Sa oled siin

Kultuuripealinn 2024 tuleb taas Eestist

29. november 2017 - 7:00
Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011. Foto: Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011
Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011. Foto: Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011

Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn 2011. aastal. Paljude muude sündmuste seas peeti noorte laulu- ja tantsupidu „Maa ja ilm“ ning kultuuripealinna tuules avati Lennusadama angaarid. Mida toob aasta 2024, näitab meie linnade ja kogukondade leidlikkus.

Euroopa on erakordselt rikas oma loomingulise arengu ja mitmekesisuse poolest. Nagu lapitekk! Tõsi see ongi – Euroopa on kultuuriliselt ühtne, kuid ometi nii erinev. Euroopa linnad on meie maailmajao kultuurilises edenemises etendanud keskset rolli. Meenutame kasvõi Hansaliitu, mille sidemed kujundasid siinse kultuuriruumi.

Euroopa kultuuripealinnu valitakse, et väärtustada ja tutvustada Euroopa kultuuride rikkust, mitmekesisust ja ühiseid jooni, aga ka lähendada Euroopa rahvaid. Euroopa kultuuripealinnaks võib saada linn, mille tegevus kõiki neid eesmärke toetab.

Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Kadri Jauram, mis on kandideerimisel kõige olulisem?

„See on kõikidele kandideerivatele linnadele eelkõige hea võimalus tõsta kultuuri kui sideaine tähtsust kõigi muude valdkondade vahel.

Kultuuripealinnaks kandideerimine, rääkimata siis kultuuripealinnaks olemisest lubab seada pikaajalisi eesmärke alates linnaplaneerimisest, investeeringute jaotamisest kuni kogukondade kaasamiseni otsustusprotsessidesse. 

Tallinna kogemus 2011. aastal on selle kõige kohta tegelikult väga hea näide. Alati ei peagi ehitama loendamatul hulgal uusi objekte, ilmselt on oluline mõtestada ka olemasolevat. Üha enam on hinnas loovad ja innovaatilised linnad, kuhu ka meie võiksime pürgida, sest sellistel tegevustel on pikaajaline ja lisandväärtust loov mõõde.

Ma usun, et see mõtteharjutus, mida teeksime meie, kui peaksime kandideerima Euroopa kultuuripealinnaks, ei jookse ühelgi linnal mööda külgi maha. Kutsume linnu ja kogukondi nende teema üle vähemalt arutlema, isegi kui otsustatakse kultuuripealinnaks sel korral veel kandideerima ei hakata. Häid ideid saab rakendada ju sellest sõltumatult.“

Eesti Linnade Liidu asedirektor Toivo Riimaa, kui suurt huvi te arvate selle konkursi vastu tulevat? Miks peaks üks linn tahtma olla Euroopa kultuuripealinn?

„2005. aastal, kui kuulutati välja konkurss Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnaks pürgimisele, püüdlesid tiitlile Tallinn, Tartu, Pärnu ja Rakvere. Võttes arvesse toonast kogemust ja Eesti linnade üha suuremat avatust ka Euroopa Liidu mõõtes, on kindlasti neid, kes võtavad tõsiselt soovi olla 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks.

Pürgimissoov peitub kultuuripealinna programmile esitavates nõuetes. See toodab kasu ja tähelepanu, mis on seotud kogu Euroopa huviorbiidis olemisega.“

Vastavalt ajakavale antakse 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitel kolmele linnale: ühele Austria linnale, ühele Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi, euroliidu kandidaatriigi või võimaliku kandidaatriigi linnale ning taas ka ühele Eesti linnale. Selleks, et Eesti paneks välja parima, kutsume üles Eesti linnu kandideerima 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlile. Sellele võidakse omakorda omistada  Melina Mercouri poolteise miljoni euro suurune rahaline auhind.

Kultuuripealinna valimine toimub kahes etapis: eelvalik ning lõplik valik. Eelvalik kõigi kultuuripealinnaks soovivate Eesti linnade seast tehakse 2018. aasta sügiseks ning lõplik valik ehk kultuuripealinn 2024 selgub aasta hiljem, 2019. aasta sügisel. Valikud viib läbi sõltumatu ekspertkomisjon, kuhu Eesti saab nimetada kuni 2 esindajat. 

Linnade taotluste hindamisel lähtutakse kuuest kategooriast, mille kaalud on võrdsed: pikaajalisele strateegiale panustamine kaasaaitamine, Euroopa mõõde, kultuuriline ja kunstiline sisu, teostamisvõime, kaasamine ning korraldamine.

Kandideerimistingimused ja muu vajalik informatsioon on Kultuuriministeeriumi kodulehel. Lisaks korraldab Kultuuriministeerium koos Eesti  Linnade Liiduga juba veebruaris infopäeva, kus tutvustatakse põhjalikult kultuuripealinnade algatust, valiku- ja tiitli omistamise protsessi, taotluste hindamiskriteeriume ning linnu juhendatakse taotlusvormi täitmise küsimustes.

Loodame, et võimalusest olla Euroopa kultuuripealinn 2024 haaravad kinni paljud Eesti linnad. See on võimalus mõtestada ennast kui Eesti kultuuri edendajat, aga ka värskendada sidemeid Euroopaga, mis on meiega siin ja niikuinii.

Veel uudiseid samal teemal

Rasmus Mägi
17.01.2018|Kultuuriministeerium

Riiklikele spordipreemiatele esitati 41 kandidaati

Kultuuriministeeriumisse laekusid tähtajaks, 10. jaanuariks 2018 ettepanekud riiklike spordi elutöö- ja aastapreemiate määramiseks. Kahele elutööpreemiale esitati 18 ning kuuele aastapreemiale 23 kandidaati.

2016. aasta aastapreemia laureaat Vox Clamantis
17.01.2018|Kultuuriministeerium

Riiklikele kultuuripreemiatele esitati 98 kandidaati

Riigi kultuuripreemiate komisjonile esitati tähtajaks ehk 10. jaanuariks 2018 ühetekokku 98 ettepanekut loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. Neist 37 olid esitatud preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Möödunud aasta silmapaistva loomingu eest laekus 61 esildist loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimise kohta.