Sa oled siin

Kultuuriministeerium: looduslike pühapaikade arengukava tagab ligi 3000 pühapaiga säilimise, arengukava huviosalised kutsutakse kohtumisele

13. märts 2015 - 13:35
Looduslik pühapaik, allikas: Tartu Loodusmaja koduleht
Looduslik pühapaik, allikas: Tartu Loodusmaja koduleht

Kultuuriministri kinnitatud arengukava „Looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine“ põhitähelepanu on pühapaikade inventeerimisel ja kogutava teabe kättesaadavaks tegemisel. Aastaks 2020 on eesmärk saada täielik ülevaade Eesti looduslikest pühapaikadest.

Kultuuriminister Urve Tiidus nentis, et arengukava on tekitanud mitmesugust vastukaja. „Seetõttu kutsume huviosalised ühise laua taha, et mõned kerkinud küsimused selguse huvides veel kord läbi rääkida. Loodan väga, et kohtumine kujuneb sisuliseks ja argumenteerituks,“ ütles Tiidus.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits kinnitas, et tegelikult on kõigi osaliste eesmärk üks: looduslike pühapaikade tähistamine ja kaitse. „Meil on olemas põhimõtteline teadmine umbes 3000 loodusliku pühapaiga kohta. Nüüd tuleb astuda järgmine samm. Pühapaigad tuleb maastikul fikseerida, andmebaasidesse kanda ning avalikkusele kättesaadavaks teha. Kohalikud omavalitsused või kogukonnad ei tea pühapaikadega oma planeerimistegevustes arvestada, kui see töö on tegemata,“ nentis Sits.

Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu liige, arengukava koostamisel osalenud folklorist Marju Kõivupuu lisas, et avalikkuses kõlanud eriarvamused on seotud eri metoodikatega, kuidas seatud eesmärgini jõutakse. „Väga lihtsalt öeldes on meil valida Jakob Hurda aegse lähenemise ja nüüdisaegsete meetodite vahel. Esimene lahendus ehk pühapaikade kohta käiva suulise pärimuse kogumine ei ole kõige põletavam küsimus, seda saab jätkuvalt teha, kui paigad on leitud. Peame suutma olemasolevate andmete abil pühapaigad maastikul leida, tähistada ja piiritleda. See muidugi ei tähenda, et inimeste küsitlemisest tuleks loobuda; mõlemaid meetodeid saab kombineerida, lähtudes igast konkreetsest kaasusest,“ selgitas Kõivupuu. Ta lisas, et põhivastutus pühapaikade hoidmisel lasub kogukondadel, kes üht või teist paika või tähist enda jaoks oluliseks peavad.

Looduslikud pühapaigad on loodusliku välisilmega paigad ja maastikud, millega seostub ohverdamisele, ravimisele, palvetamisele vm religioossele tegevusele viitavaid folkloorseid, arheoloogilisi, ajaloolisi või etnoloogilisi andmeid.

Arengukava väljatöötamisse panustasid mitmed organisatsioonid ja ühendused, teiste seas Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ja Muinsuskaitseameti arheoloogia eksperdinõukogu. Kava elluviimise eest vastutab Muinsuskaitseamet, kes kooskõlastab tegevusi nii Kultuuri- kui ka Keskkonnaministeeriumiga ning kaasab kodanikuühendusi.

Arengukava osaliste kohtumise täpne toimumisaeg selgub lähiajal ning ministeerium teavitab sellest avalikkust.

Arengukava on kättesaadav SIIT (PDF).

Veel uudiseid samal teemal

Peeter Mauer. Foto: Kultuuriministeerium
13.07.2018|Kultuuriministeerium

Eesti Ajaloomuuseumi direktoriks valiti Peeter Mauer

Kultuuriministeeriumi komisjoni otsusel saab Eesti Ajaloomuuseumi uueks direktoriks Peeter Mauer. Ta peab uues ametis oluliseks panustamist nii sisusse kui ka majandustegevusse ning sujuvat Eesti Ajaloomuuseumi ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ühendamist uueks sihtasutuseks.

Eesti kultuuriminister Indrek saar, Läti kultuuriminister Dace Melbārde ja Leedu kultuuriminister Liana Ruokytė-Jonsson. Foto: Maris Sild
08.07.2018|Kultuuriministeerium

Riias allkirjastatakse kaks Balti koostööd edendavat lepingut

Balti riikide kultuuriministrid allkirjastavad Riias kolme riigi laulu- ja tantsupidude traditsioonide arendamist puudutava lepingu ning Balti kultuurifondi lepingu. Üheskoos osaletakse ka õhtusel Läti laulupeo lõppkontserdil.