Sa oled siin

Mõtteid enne aastalõppu

19. detsember 2017 - 10:54
Kultuuriminister Indrek Saar Foto: Kadri Purje
Kultuuriminister Indrek Saar Foto: Kadri Purje

Aastalõpp annab võimaluse olla tänulik. Tänulik ühiste tegemiste ja koos oldud aja eest. Mille üle on põhjust rõõmu tunda lõppeval aastal ning kuidas tervitame saabuvat riigi juubeliaastat, räägib kultuuriminister Indrek Saar.

Aasta kodanikuks valitud sotsiaalne ettevõtja Rasmus Rask võttis meie ühise eesmärgi hästi kokku, öeldes, et Eestil pole võimalust olla suur jõult, aga meil on õigus olla suur vaimult, hingelt ja südamelt. Raske on sellele vastu vaielda. Ainult ühine väärtuste ahel kinnitab meie olemise mõtte – ja selleks ongi tegelikult ja peamiselt kultuur.

Küllap oleme aasta jooksul endise hooga lugenud häid raamatuid, külastanud agaralt teatrietendusi ja kontserte, vaadanud kinos Eesti filme ja tutvunud muuseumide väljapanekutega. Oleme igaüks endasse kogunud ühiseid väärtusi. See tähendab – kultuuri.

Võime värske statistikatagi eeldada, et eestlased on endiselt maailma kõige kultuurisõbralikumate rahvaste seas. Järjepidevuse püsimise pärast oleme aasta jooksul siiski korduvalt kuulnud muretsetavat. On selge, et kultuuri, seda nähtamatut-jäävat loovad inimesed. Jah, tähtis on ka keskkond, tänapäevased tingimused, avarad uued võimalused, tunnustavad sõnad – aga siiski ka väärikas töötasu.

Lõppeval aastal tõusis riigilt palka saava kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk 942 euroni. Algaval 2018. aastal tõuseb see juba üle tuhande euro piiri – 1150 euroni. Meenutame, et veel mõne aasta eest oli töötasu napilt üle 700 euro.

Miks on oluline neid numbreid üha korrata?

Niimoodi iga-aastaselt pikki samme võttes täidame lubaduse jõuda 2020. aastaks riigilt palka saavate kultuuritöötajate töötasuga riigi keskmisele tasemele.

Mõistagi on riigi ja esindusorganisatsioonide saavutatud palgakokkulepe otsesõnu siduv vaid lepingu osalistele. See ei hõlma endas endast kõiki, vaid riigieelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid. Kuid me usume, et kui riik sellise sammu astub, on see märk ja üleskutse kogu kultuurivaldkonnale neid tasustamispõhimõtteid järgima.

Seetõttu loodame, et ka kohaliku kultuurielu eestvedajaid aktiivselt riiklikku palgakokkulepet oma läbirääkimispartnerile meelde tuletavad. Vaid nii suudame tagada, et inimesed, kes iga päev töötavad selle nimel, et kultuur elaks ja areneks, saaksid samaväärselt ja väärikalt tasustatud. Nii suudame tagada, et Eesti kultuur on tugev kõikjal Eestis. 

Õnneks jagub häid näiteid sellest, kuidas keskvalitsus ja omavalitsused mõtlevad üsna ühtemoodi. Meenutame kirjaniku- ja kunstnikupalka. Kumbki loomevaldkond saab alates järgmisest aastast riigieelarvest juurde kolme uue loovisiku palgaraha, nii et Eesti keskmist palka hakkab saama tosin kirjanikku ja kunstnikku. Kultuuriministeeriumi mõttega on kaasa tulnud loomeliidud ja Tartu Kultuurkapital. Tänu sellele on oma põhitöö – see tähendab, loomingu – eest palka saavaid loovisikuid meil juba rohkemgi.

 Kahtlemata toob algav 2018. aasta Eesti Vabariigi sajanda aastapäevaga seotud juubeldamise kõrval muutusi ja pingutust. Seda viimast eriti sellele osale kultuurirahvast, kelle töö iseloom muutub või kelle ees seisab hoopis valik, kuidas edasi. Rahvakultuuri Keskus alustab tuleva aasta suvest valitsuse otsusega tööd Viljandis, Integratsiooni Sihtasutus INSA aga aasta pärast koos eesti keele majaga Narvas.

Need muudatused on vajalikud, et aidata kaasa regionaalsele arengule, kuid need tuleb läbi viia selliselt, et ka valdkond areneks. Muidugi ei ole sellised muudatused lihtsad, sest tänaste töötajate jaoks muutub kas töökoht või selle asukoht. Asutusel ja selle partneritel tuleb muuta harjumuspäraseid rutiine.

Peamine on, et INSA viimine Narva ja Rahvakultuuri Keskuse kolimine Viljandisse kannavad täiesti uut potentsiaali. On ju näiteks Viljandi juba praegu oluline rahvakultuurikeskus tänu sealsele kultuuriakadeemiale ning suurimale folgifestivalile. Samuti on Viljandi linn ja seal töötavad haridus- ja kultuuriasutused teatanud, et nad ootavad Rahvakultuuri Keskuse saabumist pikisilmi ja on selgelt väljendanud valmisolekut ulatada abikäe, et üleminekuperiood kujuneks võimalikult valutuks.

Need on vaid mõned näited väljakutsetest, mis ootavad meid järgmisel aastal. Kuid eelkõige on oodata ohtralt kultuuri ning väga huvitavaid sündmusi. On ju ikkagi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aasta. Kui vaid tuua üks näide, siis oktoobris avatakse Arvo Pärdi keskus – paik, kus uuritakse, hoitakse ning jagatakse suurima tänapäeva helilooja loomepärandit. Laulasmaa rannamändide all kerkivas keskuses tehakse Eestit iga päev suuremaks, just nii nagu pidas silmas aasta kodanik, luuakse uusi tähendusi ning tugevdatakse juba kehtivaid väärtuste ahelaid, mis seovad meid kõiki siin maal.  

Aitäh kõigile selle aasta eest ning head aastalõppu!

Veel uudiseid samal teemal

Peeter Mauer. Foto: Kultuuriministeerium
13.07.2018|Kultuuriministeerium

Eesti Ajaloomuuseumi direktoriks valiti Peeter Mauer

Kultuuriministeeriumi komisjoni otsusel saab Eesti Ajaloomuuseumi uueks direktoriks Peeter Mauer. Ta peab uues ametis oluliseks panustamist nii sisusse kui ka majandustegevusse ning sujuvat Eesti Ajaloomuuseumi ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ühendamist uueks sihtasutuseks.

Eesti kultuuriminister Indrek saar, Läti kultuuriminister Dace Melbārde ja Leedu kultuuriminister Liana Ruokytė-Jonsson. Foto: Maris Sild
08.07.2018|Kultuuriministeerium

Riias allkirjastatakse kaks Balti koostööd edendavat lepingut

Balti riikide kultuuriministrid allkirjastavad Riias kolme riigi laulu- ja tantsupidude traditsioonide arendamist puudutava lepingu ning Balti kultuurifondi lepingu. Üheskoos osaletakse ka õhtusel Läti laulupeo lõppkontserdil.