Sa oled siin

Lõimumiskava eelnõu sai kooskõlastusringi tulemusel veelgi sisukamaks

20. juuni 2014 - 14:23
20.06.2014
 

Kultuuriministeerium analüüsis põhjalikult valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ kooskõlastusringilt tulnud soovitusi ja ettepanekuid, täiendatud arengukava läks tagasisidet andnud ministeeriumidele ja juhtrühma liikmetele veelkordseks ülevaatamiseks. Seejärel edastab Kultuuriministeerium arengukava valitsusele arutamiseks.

 
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa ütles, et tavapärase kooskõlastusringi tulemusel sai arengukavas mitmeid teemasid veelgi põhjalikumalt lahti kirjutatud, mitmed ministeeriumid pakkusid lisaks välja tegevusi, kuidas nad oma valdkondade raames lõimumisele kaasa aitavad. „Näiteks täiendasime Sotsiaalministeeriumi tagasiside põhjal arengukava meetmega, mis on suunatud mitte-eestlaste tööhõivevõime tõstmisele. Justiitsministeerium aga andis teada, et nad kavatsevad pöörata rohkem tähelepanu venekeelse elanikkonna õigusteadlikkuse suurendamisele, muuhulgas hoolitsedes olulisemate seadustekstide tõlkimise ja tasuta õigusabi kättesaadavuse eest,“ tõi Reimaa näiteid teemadest, mis kooskõlastusringi järel arengukavasse lisandusid.
 
Ainsana arengukava kooskõlastamata jätnud Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM) on toimunud arutelud ja kohtumised, et selgitada märkuste põhjuseid. Tänaseks on mitmete HTMi ettepanekutega arengukava tekstis ja rakendusplaanis kas osaliselt või täielikult arvestatud, mõnele lahtisele küsimusele tegeletakse veel koostöös lahenduse leidmisega. Lõimumiskava on plaanis tihedamalt siduda HTMi Elukestva õppe strateegiaga, eriti muukeelsete koolide üleminekul eestikeelsele aineõppele ja täiskasvanute eesti keele õppe toetamisel.
 
Anne-Ly Reimaa sõnul on arengukava koostamise protsessi päris algusest peale iseloomustanud tihe koostöö eri partneritega. „Uue arengukava ettevalmistused hõlmasid uuringuid ja analüüse, samuti arutelusid sihtrühma esindajate, lõimumisvaldkonna spetsialistide, riigiasutuste esindajatega. Arengukava tekst valmis koostöös lõimumiskava juhtkomitee ja  juhtrühmaga, kuhu kuulusid erinevate ametkondade ja kodanikuühiskonna esindajad,“ rääkis Reimaa.
 
Reimaa kinnitusel ei sea arengukava planeeritust pikem menetlemise aeg valdkonna toimimist ohtu, sest 2014. aasta tegevused on rahaliselt kaetud. „Uue arengukava puhul on hea võimalus rahastada mitmeid tegevusi Euroopa Liidu vahenditest. Et nende avanemiseni on veel aega, on meil praegu võimalik tegeleda tähelepanelikult arengukava teksti täiendamisega. Eesmärk on saada tõeliselt toimiv ja laia ulatusega lõimumiskava, mis muuhulgas näitab ära, kuidas erinevad asutused panustavad oma igapäevatöös sellesse, et ühiskond oleks sidusam ja lõimunum,“ märkis asekantsler Reimaa.
 
Arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ sõnastab riigi lõimumispoliitika eelseisva seitsme aasta eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks. Uue arengukava koostamine kestis pea poolteist aastat ning oma sõna said kaasa öelda valdkonna eksperdid ja erinevate avalike arutelude käigus ligi tuhat inimest üle kogu Eesti. Lisaks ekspertarvamustele said kõik huvitatud esitada oma ettepanekuid ka veebilehe www.integratsioon.ee kaudu eesti, vene ja inglise keeles. Kokku külastas veebilehte perioodil juuni 2013 – mai 2014 4850 unikaalset külastajat.
 
Arengukava „Lõimuv Eesti 2020” on kahe varasema arengukava - riikliku programmi „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007” ja valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013” – loogiline järg. Arengukava tegevuste elluviimiseks on eelseisvaks seitsmeks aastaks plaanitud ühtekokku 38,2  miljonit eurot.

Veel uudiseid samal teemal

Eesti, Soome ja Euroopa Liidu lipud. Foto: Peeter Langovits / Postimees
17.11.2017|Kultuuriministeerium

Valitsus toetab Eesti-Soome Kultuurifondi 700 000 euroga

Valitsus eraldab reservist Eesti-Soome Kultuurifondi toetuseks 700 000 eurot. Fondi eesmärk on toetada riikidevahelist koostööd nii eraisikute kui organisatsioonide tasandil kultuuri, loomemajanduse ja koolituse vallas.

Foto: Tallinna Kunstihoone
16.11.2017|Kultuuriministeerium

Kunstivaldkonda lisandub keskne riigi osalusel asutatud institutsioon

Valitsus volitas täna, 16. novembril kultuuriministrit asutama uue sihtasutuse, SA Kunstihoone. Tänu sellele tekib kujutava kunsti valdkonnas esimene riigi osalusega keskne näituseasutus ning riigi vastutus ja panus kunstielu korraldamisel kasvab tänu sellele märgatavalt.