Sa oled siin

Palgalepe tõstab kultuuritöötaja palga alammäära 1150 euroni

2. jaanuar 2018 - 12:58
Ago Tuuling ja Indrek Saar
Ago Tuuling ja Indrek Saar

Kultuuriminister Indrek Saar ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling allkirjastasid täna, 2. jaanuaril kultuuritöötajate palgakokkuleppe 2018. aastaks. Selle kohaselt tõuseb kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär alanud aastast 1150 euroni kuus.

Kõrgharidusega või kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär tõuseb esmakordselt üle tuhande euro piiri 1150 euroni. See tähendab 22 protsendilist miinimumpalga tõusu. Kultuuritöötajate palgapoliitikat suunab alusdokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. Selles öeldu kohaselt peavad kõrgharidusega kultuuritöötajate sissetulekud täistööaja korral jõudma aastaks 2020 Eesti keskmise palga tasemeni. 

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul kinnitab jõuline palgatõus seda, et valitsus väärtustab Eesti kultuuritöötajaid. „Kolme aastaga oleme suutnud tõsta miinimumpalka 419 euro võrra, samas tempos jätkates saavutame kokkulepitud ajaks kultuuritöötajate miinimumpalga eesmärgi. Meie ühine huvi on järjepidevuse hoidmine ja spetsialistide juurdekasv ning jõuline palgakasv aitab seda tagada,“ rääkis Saar. 

7,5 protsenti suurendatakse ka nende kultuurivaldkonnas töötavate inimeste palgafondi, kes on tugipersonal või kõrgharidusega kultuuritöötajad, kelle sissetulekud ületavad brutotöötasu alammäära juba varem.

Kokkulepitud palgatõus puudutab riigieelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid. Need on Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluvate riigiasutuste, avalik-õiguslike institutsioonide, sihtasutuste ning maakonnaraamatukogude riigilt palka saavad töötajad. Silmas peetakse kõrgharidusega, kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusnõudega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega kultuuritöötajaid.

TALO juhatuse esimees Ago Tuuling lisas, et riiklik palgalepe on oluline sõnum kogu kultuurivaldkonnale. „Kokkulepe puudutab küll vaid riigilt palka saavaid kultuuritöötajaid, kuid järjepidevuse hoidmise eest hoolitsevad kõik kultuuritöötajad. Seega võiksid kokku lepitavad tasustamispõhimõtted olla soovituslikud kõigile kultuurivaldkonnas tegutsevatele institutsioonidele sõltumata sellest, milline on nende alluvus või omandisuhe,“ märkis Tuuling.

Kultuuripoliitika alusdokument seab kultuuritöötajate töötasude eesmärgid aastaks 2020, see ajaline eesmärk ei puuduta treenerite töötasutoetusi. Kõrgema kategooria treenerite töötasustamisel liigutakse siiski samas tempos kultuuritöötajatega ning alanud aastal oli 5. ja kõrgema kategooria treenerite palgafondi tõus 35,2 protsenti, s.t isegi kõrgem kui kultuuritöötajate puhul.

Veel uudiseid samal teemal

Rasmus Mägi
17.01.2018|Kultuuriministeerium

Riiklikele spordipreemiatele esitati 41 kandidaati

Kultuuriministeeriumisse laekusid tähtajaks, 10. jaanuariks 2018 ettepanekud riiklike spordi elutöö- ja aastapreemiate määramiseks. Kahele elutööpreemiale esitati 18 ning kuuele aastapreemiale 23 kandidaati.

2016. aasta aastapreemia laureaat Vox Clamantis
17.01.2018|Kultuuriministeerium

Riiklikele kultuuripreemiatele esitati 98 kandidaati

Riigi kultuuripreemiate komisjonile esitati tähtajaks ehk 10. jaanuariks 2018 ühetekokku 98 ettepanekut loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. Neist 37 olid esitatud preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Möödunud aasta silmapaistva loomingu eest laekus 61 esildist loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimise kohta.