Sa oled siin

Kunstiteoste tellimine avalikku ruumi muutub lihtsamaks

2. september 2014 - 7:21
Tartu Observatooriumi peahoone kohvikus on eksponeeritud Tarvi Laamanni õlimaalide sari "Abstraktsed kettad", mis soetati sinna kunstiteoste tellimise põhimõtteid järgides. Fotol fragment seeria II tööst.
Tartu Observatooriumi peahoone kohvikus on eksponeeritud Tarvi Laamanni õlimaalide sari "Abstraktsed kettad", mis soetati sinna kunstiteoste tellimise põhimõtteid järgides. Fotol fragment seeria II tööst.

2.09.2014

Kultuuriministeerium sai pärast põhjalikke arutelusid valmis eelnõu, mille eesmärk on muuta kunstiteoste tellimine avalikku ruumi selgemaks ja arusaadavamaks. Eelnõu ei muuda kunstiteoste tellimise seaduse üldpõhimõtteid, aga parandab oluliselt selle rakendamist.

Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre selgitas, et edaspidigi jääb Eestis kehtima põhimõte, mille järgi suunatakse 1% riikliku ehitise maksumusest kunstiteose tellimiseks ja seeläbi avaliku ruumi rikastamiseks kunstiga. „Protsendi-põhimõte on Eestis kehtinud praeguseks üle kolme aasta ja selle aja jooksul on avalikku ruumi jõudnud ligi kakskümmend uut kohaspetsiifilist teost. Samal ajal on nii kunstnikelt, tellijatelt kui ka hoonete kasutajatelt kogunenud tagasisidet takistuste kohta, mis on kunstiteoste tellimise käigus ilmnenud. Nüüd valitsusele esitatud eelnõu nende takistuste lahendamisega peamiselt tegelebki,“ rääkis Soomre.

Edaspidi on seaduse tasemel täpsemalt lahti kirjutatud, kellele seadus kehtib ja milliste reeglite alusel tuleb kunstiteose tellimise hange läbi viia. „Seaduse mõtte parema järgimise nimel on eelnõus rõhutatud, et tellitav kunstiteos peab kindlasti olema kujutava kunsti teos. See peaks hoidma ära olukorrad, kus kunstiteoste asemel tellitakse hoone toimimiseks tarvilikku inventari,“ märkis kunstinõunik ja tõi veel ühe muudatusena välja, et edaspidi tekib võimalus tasuda kunstnikule töö eest osade kaupa. „Selle sammu abil on tulevikus lihtsam suure-eelarvelisi teoseid luua,“ selgitas Soomre.

Seaduse muutmise tulemusel paraneb ka teavitustöö nii tellimisprotsessi algul kui ka pärast kunstiteose valmimist, selleks kirjutatakse senisest paremini lahti erinevate osaliste teavituskohustused. Muudatuse eesmärk on tagada nii kohaliku kogukonna informeerimine kui ja laiema avalikkuse teavitamine valminud kunstiteostest. Kultuuriministeeriumi kodulehele koondatakse tellitud teoste andmebaas, samuti kohustub tellija oma kodulehele lisama teose täpsema tutvustuse ja soovitavalt kaasama kunstiteose tutvustamisesse ka selle autorit.

Kunstiteoste tellimise seaduse muutmine on kooskõlas „Kultuuripoliitika põhialustega aastani 2020“. Arengudokument näeb ette, et seaduses tuleb täpsustada, milliseid kunstiteoseid saab selle alusel tellida ja kuidas tagada tellimustööde kunstiliselt kõrge tase.

Kunstiteoste tellimise seadus on kehtinud alates 2011. aasta jaanuarist. Selle aja jooksul on tellitud 18 teost, 2014. aastal on lõppemas veel mitmeid konkursse. Kunstiteoseid on tellinud erinevad asutused, sh kutsehariduskeskused, tervishoiuasutused, enim konkursse on viinud läbi Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Ka tellimuste rahaline maht on varieerunud miinimumist – 7500 eurost – kuni maksimumi ehk 65 000 euroni. Tellitud on nii väliskulptuure, installatsioone, maalikunsti teoseid kui fotograafiat.

Veel uudiseid samal teemal

Alliku villa. Foto K. Kooskora
21.02.2018|Kultuuriministeerium

Endisest kirjanike loomemajast Elvas sai kultuurimälestis

Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas kultuurimälestiseks Elvas asuva Alliku villa. Hiljemalt 1930. aastate alguses ehitatud juugendstiilis puitvillat kasutati nõukogude perioodil kirjanike loomemajana.

Indrek Saar. Foto: Erik Peinar (Riigikogu)
14.02.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister aastakõnes: edukas majandus vajab järjest enam loovust, riik peab selleks võimalusi looma

Kultuuriminister Indrek Saar tegi täna, 14. veebruaril Riigikogus ettekande kultuuripoliitika põhialuste dokumendi Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 elluviimise kohta. Saar ütles kultuuri aastakõnes, et  Eesti kui kultuurriigi edukus põhineb meie inimeste loovusel ning kultuuri jätmine üksnes turumajanduse hoolde pole Eesti suguses väikeriigis mõeldav.