Sa oled siin

Madli-Liis Parts: „Meie ansamblite tase oli APAPi showcase´i tipptase!“

27. veebruar 2018 - 11:37
Vokaalansambel "Estonian Voices" pärast viimast esinemist APAPi messil New Yorgis Foto: Madli-Liis Parts
Vokaalansambel "Estonian Voices" pärast viimast esinemist APAPi messil New Yorgis Foto: Madli-Liis Parts

Jaanuaris toimub New Yorgis kümmekond olulist muusikavaldkonna kontaktsündmust, mis toovad linna kokku 45 000 muusikaprofessionaali ning haaravad valdkonda maailmamuusikast ja jazzist eksperimentaalse kaasaegse muusikateatrini. Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts käis neist mitmel ja jagab oma muljeid.

Osalesid jaanuaris New Yorgis mitmel muusikavaldkonna konverentsil ja showcase´il. Millises olid sinu põhilised eesmärgid sündmusi külastades?

Eelkõige on see hea aeg meile oluliste valdkonna võtmeisikutega kokkusaamiseks, kuna see on hetk, mille puhul võib öelda „kõik on kohal“. Mina osalesin APAPil, mis ühendab esituskunstidega seotud professionaale, samuti NYC Winter JazzFestil, mis on Põhja-Ameerika olulisim jazzi showcase, ning kaasaegse muusikateatri showcase-festivalil Prototype, teiste sündmustega jäid kokkupuuted põgusamaks.

Minu eesmärk oli kohtuda tulevaste võimalike projektipartneritega, kellel täna veel ei ole piisavalt teadmist Eestis toimuvast ja ka eestlaste võimekusest, samuti nendega, kellega olid ideed kunagi pooleli jäänud, kuid vastastikune huvi endiselt olemas. Enamuse aktiivsete muusikaproffide tööseosed Eestiga on fragmentaarsed: tuntakse paari inimest või ühte kogukonda, ollakse kuulnud mõnest sündmusest, kuid laiem pilt puudub.

Eesmärgid täitusid paremini kui olin lootnud, sest lisaks plaanitud ettevõtmistele toimus rida spontaanseid kokkusaamisi, mis olid kantud huvist Eesti muusikaelu vastu.

Kohtusid ka Ameerika meediamaastikul toimetavate muusikaajakirjanikega. Kuivõrd tuttav on Eesti muusikas toimuv neile?

Kohtusin paljude mõjukate väljaannete muusikatoimetajate ning muusikakommunikatsiooni või –turundusega tegelevate inimestega mõttega, et tulevikus oleks meie võimekus USAs jõuda õige sihtrühmani veelgi suurem. Teemadering oli lai alates sellest, millised muusikavaldkonna teemad võiksid kõnetada erinevaid meediakanaleid ja toimetajaid kuni konkreetsete kokkulepeteni näiteks raadiosaadete ideede osas. Väga meeleolukaks kujunesid kohtumised NPR (National Public Radio) ja WNYC toimetustes.

Loomulikult jagati vaimustust Arvo Pärdist ja Järvide perekonnast. Väga aktuaalne oli Tõnu Kõrvits, kelle plaat „Moorland Elegies“ troonis NPR 2017. aastaplaatide edetabelis erinevatel kõrgetel kohtadel. Juttu oli Erkki-Sven Tüürist ja Helena Tulvest, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist, Maarja Nuudist ja Trad.Attack!ist , festivalidest teati hästi Jazzkaart, Tallinn Music Weeki ja Viljandi Pärimusmuusika Festivali. Muusikatoimetajate maailmapilt on lai, sinna mahub hea ja uus muusika sõltumata žanrist.

Võtmeküsimuseks meie kohtumistel oli edasine infovahetus, sest infot eelistatakse saada veebist, mitte füüsilistel helikandjatel, ja kui heliloojaid-ansambleid-esitajaid enamlevinud muusikaplatvormidel ei leia, väheneb huvi ja seda on keeruline ka Eesti poolt erksana hoida. Siin on meil veel suur töö teha. Räägime ju liialdamata miljonitest kuulajatest ning ka autoritasudest.

Olid tunnistajaks ka ansamblite Curly Strings ja Estonian Voices esinemistele APAPi (Association of Performing Arts Professionals) konverentsil. Kuidas neil läks?

Üks pool on kontserdid, mis võeti vastu ameerikalikult ülivõrdeis. Pärast kontserte ütlesid mitmed agendid ja kontserdikorraldajad, et meie ansamblite tase oli APAPi showcase´i tipptase. Teine pool on töö kontaktidega, mis ansamblitel tekkisid. Hoian pöialt, et kõik läheks hästi. Tean, et Estonian Voices on paarile tugevale agendile silma jäänud, kuid rääkida saab neist asjust siis, kui käed on päriselt löödud. Siin on nii palju ansamblist mitte olenevaid muutujaid, et pigem tuleb lasta ansamblil rahulikult toimetada ja kui on õige aeg, saame me kõik uutest arengutest teada. Igal juhul kinnitasid mõlemad ansamblid oma esinemisega minu tunnet, et nad on suuremaks rahvusvaheliseks hüppeks valmis.

Mainisid kohtumisi võimalike tulevaste projektipartneritega. Palun selgita lähemalt.

Välja võib tuua kaks suunda. On partnerid, kellega meie muusikutel või ka organisatsioonidel tasub teha koostööd, kuna see viib uute põnevate kunstiliste tulemusteni. Nendeks on eelkõige kontserdi- ja etenduskunstide keskused, ka festivalid ja residentuuriplatvormid, kel olulisel kohal omaproduktsioon. Siingi on kaks lähenemist – pakkuda meie juba valmis projekte, mis võivad meeldida, kuid ei pruugi, ja nii-öelda sisenemine nende territooriumile ehk produktsioonidesse, mis on küll keerukam tee, kuid see-eest kaugemale vaatavate positiivsete mõjudega. On ju suur vahe olla külaline või omainimene.

Teine pool on hariduse ja praktikasuunaline. Eesmärk on siduda pikemaajaliselt Eestiga professionaale, kelle kogemusest ja praegusest tegevusest oleks meilgi õppida ja inspiratsiooni leida. Need inimesed on tavaliselt väga hõivatud, neil on kõrged ootused koostööpartnerile ja meil on oluline leida üles inimesed, kes on valmis meiega kaasa mõtlema ja panustama pikemalt kui vaid konverentsil esinemisega.

Mõlemal juhul on tegemist hüppelauaga meie professionaalidele. Selliste projektidega käivad tavaliselt kaasas ka uued rahastamisvõimalused. Kui mõni eesti kaasaegse muusikateatri projektidest jõuab kunagi Music Theatre NOW võiduprojektide hulka, avab see uusi uksi nii meie heliloojatele kui ka muusikutele. See on vaid üks näide.  

Kas sulle jäi kohtumistel ja konverentsidel silma ka teemasid, millele võiksime Eestis tulevikus rohkem tähelepanu pöörata?

Üheselt seda öelda ei saa, sest meie kogemuste pagas on kogu valdkonna peale väga suur. Rõõm on, et muusikavaldkonna eestvedajad on rahvusvaheliselt aktiivsed ja seisavad valdkonna eest. Samas on alati midagi õppida, eelkõige teiste kogemustest. Keskkond muutub täna sedavõrd kiiresti, et peame olema paindlikumad ja avatumad kui kunagi varem. Samuti on oluline olla maailmaga kontaktis isegi juhul, kui meie tegevused on vaid Eesti-kesksed.

Hallates igapäevaselt Kultuuriministeeriumi taotlusvooru „Muusikafestivalid,  -korraldajad ja –kollektiivid“ jäi silma, kuivõrd oluliseks pidasid New Yorgis kohatud festivali- või kontserdikorraldajad digimaailma võimalusi, seda nii produktsioonis kui ka turunduses ja kommunikatsioonis, samuti koostööpartnerluses. Kui küsisin, mida see eelarves tähendab, öeldi naerdes, et enamuse lahendusteni jõutakse just minimaalsete rahaliste vahendite tõttu või soovist pakkuda publikule tavapärasest teistsugust elamust, mille puhul tehnoloogiale suunatud kulud on vägagi põhjendatud. Teine teema on publik, vananev publik, noor publik, uus publik. See loob keskkonna, kus korraldajad peavad end harjutama mõttega, et olukorda tuleb aegajalt ümber hinnata ja „alati on nii tehtud“ skeem toimib üha vähem.

Eesti muusikavaldkonna esindajad külastavad rahvusvahelisi konverentse ja messe üha rohkem. Mis on sinu meelest kõige olulisemad sammud, et konverentsi investeeritud aeg ja raha läheksid asja ette?

Ega siin võluvalemit ei ole. Endas peab olema kindlus, miks minnakse ja mida sellelt sündmuselt oodatakse. Peab olema plaan ja samas paindlikkus plaani muuta. Satutakse ju ööpäevaringse melu sisse, kus on lihtne unustada oma kavatsused. Veel rohkem aga peab olema kannatust koju jõudes uute töiste tuttavatega suhelda ja uutes projektides aktiivne olla. Vahel tundub, et just messijärgne väsimus saab edasisele komistuskiviks.  Täna on meil palju häid kogemusi rahvusvahelistelt konverentsidelt ja messidelt, mida kindlasti ollakse valmis jagama. Music Estonia viib muusikuid ja korraldajaid kontaktsündmustele üle Euroopa, paljud käivad ka iseseisvalt. Arvestades värskeid uudiseid Brüsselist, kus 14. veebruaril kuulutati välja toetusprogrammi „Music Moves Europe“ ettevalmistav periood, siis on meie kohalolu Euroopas nii loojatena kui ka korraldajatena väga oluline.  

Veel uudiseid samal teemal

20.06.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuripealinna 2024 valikukomisjoni liikmeteks saavad Kivilo ja Fritze

Kultuuriministeerium esitas Euroopa Komisjonile ettepaneku arvata Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna valiva ekspertkomisjoni liikmeteks Anu Kivilo ja Mikko Fritze. Rahvusvaheline komisjon alustab tööd sügisel, kui tehakse eelvalik kõigi kandideerivate linnade seast.

Kultuuriminister Indrek Saar. Foto Kadri Purje
14.06.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Indrek Saar suundub visiidile Taani

Kultuuriminister Indrek Saar alustab täna, 14. juunil visiiti Taani Kuningriiki. Neljapäevase visiidi käigus kohtub minister Saar Taani kultuuriministri Mette Bockiga, tutvub mitmete kultuuriasutustega ning debateerib ka Taani arvamusfestivalil.