas Saar

Üha enam tähtsustavad erineva emakeelega inimesed eesti keele oskust. „Võrreldes 2015. aasta monitooringuga on eesti keele oskus enamikes vanuserühmades paranenud, kasvanud on aktiivselt keelt kasutavate inimeste arv ja seda eriti noorte hulgas. Nende inimeste osakaal, kes eesti keelt üldse ei oska, on langenud 15%lt 10%le,“ rääkis Saar. „Kindlasti on keeleoskuse paranemisele kaasa aidanud 2015. sügisel alanud Integratsiooni Sihtasutuse tasuta keelekursused ja keele praktiseerimiseks loodud keeleklubid- ja kohvikud kui ka asjaolu, et eri rahvuste vahel on üldiselt kontaktid tihenenud,“ ütles Saar.

„Keeleõppe populaarsust kinnitab ka see, et nii eestlaste kui ka vene keelt kõnelevate inimeste hulgas valitseb üksmeel minna juba lasteaias üle osalisele eestikeelsele õppele. 2015. aastal pooldas keeleõpet lasteaias 69% Eesti elanikest, tänavu aga juba 77%,“ ütles Saar. „Samuti pooldab üha rohkem Eesti elanikke segarühmi ja -klasse, kus õpiksid eri rahvusest ja eri emakeelt kõnelevad lapsed üheskoos,“ täiendas Saar.

Saar tõdes, et jätkuvaks murekohaks on tööturu näitajad. „Teisest rahvusest elanikel on väiksem tööhõive määr, suurem töötuse määr ja ka väiksem sissetulek. Faktoreid, mis seda mõjutavad on mitmeid, kuid olulist rolli mängib ka siin just eesti keele oskus. Nii eestlased kui ka teise emakeelega inimesed arvavad, et tööalaseks edenemiseks on olulisim eesti keele väga hea valdamine. Sellisel arvamusel on ühiselt oldud juba ka varem ja nii arvas ka 2017. aastal 96% eestlastest ja 94% teisest rahvusest inimestest,“ sõnas Saar.

„Rääkides lahendustest, siis jätkame kindlasti tasuta keeleõppe pakkumise ja keeleklubide korraldamisega. Valitsuse tööplaanis olev idee luua Tallinnasse ja Narva eesti keele majad, mis oleksid sõlmpunktiks eesti keelest erineva emakeelega inimestele, kus õppida ja praktiseerida eesti keelt ning osa saada eesti kultuurist laiemalt, aitaksid samuti keele omandamisele ning tööturu olukorrale veelgi enam kaasa.“ ütles Saar.

Integratsiooni monitooring on Kultuuriministeeriumi tellitav lõimumisvaldkonna sõltumatu süvauuring, neist viimane viidi läbi 2015. aastal. Aruanne kajastab Eesti elanike rahvussuhteid ja identiteeti, tööturu, hariduse, väärtuste ja poliitilist eelistust, osaluse ja meediatarbimise valdkondi, aga ka uussisserändajate kohanemist.  Tänavune uuring on järjekorras seitsmes ja see viiakse läbi iga 2-4 aasta tagant.

2017.aasta monitooringus osales juhuvalikul 1410 üle 15 aasta vanust Eesti Vabariigi alalist elanikku.  Vastajatest 67,8% olid eestlased, 26,8% venelased ja 5,4% muud rahvused. Täiendavalt viidi läbi uussisserändajate veebiküsitlus, millele vastas 2850 üle 15- aastast ning ajavahemikul 2012 – 2016 esmakordselt Eestis elukoha registreerinud inimest. Uuringu viisid läbi Balti Uuringute Instituudi ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütikud ning kaasatud eksperdid Tallinna Ülikoolist ja Tartu Ülikoolist.

Kogu aruandega on võimalik tutvuda Kultuuriministeeriumi veebilehel siin.

Veel uudiseid samal teemal

Piret Hartman Foto: Virge Viertek
15.06.2017|Kultuuriministeerium

Kuidas meil läheb, eestimaalased?

Keerulises välispoliitilises olukorras esitavad paljud Eesti inimesed ühte olulist küsimust. See puudutab meid kõiki, olenemata meie rahvusest või emakeelest: kas Eesti saab rahumeelselt edasi areneda või saadavad meid paratamatud pinged ja isegi konfliktid? Nii et kuidas meil läheb, eestimaalased?

12.06.2017|Kultuuriministeerium

Täna tutvustatakse 2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringut

Kultuuriministeeriumi, Balti Uuringute Instituudi ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis esindajad esitlevad täna, 12. juunil 2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu aruannet. Pressikonverents algab kell 11.00 Eesti Rahvusringhäälingu pressiruumis.