Sa oled siin

Milline on tuleviku MuIS?

29. november 2017 - 7:00
Kuvatõmmis MUISi veebilehelt www.muis.ee
Kuvatõmmis MUISi veebilehelt www.muis.ee

2008.  aastal valmis omas ajas moodne muuseumide veebipõhine töökeskkond, muuseumide infosüsteem MuIS. Sellest, milline võiks olla tuleviku MuIS, räägib Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna peaspetsialist Kadri Nigulas.

Eesti muuseumikogud said esimest korda ühisesse andmebaasi 2008. aastal. Toona oli see oluliseks edasiminekuks nii muuseumide kui ka muuseumikogude kasutajate jaoks.  Järgmisel aastal täitub süsteemil, millega on liitunud 59 muuseumi ja mis sisaldab üle 3 miljoni kirje, kümnes  kasutamisaasta. Omas kategoorias on tegemist üsna tubli, kuid siiski küpses eas isendiga, kes võib varsti hakata mõtlema pensionipõlvele. 

10 kasutusaastat on ühe infosüsteemi jaoks küllaltki küps iga. Liiga sügavuti tehnilistesse üksikasjadesse laskumata, mis on praeguse infosüsteemi suuremad puudused?

Muuseumide jaoks oli MuIS esimene võimalus ühist töökeskkonda arendada ning muuseumikogusid avalikkusele kättesaadavaks tegema hakata. Praeguseks on muuseumid MuISis juba 10 aastat koos töötanud ning tegelikud vajadused on märksa selgemaks saanud. Teisalt on selle aja jooksul muutunud muuseumimaastik ja muuseumide tööprotsessid ning muuseumide suhtlus avalikkusega, muuseumikogude kasutajatega. Avaliku portaali kasutajate ootused andmete kättesaadavusele ja kasutusvõimalustele, suhtlusele muuseumidega ja lisateenustele on hoopis suuremad, kui MuISi avalik portaal hetkel pakkuda suudab. Praegune infosüsteem ei võimalda aga paindlikku edasiarendamist, et praeguste ja tulevaste kasutaja vajadustega paremini arvestada. MuIS ei ole kasutajale mugav, on liiga keeruline ja toimingud võtavad kohati asjatult kaua aega. Süsteem on tehniliselt vananenud ning seal esineb anomaaliaid, mille tagajärjel tekivad vead.

Milline võiks olla tuleviku MuIS?

Näeme, et tuleviku MuIS on mugav  värav muuseumikogudesse nii teadlasele, õppijale, käsitöömeistrile, genealoogile kui ka lihtsalt kultuurihuvilisele netihundile.  Tahame, et süsteem võimaldaks uurijal, kes väga täpselt teab, mida ta tahab, teha endale vajalikke spetsiifilisi otsinguid, kuid kutsuks kogudesse sukelduma ka neid kasutajaid, kes veel väga hästi ei teagi, mis neid võiks huvitada. Tuleviku MuIS on tark ning abistab kasutajat soovitud info otsimisel, pakub süsteemis leiduvaid andmeid kasutamiseks eri  vormides, toetades andmete (taas)kasutamist nii üksikisiku kui ka teiste süsteemide poolt. Sellisena on MuIS heaks allikaks nii teadustöö tegemisel, õppematerjalide koostamisel, kohaajaloo uurimisel kui ka näiteks mängude, tootedisaini jms loomisel.

Teadupoolest ei olene muuseumikogude parem kättesaadavus ainult infosüsteemi arendustest, vaid suur roll on ka sisutööl. Millised mõtted selles vallas liiguvad?

Tõepoolest, MuISis leiduvate andmete hulk, kvaliteet ja pildimaterjali lisandumine sõltub väga palju sisulisest tööst muuseumikogude ning nende kasutajatega. Muuseumides tegeletakse andmete lisamise ja täiendamisega igapäevaselt. Kuid palju abi on ka muuseumikogude ja MuISi kasutajatest. Mäluasutuste kogude kirjeldamisel kaasatakse nii Eestis kui mujal maailmas järjest enam väljaspool muuseumi olevate inimeste teadmisi. Soovime, et tuleviku MuIS ka seda seda praegusest paremini toetama hakkaks. MuIS peaks võimaldama luua ühisloomeprojekte ning kasutajatel avaliku portaali kaudu museaalide andmete parandamisel ja täiendamisel osaleda. Sarnast ideed on Eestis juba rakendanud näiteks Rahvusarhiiv ja  Ajapaik. Viimasest leiab ka hulgaliselt MuISist pärinevaid kujutisi, mida kasutajatel on võimalik kaardile märkida.

Kuidas tuleviku MuIS muuseumitöötaja elu mõjutab?

MuIS on kasutusel 59 muuseumis ja võimaldab juba praegu muuseumil suuremat osa oma kogu kirjeldamise ja haldamisega seotud toimingutest digitaalsena teha. MuISi edaspidisel arendamisel tuleb senisest palju rohkem rõhku panna kasutusmugavusele ja efektiivsusele. Süsteem peab olema võimalikult intuitiivselt kasutatav, suunates ja abistades kasutajat toimingute tegemisel. Muuseumide infosüsteem ei tohi muuseumi jaoks tunduda lisakohustusena, vaid igapäevatööd orgaaniliselt toetava töövahendina. Tuleviku MuIS on sõbraliku ja avatud iseloomuga, pakkudes platvormi suhtluseks muuseumide ja kasutajate vahel. Asjaajamine muuseumidega võib toimuda otse läbi MuISi, samuti arutelud museaalide üle, näiteks esemete päritolu või dateeringute täpsustamine. Kasutaja saab MuISist infot selle kohta, kui mõnda museaali saab parajasti näha näitusel või tutvuda sellega haridusprogrammi vahendusel.

Mahuka süsteemi loomine on suur töö, mis nõuab palju aega ja palju raha. Millises etapis te täna arendustöödega olete?

Praegu teeme alles esimesi samme, et meie unistus tuleviku MuISist teoks saaks. Koos kasutajatega on läbi viidud mahukas ärianalüüs, mille tulemusena on kirjeldatud nõuded uuele süsteemile. Järgmisena soovime teha kasutatavuse analüüsi ja luua uue süsteemi prototüübi – selle etapi eesmärgiks on luua eeldused, et uus MuIS oleks võimalikult mugav ja kasutajasõbralik. Liigume samm-sammult.

Veel uudiseid samal teemal

08.12.2017|Kultuuriministeerium

Muuseumid saavad tegevustoetust taotleda

Kultuuriministeerium avas taotlusvooru "Muuseumide tegevustoetus", kust on võimalik taotleda tegevustoetust 2019. aastaks riigi asutatud sihtasutuste ja avalik-õiguslikele isiku muuseumidele ning munitsipaal-ja eramuuseumidele. Toetuste esitamise tähtaeg on 15. jaanuar 2018.

Kultuuriminister Indrek Saar ja Prantsuse kultuuriminister Françoise Nysseniga. Foto: Prantsuse kultuuriministeerium
07.12.2017|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Indrek Saar Prantsusmaal: Eesti ja Prantsuse kultuurikoostöö on hea ja tugev

Täna, 7. detsembril alustas kultuuriminister Indrek Saar visiiti Prantsusmaale. Kahepäevase visiidi juhatas sisse kohtumine Prantsuse kultuuriminister Françoise Nysseniga. Visiidi käigus avas  kultuuriminister Pariisis Eesti disaininäituse, samuti kohtub ka filmiteemadel ning Eesti aukonsulitega Prantsusmaal.