Sa oled siin

Muutuv etendusasutuste seadus leiab kooskõla valdkonna arengutega

30. aprill 2018 - 12:27
Katre Väli
Katre Väli

Etendusasutuse seaduse muutmise protsess on kestnud üsna kaua. Seaduse väljatöötamiskavatsus saadeti valdkonnale tutvumiseks juba 2016. aasta veebruaris. Lähemalt tutvustab käimasolevat tööd ja eesolevaid muutusi Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli.

Etendusasutuse seaduse muutmise protsess on kestnud pikalt. Väljatöötamiskavatsus planeeritavate muudatustega saadeti valdkonnale tutvumiseks juba 2016. aasta veebruaris. Järgnenud kahe aasta jooksul on seaduse muudatusi arutatud valdkonna esindajatega peetud kohtumistel.

Seadus muutub ja täpsustub üksjagu, sest tegelik elu meie ümber, see tähendab, etendusasutuste maastik ise tingib seda. Näiteks muutub nii etendusasutuse mõiste kui ka rahastamissüsteem, täpsustuvad muusikavaldkonna eripärad, tänapäevastatakse seaduse regulatsioone ja vähendatakse dubleerimist.

Palju on selle paari aasta jooksul küsitud, mis siis ikkagi on suurim muudatus võrreldes seni kehtiva seadusega. See on kindlasti rahastamissüsteemi viimine määruse tasandile ning määruse täpsem ja põhjalikum lahtikirjutus.

Seni kehtivas seaduses piirdub kogu kirev Eesti teatri- ja muusikavaldkonna asutuste rahastamise kirjeldus paari üldise lausega. Sellesse peavad mahtuma nii kolmes žanris tegutsev repertuaariteater kui ka ühemehe produktsioonifirma. Üsna võimatu eeldus, kas pole? Loodav määrus aga hõlmab kõiki rahastamise tahke ning see on kooskõlas etendusasutuste maastikul tegelikult toimuvaga – selle mitmekesise pildiga, mille hoidmine on meie kõigi ühine soov algusest peale.

Erinevalt seadusest on määruse muutmine ja täiendamine paindlikum. Seega saab Kultuuriministeerium edaspidi kiiremini reageerida valdkonna arengutele ja etendusasutuste võrgustiku muutumisele. Analoogselt rahastatakse ka näiteks muuseumide ning spordivaldkonda.

Ent miks on vaja muuta etendusasutuse mõistet? Jällegi, ajad on muutunud. Varasem mõiste tugines riigietendusasutuste toimimisloogikale, kuid ühtegi neist ei tegutse enam. Uued väga erinevad tegutsemisvormid eeldavad paindlikkust. Näiteks ei ole kõigis tänapäeva teatrites või kontserdikorraldajatel loomenõukogu. Samuti on tunduvalt teisenenud töösuhted 21. sajandi kultuuriasutustes. Sugugi mitte kogu loominguline personal ei tööta töölepingute alusel, vaid sõlmitakse lepingulisi suhteid teenuste osutamiseks.

Kuna etendusasutuse seadus käsitleb ka muusikaasutusi, siis seaduse uues versioonis on välja toodud kontsertasutuse mõiste kui etendusasutuse alaliik. See võimaldab vajalikes paragrahvides tuua esile valdkonna eripärasid ja taas – vastata selgemalt nende vajadustele. Seega saab rahastamise määruses selgemalt eristada teatri- või muusikavaldkonna asutuste rahastamise põhimõtteid. Näiteks seatakse määruses tegevustoetustele erinevad alampiirmäärad. See omakorda tuleneb valdkondade erinevast toimimisloogikast ning lavastuse või kontserdi produtseerimise erinevatest mahtudest.

Peaküsimus on nähtavasti ikkagi, kuidas etendusasutusi hinnatakse, teisisõnu, millistel alustel neid rahastatakse. Kindlasti ei ole see ka edaspidi nii lihtne nagu ükskordüks. Määrus aga võimaldab siiski täpsemalt lahti kirjutada kogu etendusasutuste hindamise protsessi ja komisjoni töö, arvestades erisugustes vormides tegutsevatele etendusasutustele seatud kohustusi ja nõudeid. Nii soovime säilitada eraetendusasutustele paindlikumat lähenemist, et toetusi võiks kasutada mitmesuguste kululiikide katmiseks. Sihtasutustele aga eraldataks toetusi konkreetsete, kindlaks määratud kulude katmiseks. Samuti arvestatakse rahastamisotsuste puhul sihtasutuste kui riigi asutatud teatri- ja muusikamajade finantseerimiskohustusega, mistõttu hinnatakse nende taotlusi eraldi.

Kindlasti tuleb silmas pidada, et määruse detailide üle aruteluprotsess veel jätkub. See toimub paralleelselt seaduseelnõu kooskõlastamisega.

Mõistagi, etendusasutuste seadus on seotud mitmete teiste seadustega, näiteks autoriõiguste seadusega, säilituseksemplari seadusega, arhiiviseadusega või sihtasutuste seadusega. Seaduse muutmisel on ka nende seaduste vahepealsed muudatused ja sellest tulenevad nõuded üle vaadatud ning viidud vastavusse kehtivaga. Oleme vältinud tarbetuid kordusi.

Kultuuriministeerium tänab kõiki, kes on panustanud seadusega seotud aruteludesse oma aega, energiat ja häid mõtteid. Juriidiline dokument on alati suur kompromisside kunst.

Veel uudiseid samal teemal

Kultuuriminister Indrek Saar. Foto: Riigikantselei
23.05.2018|Kultuuriministeerium

Saar: uuel eelarveperioodil peab Euroopa Liidu kultuurirahastus olema võrdselt ligipääsetav

Kultuuriminister Indrek  Saar osaleb täna, 23. mail Brüsselis toimuval Euroopa Liidu kultuuri- ja spordinõukogul. Liikmesriikide kultuuriministrite kohtumisel arutletakse, kuidas uuel eelarveperioodil kultuuri paremini siduda teiste Euroopa Liidu poliitikavaldkondadega. Pärastlõunal toimuval spordiministrite kohtumisel arutatakse spordi kommertsialiseerumisest tingitud probleemide üle.

 

21.05.2018|Kultuuriministeerium

Avanes 2018. aasta taotlusvoor „Euroopa Liidu programmi "Loov Euroopa" kultuuri alaprogrammis osalevate Eesti projektide kaasrahastamine”

Taotlusvooru eesmärgiks on eesti kultuuri rahvusvahelistumine ja jätkusuutlike väliskontaktide loomine Eesti kultuuriasutuste osalemise kaudu Euroopa Liidu programmi „Loov Euroopa“ kultuuri alaprogrammis. Taotluste esitamise tähtaeg on 5. juuni 2018.