Sa oled siin

Õpetame kõik lapsed ujuma

21. veebruar 2017 - 13:46
Kultuuriminister Indrek Saar
Kultuuriminister Indrek Saar

Indrek Saar

kultuuriminister

Hüppa sügavasse vette, uju 100 meetrit rinnuli, sukeldu ja too käega põhjast ese, püsi paigal puhates ja asendeid vahetades kolm minutit, uju seejärel 100 meetrit selili asendis ja välju veest. Varsti on see selge igal lapsel.

Viimase seitsme aasta jooksul on Eestis veeõnnetustes kaotanud oma elu 415 inimest, kellest 28 olid kuni 18-aastased lapsed. Päästeameti 2015. aastal tellitud veeohutuse kampaania märgatavuse uuringust selgus, et 62% 7-18-aastaste lastega perede esindajatest hindab oma laste ujumisoskust kehvaks. Neljandik lastest ei oska selle uuringu järgi üldse ujuda.

Selleks, et olukorda muuta, on Eesti Ujumisliit ja Päästeamet 2015. aastal koostanud metoodilise õppematerjali ja alustanud ujumistreenerite, juhendajate ja õpetajate koolitamist uuendatud metoodika kohaselt. Uus metoodika võimaldab  õpilasel mängulise tegevuse kaudu omandada mitmekülgsed oskused vees ja veekogude läheduses toime tulla ning ületada veega seotud hirmud ning  veest rõõmu tunda. Ujumine aitab kaasa sellele, et noored väärtustaksid tervislikku eluviisi elustiili osana.

Veebruari keskpaigas kiitis valitsus heaks Kultuuriministeeriumi esitatud ja mitme ministeeriumi koostöös valminud ujumise algõppe reformi. Selle eesmärk on vähendada uppumissurmasid ja õpetada kõik Eesti lapsed ujuma. Ujumine on elutähtis oskus ning valitsuskoalitsioon peab oluliseks, et jõutakse kõigi lasteni.

Ujumistreenerite, juhendajate ja õpetajate koolitamine uuendatud metoodika kohaselt on toimunud juba paar aastat. Tänaseks on  koolitatud kokku üle 560 inimese. Tuleval aastal uueneb ujumise õpitulemuste kirjeldus põhikooli riikliku õppekava liikumisõpetuse ainekavas. Ujumisoskuse saavutamiseks on ettenähtud kuni 40 tundi ning tunnis võib ühe treeneri käe all korraga õppida kuni 12 last.

Valitsuskoalitsioon on ujumisõppe rahastamise suurendamiseks aastas arvestanud täiendavalt 1 miljon eurot alates 2018. aastast. Kokku üle 1,2 miljoni euro suunatakse kohalikele omavalitsustele ning see võimaldab katta ujulate kasutamise kulud, lisaks toetada transporti ja tasuda ujumistunni täiendavate läbiviijate tööjõukulud.

Haridus- ja Teadusministeeriumile on esitatud uuendatud õpitulemuste kirjeldus ja ujumise algõpetuse programmi eelnõu. See sobib hästi ministeeriumi plaaniga kujundada kogu kehalise kasvatuse õpe ümber liikumisõpetuseks ja anda seeläbi õpilastele vajalikud teadmised ning motivatsioon liikumisharrastustega tegeleda.

Eesti inimesed peavad muutuma füüsiliselt aktiivsemaks. Põhjamaades liigub ja teeb sporti vähemalt kaks kolmandikku elanikkonnast, meil umbkaudu pool. Edasiminek on õnneks märgatav, kuid rahuloluks veel põhjust pole.

Sotsiaaldemokraatide jaoks on iga inimene väärtus, mida tuleb hoida iga hinna eest. Kui suudame kõik Eesti lapsed ujuma õpetada siis on see tegelik samm õnnetussurmade vähendamiseks. Pikem tervena elatud eluiga aitab kaasa üldisele heaolule, muuhulgas majanduskasvule.

Ja veel. Sissejuhatuses kirjeldatud testi soovitan läbi proovida ka täiskasvanuil. Kui hätta jääte, tuleks tõsiselt mõelda oma ujumisoskuse parandamise peale. Eestis peaks iga inimene oskama ujuda, oleme ju ikkagi mereriik ja enam kui tuhande siseveekoguga maa.

Veel uudiseid samal teemal

05.01.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium jagab spordivaldkonna taotlusvoorudest ligi 3,8 miljonit eurot toetusi

Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas mitmete Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna taotlusvoorude tulemused. Spordialaliitudele eraldas ministeerium ühtekokku 2 608 266 eurot, maakonna spordiliitudele 587 600 eurot, rahvusvaheliste spordisündmuste läbiviimiseks Eestis 387 000 eurot ning liikumisharrastuse edendamiseks 158 000 eurot.

Kääriku spordihoone eskiis. Eksiis: Tehvandi Spordikeskuse SA
16.11.2017|Kultuuriministeerium

Riik arendab Käärikul välja kaasaegse spordikeskuse

Valitsus leppis neljapäevasel, 14.septembril toimunud kabinetinõupidamisel kokku 2018. aasta riigieelarves, kus tänavuse aastaga võrreldes suurenevad investeeringud 10 protsenti. Riigi strateegiliste investeeringute kõrval suunatakse raha ka väiksematele, kuid mitte vähemolulistele projektidele. Näiteks arendatakse järgneva kolme aasta jooksul välja Kääriku spordikeskus.