Sa oled siin

Riigi eelarvestrateegia 2019-2022 kultuurile: palgatõus, lisaraha eesti filmile ja spordile ning raha investeeringute alustamiseks

17. aprill 2018 - 15:23
Kultuuriminister Indrek Saar
Kultuuriminister Indrek Saar

Valitsus leppis riigi eelarvestrateegias kokku olulistes eesmärkide kultuuris järgneva nelja aasta jooksul. Nende seas on Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavate kultuuritöötajate palgatõus, aga ka eelarvetõus eesti filmile, spordile ning kultuuriobjektide projekteerimise alustamine.

Riigi eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgnevaks neljaks aastaks. Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Sügisel menetlevad valitsus ja Riigikogu järgneva aasta riigieelarvet ning siis selguvad konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas ka näiteks eri valdkondade täpne palgafond. Eelarvestrateegias kokku lepitu kinnitas valitsus oma 19. aprilli istungil.
 
  • Kultuuri- ja spordivaldkonna töötajate palgad

Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavate kõrgharidusega kultuuritöötajate töötasud tõusevad järgmisel aastal kava kohaselt 100 euro võrra ehk 1250 euroni. Palgakasv on samas tempos õpetajate palgakasvuga. Kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtasu peab aastaks 2020 jõudma Eesti keskmise brutopalga tasemele nagu kinnitab 2014. aastal Riigikogus vastu võetud dokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ (PDF) (Kultuur2020).   

„Väärikas palk hoiab motivatsiooni ja tagab meie kultuurilise järjepidevuse. Kultuur on meie riigi esimene ja ainus olemise mõte ning seetõttu on hüppelise palgakasvu jätkumine vältimatu,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.

Lisaks miinimumpalga tõstmisele püütakse tagada vajalik palgatõus ka nendele kultuuritöötajatele, kelle palk on juba varem üle miinimumtaseme. Selleks on ette nähtud palgafondi tõus 5%.

 

  • Eesti filmile lisandub miljon eurot aastas

Riik lisab iga-aastaselt eesti filmile 1 miljon eurot, mis peab tagama, et eesti filmide tootmine jätkub vähemalt senisel tasemel.

„Eestis pole kunagi toodetud nii palju filme kui praegu. Meie film elab häid aegu. Eesti filmipublik peab ka tulevikus saama nautida rahvuslikku kino, meie enda lugusid, meie enda režissööride ja armastatud näitlejate töid,“ ütles kultuuriminister. 

Lisandunud miljon eurot võimaldab Eesti Filmi Instituudil (EFI) tõsta filmidele makstavate toetuste piirmäära ning aastas saab ka edaspidi toetada kuni kuut filmi.

 

  • Lisaraha spordivaldkonnale

Spordialaliitudele lisatakse nelja aasta jooksul ühtekokku 8 miljonit eurot, et valmistada ette ja lähetada tiitlivõistlustele andekaid sportlasi ja koondisi. Järjepidev süsteemne toetus võimaldab sportlastel senisest veelgi enam keskenduda tulemuste saavutamisele. Tagatakse perspektiivikate noorte ja täiskasvanute koondiste osalemine ja ettevalmistus tiitlivõistlusteks.

„Kui praegu oli meil tugev süsteem sportlaste toetamiseks kuni gümnaasiumi lõpuni ja medalitetoojatele, siis selle lisarahaga parandame ära vahepealse nõrga koha,“ selgitas kultuuriminister.

Tervisespordi keskused saavad aastas juurde 600 000 eurot, et parandada piirkonniti tervispordi kättesaadavust ja kvaliteeti. Riik peab tähtsaks, et suureneks regulaarselt liikuvate inimeste hulk. Seetõttu panustab riik koostöös kohalike omavalitsustega tervisespordikeskustesse järgnevatel aastatel lisaraha. Sportimisvõimaluste arendamine jätkub koostöös sihtasutusega Terviserajad ja kohalike omavalitsustega, et igaühel oleks ligipääs suusa-, jooksu- või mõnele muule tervisespordirajale.

 

  • Riiklik toetus taluarhitektuuri eraomanikele

Taluarhitektuuri taastamisele ja restaureerimisele näeb valitsus järgneval neljal aastal ette 100 000 eurot. Maa-arhitektuur on seni pälvinud vähe tähelepanu. Riik tuleb eraomanikele appi, et suurendada korrastatud ja kasutuses olevate kultuuriväärtuslikke taluhoonete hulka ning kasvatada omanike soovi hoida neile kuuluvat pärandit.

 

  • Paraneb venekeelse telekanali ETV+ levi

Eesti Rahvusringhäälingu venekeelse telekanali ETV+ levi parandamiseks kavandab valitsus 300 000 eurot.

„ETV+ roll meie mitmekultuurilise ühiskonna sidumisel, keelebarjääri ületamisel on väga suur. Rahvusringhääling ei saa täita oma põhiülesannet, elanikkonna informeerimist, kui kanali sisu on olulisele osale sihtrühmale kättesaamatu,“ ütles Saar.

 

  • Eesti Rahvusringhäälingu telestuudiote projekteerimine ja Eesti Rahvusraamatukogu renoveerimise algatamine

Eesti Rahvusringhääling (ERR) saab uue telekompleksi projekteerimiseks 1,5 miljonit eurot. Praegune telekompleks ei vasta kehtivatele ohutusnõuetele, selle energiakasutus on ebaefektiivne ning hooned amortiseerunud. Perspektiivis rajatakse uus telekompleks, mis vähendab ERRi ülalpidamiskulusid ning loob organisatsioonis sees suuremat koostööd.

Eesti Rahvusraamatukogu (RRK) hoone rekonstrueerimise alustamiseks on riigieelarvest ette nähtud 1,3 miljonit eurot. RRK vajab investeeringuid, kuna muidu võivad ohtu sattuda nii hoones töötavad inimesed, külastajad kui ka seal hoitav kirjalik kultuuripärand. Hoonesse on planeeritud paigutada ka Rahvusarhiivi Tallinnas paiknevad üksused. Tänu investeeringutele muutub hoone tulevikus turvaliseks, ökonoomseks, otstarbekohaseks ning tekib võimalus pakkuda uusi teenuseid.

Veel uudiseid samal teemal

Chopini konkurss 2014. Foto: Tõnu Tunnel
22.04.2018|Kultuuriministeerium

Parts: kaks miljonit kontserdikülastust aastas on Eesti muusikaelukorraldajate järjekindla töö tulemus

Kultuuriministeerium jagas käesolevaks aastaks muusikafestivale, -kollektiive ja -korraldajaid toetava taotlusvooru kaudu 830 000 eurot. Sellest 430 000 eurot eraldati muusikafestivalidele ja suursündmustele. Taotlusvooru eelarve kasvas tänavu 70 000 euro võrra.

Foto: Maaarhitektuuri keskus
21.04.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium hakkab toetama väärtusliku taluarhitektuuri renoveerimist

Riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste tulemusel suunatakse järgneva nelja aasta jooksul Eesti taluarhitektuuri restaureerimise pilootprojekti 400 000 eurot. Kultuuriministeeriumi eesmärk on toetada neid omanikke, kes soovivad teha korda ja võtta kasutusele Eestile ainuomased ning arhitektuuriliselt olulised taluhooned.