Sa oled siin

Kultuuriministeerium: looduslike pühapaikade arengukava tagab ligi 3000 pühapaiga säilimise, arengukava huviosalised kutsutakse kohtumisele

13. märts 2015 - 13:35
Looduslik pühapaik, allikas: Tartu Loodusmaja koduleht
Looduslik pühapaik, allikas: Tartu Loodusmaja koduleht

Kultuuriministri kinnitatud arengukava „Looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine“ põhitähelepanu on pühapaikade inventeerimisel ja kogutava teabe kättesaadavaks tegemisel. Aastaks 2020 on eesmärk saada täielik ülevaade Eesti looduslikest pühapaikadest.

Kultuuriminister Urve Tiidus nentis, et arengukava on tekitanud mitmesugust vastukaja. „Seetõttu kutsume huviosalised ühise laua taha, et mõned kerkinud küsimused selguse huvides veel kord läbi rääkida. Loodan väga, et kohtumine kujuneb sisuliseks ja argumenteerituks,“ ütles Tiidus.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits kinnitas, et tegelikult on kõigi osaliste eesmärk üks: looduslike pühapaikade tähistamine ja kaitse. „Meil on olemas põhimõtteline teadmine umbes 3000 loodusliku pühapaiga kohta. Nüüd tuleb astuda järgmine samm. Pühapaigad tuleb maastikul fikseerida, andmebaasidesse kanda ning avalikkusele kättesaadavaks teha. Kohalikud omavalitsused või kogukonnad ei tea pühapaikadega oma planeerimistegevustes arvestada, kui see töö on tegemata,“ nentis Sits.

Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu liige, arengukava koostamisel osalenud folklorist Marju Kõivupuu lisas, et avalikkuses kõlanud eriarvamused on seotud eri metoodikatega, kuidas seatud eesmärgini jõutakse. „Väga lihtsalt öeldes on meil valida Jakob Hurda aegse lähenemise ja nüüdisaegsete meetodite vahel. Esimene lahendus ehk pühapaikade kohta käiva suulise pärimuse kogumine ei ole kõige põletavam küsimus, seda saab jätkuvalt teha, kui paigad on leitud. Peame suutma olemasolevate andmete abil pühapaigad maastikul leida, tähistada ja piiritleda. See muidugi ei tähenda, et inimeste küsitlemisest tuleks loobuda; mõlemaid meetodeid saab kombineerida, lähtudes igast konkreetsest kaasusest,“ selgitas Kõivupuu. Ta lisas, et põhivastutus pühapaikade hoidmisel lasub kogukondadel, kes üht või teist paika või tähist enda jaoks oluliseks peavad.

Looduslikud pühapaigad on loodusliku välisilmega paigad ja maastikud, millega seostub ohverdamisele, ravimisele, palvetamisele vm religioossele tegevusele viitavaid folkloorseid, arheoloogilisi, ajaloolisi või etnoloogilisi andmeid.

Arengukava väljatöötamisse panustasid mitmed organisatsioonid ja ühendused, teiste seas Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ja Muinsuskaitseameti arheoloogia eksperdinõukogu. Kava elluviimise eest vastutab Muinsuskaitseamet, kes kooskõlastab tegevusi nii Kultuuri- kui ka Keskkonnaministeeriumiga ning kaasab kodanikuühendusi.

Arengukava osaliste kohtumise täpne toimumisaeg selgub lähiajal ning ministeerium teavitab sellest avalikkust.

Arengukava on kättesaadav SIIT (PDF).

Veel uudiseid samal teemal

21.06.2017|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas 2017. aasta kultuuristipendiumide saajad

Kultuuriministeerium määras riigi 2017. aasta kultuuristipendiumid. Stipendiumiga toetatakse õpinguid välisriigis ning olulisi kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi.

Tapa raudteejaama hoone
20.06.2017|Kultuuriministeerium

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.