Sa oled siin

Norra, Island ja Liechtenstein toetavad Eesti mõisakoolide jätkusuutlikkust

21. juuni 2014 - 23:49
21.06.2014
 
Kultuuriminister Urve Tiidus kinnitas Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi 2009-2014 mõisakoolide programmi komisjoni ettepanekul ligi 370 000 euro ulatuses toetuseid kaheksale Eesti mõisakoolile.
 
Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna projektijuhi Riin Alatalu sõnul annavad toetust saanud projektid hea läbilõike, kui rikas ja mitmepalgeline on Eesti mõisakoolide pärand. „Kiltsi mõisakooli toetus kuulub Kiltsist pärit maadeavastaja Adam Johann von Krusensterni ja Eesti kartograafia ajaloo eksponeerimisele. Suure-Kõpu tutvustab Eesti kontekstis ainulaadseid Pompei-stiilis maalinguid ja Itaalia kultuuri mõju Eestis. Puurmani mõisas keskendutakse aga Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi pärandile. Pürksi, Tõstamaa ja Ruila mõisates on oluline rõhk nii kohalikele kui ka turistidele suunatud teenuste väljatöötamisel. Kohaliku kogukonna kaasamine, aga ka uute õppemeetodite ja õpikeskkonna edendamine on kavas Tammistu ja Vodja mõisakoolides,“ loetles Alatalu iga toetust saanud ettevõtmise eripärasid.
 
Euroopa Majanduspiirkonna doonorriikide Norra, Islandi ja Liechtensteini programmi „Mõisakoolid – säilitamine läbi kasutamise“ arendusprojektide meede on suunatud elu edendamisele mõisakoolide ümber. 
 
Sama programmi esimene taotlusvoor toetas nelja mõisakooli restaureerimist enam kui 3 miljoni euroga. Teisest ja kolmandast voorust sai taotleda 20 000 – 60 000 euro suuruseid toetusi projektidele, mis aitavad kaasa kogukondade jätkusuutlikkusele. Nende projektide puhul on oluline pakkuda uusi teenuseid, luua uusi töökohti ning tugevdada seeläbi nii konkreetse koha kui ka mõisakoolide kui nähtuse identiteeti. Teisest taotlusvoorust said toetust Palupera, Olustvere, Hiiu-Suuremõisa, Rogosi, Koigi ja Pikavere mõisakoolid kogusummas 302 150,90 eurot. Kolmandasse vooru tuli 14 taotlust, millest rahuldati eelpoolnimetatud kaheksa projekti, kogusummas 367 849,11 eurot.
 

Veel uudiseid samal teemal

Alliku villa. Foto K. Kooskora
21.02.2018|Kultuuriministeerium

Endisest kirjanike loomemajast Elvas sai kultuurimälestis

Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas kultuurimälestiseks Elvas asuva Alliku villa. Hiljemalt 1930. aastate alguses ehitatud juugendstiilis puitvillat kasutati nõukogude perioodil kirjanike loomemajana.

Indrek Saar. Foto: Erik Peinar (Riigikogu)
14.02.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister aastakõnes: edukas majandus vajab järjest enam loovust, riik peab selleks võimalusi looma

Kultuuriminister Indrek Saar tegi täna, 14. veebruaril Riigikogus ettekande kultuuripoliitika põhialuste dokumendi Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 elluviimise kohta. Saar ütles kultuuri aastakõnes, et  Eesti kui kultuurriigi edukus põhineb meie inimeste loovusel ning kultuuri jätmine üksnes turumajanduse hoolde pole Eesti suguses väikeriigis mõeldav.