Sa oled siin

Riikliku kultuuri elutööpreemia laureaadid on Neeme Järvi, Lembit Ulfsak ja Kalle Kasemaa

9. veebruar 2017 - 11:34
Järvi, Ulfsak, Kasemaa
Järvi, Ulfsak, Kasemaa

Valitsus otsustas kiita heaks riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku riiklike kultuuripreemiate määramiseks. Preemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest pälvivad dirigent Neeme Järvi, näitleja Lembit Ulfsak ning teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa.

Dirigent Neeme Järvi seadsid elutööpreemia kandidaadiks Eesti Riikliku Sümfooniaorkester, Järvi Festival MTÜ, Ajakirja Muusika, Eesti Muusikanõukogu, CMA OÜ (AS Artists Management) ja Eesti Heliloojate Liit. Esitajad nimetasid Neeme Järvit maailma üheks tänapäeva hinnatumaks dirigendiks, kes juhatab tipporkestreid ja teeb koostööd parimate solistidega. CMA OÜ lisas oma esildises, et Järvi südameasjaks on olnud eesti muusika tutvustamine. „Seda panust tuleb pidada hindamatuks, sest ilma selle tööta teataks maailmas oluliselt vähem sellistest heliloojatest nagu Eduard Tubin, Rudolf Tobias, Artur Kapp jpt,“ märkis CMA OÜ.

Näitleja Lembit Ulfsaki esitasid elutööpreemia kandidaadiks Eesti Draamateater, Eesti Filmitööstuse Klaster, Teater Vanemuine, Eesti Teatriliit ja Eesti Näitlejate Liit. Esildistes nimetati Lembit Ulfsakit sarmikaks ja karismaatiliseks näitlejaks, kelle rollid Ukuaru Akslist kuni „Mandariinide“ peaosani moodustavad ereda ja tunnustustvääriva galerii. Öeldi ka, et Ulfsakile kuulub Eesti näitlejatest kaheldamatult kõige väljapaistvam filmikarjäär ning tema talent on ületanud riigipiire. „On vähe inimesi, kes oma töö ja talendiga on puudutanud nii paljude inimeste südameid,“ lisas oma esildises Eesti Filmitööstuse Klaster.

Teoloogi ja tõlkijat Kalle Kasemaad nimetas Tartu Ülikool üheks tänapäeva mitmekülgsemaks tõlkijaks ja humanitaarteadlaseks Eestis. „Võib kindlasti väita, et tema näol on tegemist parima elava Vahemeremaade ning Lähis-Ida maade kultuuride ja religioonide vahendajaga ja mõtestajaga Eesti jaoks, ent teda võib võrrelda ka juba lahkunud Eesti õpetlastega, eriti Kasemaa ühe olulisima õpetaja Uku Masinguga,“ märgiti Tartu Ülikooli esildises. Tallinna Linnateater aga tõi välja Kasemaa enam kui 60 tõlget heebrea, jidiši, kreeka, pärsia, araabia, etioopia, kõmri jt keeltest, tänu millele võime oma keeleruumi lugeda maailma üheks rikkamaks.

Riiklik kultuuri elutööpreemia määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning selle väärtus on 64 000 eurot. Elutööpreemiaid antakse igal aastal kolm.

Riiklikud kultuuripreemiad 2016. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest saavad aga näitleja Mari-Liis Lill ja dramaturg-lavastaja Paavo Piik ühislavastuse „Teisest silmapilgust“ eest, džässlaulja ja helilooja Kadri Voorand albumi „Armupurjus“ ja aktiivse kontserttegevuse eest nii Eestis kui ka välismaal, samuti vokaalansambli Estonian Voices juhtimise ning kava eest „Kummardus Veljo Tormisele“. Aastapreemia pälvib ka helilooja ja elektronmuusik Sven Grünberg juubelihooaja ja -kontsertide „Autoportreed“ eest ning vokaalansambel Vox Clamantis 20. hooaja ja albumi Arvo Pärt „The Deer´s Cry“ eest. Aastapreemiaga tunnustatakse ka ehtekunstnik Kadri Mälku kahe isikunäituse ja raamatu „Testament“ eest.

Ühe aastapreemia väärtus on 9600 eurot ja igal aastal antakse neid välja viis.

Kultuuri elutöö- ja aastapreemiate üleandmine toimub 24. veebruaril kell 13.30 Teaduste Akadeemia saalis Toompeal koos riigi spordipreemiate, teaduspreemiate ja Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.

 

Veel uudiseid samal teemal

21.06.2017|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas 2017. aasta kultuuristipendiumide saajad

Kultuuriministeerium määras riigi 2017. aasta kultuuristipendiumid. Stipendiumiga toetatakse õpinguid välisriigis ning olulisi kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi.

Tapa raudteejaama hoone
20.06.2017|Kultuuriministeerium

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.